Näiteks, kui tootjad loodavad oma toodete eest kõrgemat hinda saada siis nad jätavad teatud tooted reservi. Nõudlus aga toimub kindlal aj hetkel. 8.Kirjelda oma sõnadega nõudlusseadust. Nõudlusseadus on toodete ja teenuste erinevad kogused, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: Täiend- ehk siduskaubad, ostubuum, hinnamõju, ootused Täiend- ehk siduskaubad-Kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Ostubuum-Näiteks, kui oleks teada, et serviis kallineb märkimisväärselt, siis see vallandakski ostubuumi, kuna soovitakse ikka odavamalt ju. Hinnamõju-Inimesed ostavad odavamaid tooteid ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinnaga, kuid muud tingimused jäävad samaks Ootused- Näiteks kauplus arvestab mingi konkreetse läbimüügiga, kuid kui on mõni allahindlus
ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse meelitada... Kuid vanasti nii ei olnud... Paljude inimpõlvede vältel on jõululaupäev ja esimene jõulupüha püsinud väga pere- kesksed. Kodupühad kujunesid vanade pööripäevade juurde kuulunud tõrjemaagilisest hoia- kust püüti vältida kokkupuudet kõige võõraga, mis võis kahjulikku mõju omada.Nii liitis
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Lõbustuste laatu korraldatakse üle kogu Belgia igal aastal, kuid kõige kuulsam neist on Foire du Midi, mis juulis-augustis võtab enda alla pool Lääne-Brüsseli peatänavast. Seal saab püssist tulistada, üksteist elektriautodega rammida, mööda spiraalset liurada tornist alla lasta ja väga moodsate karussellidega sõita. Kõik need atraktsioonid muudavad muidu tublid linnakodanikud ülielavaks, kriiskavaks ja erutusest värisevaks inimmassiks. Sealt saab hoo sisse ka koorikloomade ostubuum, ja need, kes atraktsioonidel ei osale, maanduvad pukklaudade taha ja asuvad taldrikute viisi hävitama tigusid, tõrikodalasi ja ranniklasi, neid ohtra külma õllega kurgust alla loputades. Belglase jaoks on see tõeline pidu. -9- SÜSTEEMID Haridus Belglaste jaoks on täielik arusaamatus, miks on brittidel erakoolid, mis põhjustavad lapsevanematele, kelle lapsed juba koolis käivad või hakkavad juba peatselt käima,
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
rahareform. Vaatamata ülisalajasele ettevalmistusele nov lõpust 1947 hakkasid üsna huvitavad aktsioonid, eelkõige Moskvas, siis Leningradis ja mujal. Avapauk anti 28.nov, kui julgeolek fikseeris, et Moskva hoiukassade käive suurenes ühe päevaga 3 korda. Järgmisel päeval käive suurenes 7 korda, 3-l päeval 10 korda. Esimese päeva õhtuks oli selge, et info eelseisvast rahareformist on laiali pääsenud, algas tõeline ostubuum, kokku osteti kõike, mida sai- eelkõige mööblit, karusnahku, juveele jne. Ostupaanika kasvas koguni hulluseks. Julgeolek on eraldi rõhutanud ka seda, et Moskvas Petrovski passaažis osteti ära kõik Usbeki tübeteikad, mida seni keegi varem polnud ostnud. Kaasnesid paanikaga kõikvõimalikud kuulujutud jne. Ühiskond oli päris keerulises tõmbluses kuni 14.dets 1947, kui ametlikult reform teostus. Vahetuskurss oli 10/1, sooduskursiga 1/1 vahetati hoiukassades olev raha kuni 3000 rubla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
