Kui kas või antud näidete kontekstis kodutöö ära teha, siis objektiivselt võttes on meil ikkagi hästi – lihtsalt sageli kaldume me reaalsust võrdlema oma illusioonidega, mitte reaalsusega. Reaalsus on läbimurre „kuldsesse miljardisse“ ja liikmelisus „rikaste riikide klubis“ ehk OECDs. Illusioon on paraku see, et me ülehindame taustsüsteemi, kus me asume, ja alahindame enda positsiooni selles süsteemis. Meie elustandard siin on maailma mõistes anomaalselt hea. See väide võib küll paljusid pahandada, kuid just sellise pildi numbrid maalivad. Nüüd selle juurde, mis mulle muret teeb Peamiselt see, et Euroopa Liiduga liitumisel käivitus ka sellise euroopaliku mõtteviisi import, mille juurdumiseks „seal“ on aega olnud aastakümneid ja mis meile pole ei omane ega kasulik. Nimelt meile selge ja mõõdetava elustandardi paranemise toonud üleminek
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT  riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI)  heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (t...
Nafta ja maagaasi varude mõju inimeste elustandardile. · Aastal 2020-2030 pole enam piisavalt nafta ja maagaasi varusid, et samal viisil jätkata. Et elustandard säiliksid, oleks vaja samas mahus energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda).
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena Globaliseerumine vajalik: 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Inimarengu indeks IAI on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb 1) SKT 2) haridustaseme 3) keskmise eluea indeksist ·pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi ·harid...
1) Üha kasvava fosiilkütuste kasutamine on kaasa tooud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate resursside ammendumise. 2) Fosiilsete kütuste põlemisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu spsinik lämmastikoksiidid väävel vesinik osakesed 3) Keskonnasaaste, resursside ammendumine on omavahel setud ja ükstest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured naftaväljad on anendunu väiksematega. 6) Fosiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elekrtitootmisel, transpordivahendite valikui ja igapäevases majapidamises. 7) Eestis toodetakse valdava osa energiast põlevkivi baasil.
Inimene peab teenima raha- elatist, et selle eest osta süüa, riideid ja muid vajalikke ja vähem vajalikke asju ja esemeid. Osadel inimeste on raha vabalt käes, nad on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskonna jaotus oleks palju aega ja palju raha. Inimesel peab olema aega, et tegeleda endaga ja kaaslastega. Minu arvates ei ole inmene arnenenud läbi evolutsiooni vaid selleks, et
Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1961 Põhjamaad -Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island
Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4. Miks on Vana-Rooma tuntud ehituskunsti poolest? Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Jõukamate inimeste elustandard jõudis sel periaadil tasemele, mille ületamiseks kulus hijem ligi poolteist tuhat aastat.
hobide näol; suund ja eesmärgid, mille nimel töötada; kindlustunne homse suhtes  küllap hoiab see hinge mitte üksnes ärkvel, vaid laulmas. Kuid mis hoiab ärkvel vähihaige, eluaegse vangi, raske puudega lapse vanema? Kuidas üks tapab ennast luhtunud armuloo pärast, teine kaotab autoõnnetuses oma pere ja käimisvõime, elab aga edasi ja tõuseb jälle? Viimastel aastatel on majandusraskuste tõttu paljude elustandard langenud  tööpuudus, palgalangus, oma kodu kaotamine. Inimestel on tulnud paljust loobuda, et taas jalgele saada ja tänaseks on tulemusi juba näha. Paljude elu läheb jälle ülesmäge, nad on vaeva näinud ja see on tasutud. Teised aga.. On neid, kes ikka proovivad ja üritavad muutunud oludega kohaneda, aga ka neid, kes on raskustele alla vandunud  kroonilised võlglased, töötud, alkohoolikud ja heidikud. Nad ei jaksa ega suuda võidelda, ehk on nende kanda olnud koorem saanud liiga
toidu tootmine on kulukas. Kuldne miljard viskab veerand oma toidust ära ja oleks hea võimalus see abivajajatele toimetada, kuid puudub selleks teoreetiline võimalus, sest toit rikneks kiiresti ning ka transport on kallis. Toidu tootmise suurendamiseks oleks vaja suurt põllumajandust, aga see tähendaks omakorda, et maad läheksid väiketootjate käest ära. Eesti seisukohalt ei mõjuta rahva suur juurdekasv meid eriti. Meie peaksime pigem oma sündivust tõstma. Kuigi meie elustandard on üle keskmise, on Eesti rahvas väljasuremisohus. Samuti teeb kogu Euroopale, seejuures ka Eestile muret kontrollimatu immigratsioon. Immigrandid on meile koormaks, nad arvavad, et Euroopasse tulles antakse neile palju toetusi ning nende elu muutuks lihtsamaks. Selleks et pidurdada sisserändamist on vaja mujal maailmas luua arenduskeskused, kus immigrandid suudaksid iseseisvalt jalule tõusta. Mina isiklikult olen oma isa arvamusega nõus, et mida rohkem inimesi, seda rohkem probleeme
29. Dividend  osanikutulu, aktsionäri kasumiosa 30. Börs  koht, kus aktsiatega kaubeldakse 31. Krediitkaart  selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart  ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard  elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevustes ja tarbimises säilitada või saavutada 34. Intress  e. kasvik  raha kasutamise eest makstav tulu. Tagasimakstav summa on alati suurem kui saadud summa. 35. Käendaja  garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee
uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused  Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine, levima hakkasid autod, kodumasinad, televiisorid, tänu millele suurenes pop- ja massikultuuri mõju inimestele  hiljem mõjutas ja võimaldas see seksuaalrevolutsiooni, hipi- ja munstanahaliste õiguste liikumist. Muutuvatest vaadetest andis tunnistust juba 1948. a ÜRO poolt vastu võetud Inimõiguste deklaratsioon
põhisissetuleku. Sellele lisandusid tulud viinapõletamisest ja viinavooride saatmisest pealinna turule. 6. Tööstuse areng peale põhjasõda- Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik.Viinaköökide kõrvale tekkisid aja jooksul ka väiksemad saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Märkimisväärselt tõusis mõisnike elustandard. Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas  Palmse, Sagadi jt. 7. Katariina II kuus asehalduskorraldust- Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Riikide arengutase ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (Gross Domestic Product, GDP)- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste kog...
tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses. Kõrgeim mägi on Großglockner (3.797 m) . Kokkuvõte Suurema osa Austria pindalast hõlmab Alpi mäestik. Selletõttu on Austria maastik muidugi meie, tasandikult tulnud inimeste jaoks küllaltki eksootiline. Kui rääkida kultuurist, siis on Austria kindlasti kõrgeltarenenud Kesk-Euroopa maa, kus on väga kõrgetasemeline kultuur ja sotsiaalne kindlustatus ning kõrge elustandard. Austria elanikkond on ligi 8 miljonit, Viinis elab 1,6 miljonit inimest. Küllaltki suure osa moodustavad sellest viimasel ajal türklased ning endistest sotsialismimaadest sisserännanud inimesed. Koolides on juba olukordi, et klassis on rohkem türklasi kui austerlasi. Ei saa mööda minna ka sellest, et Austria on väga tuntud veinimaa. Põhiline hea Austria vein on valge vein. Kuna veinitalupojad omavad alpinõlvadel vaid 5-6 ha maad, siis muidugi püüavad nad kõik oma
idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Linnad
võrreldav arengumaadega. See on puuduses vaevlevas ühiskonnas asjade loomulik käik. Kui üks inimene on suutnud võõral maal tööd leida, siis on tema paratamatuks sooviks perekond enda kõrvale tuua. Nii hakkab sisserändajate osakaal asukohamaal järjest suurenema. Võõrtööliste hulgas tekivad väikesed kogukonnad, kus nad elavad, tehes lihtsamaid töid ja saades eluga hakkama. Võib- olla teistele, maa püsielanikele, näib nende elustandard veel küllatki madal, kuid see on ikka kordades kõrgem, kui oli nende emariigis, sest siin suudab riik tagada turvalisust ja stabiilsust. Võõramaalaste sündimus võrreldes asukohamaade inimestega on küllatki kõrge ja makse tuleb riigile vähe või üldse mitte. Paratamatult kuhjuvad probleemid. Kõige suurem osa Euroopa Liidu abirahast läheb Aafrikasse. See on omamoodi kõigi maailma probleemide sulatuskatel. Esineb näljahädasid, puhta joogivee nappust, AIDSi levik on raskesti
Sotsiaalhoolekanne ja Âtoetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi
000. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Räägitakse rootsi keelt, kuid on ka lapi ja soome keelt rääkivaid vähemusi. Rootsi religiooni iseloomustab joonis. 2. Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest
Liikmed: EKP president(Mario Draghi), asepresident ning kõigi ELi liikmesriikide keskpankade juhid.Ãœles: hallata eurot, säilitada hinnad stabiilsena ning suunata ELi majandus- ja rahapoliitikat. 8. E k/koda(Luxembourg) VÃtor Manuel da Silva Caldeira president 1 igast ELi liikmesriigist(28 liiget).Ãœles:kontrollida EL kõikitulusid ja kulusid 9. Põllumaj.poliitika Eesm:1.suurendada põllumaj.tootlikkust2.stabiliseerida turud3.tagada tarbijatele mõistlikkud hinnad4.garanteerida õiglane elustandard põllumaj.tegelejatele5.garant.toiduainetega isevarustamine Turukorr.põhikat:1.garanteeritud hinnad ja turukaitse(riis,suhkur,piim,teravili)2.hinnatoetused ja otsetoetused(teravili,oliiviõli)3.otsetoetused(lina,puuvili,õliseemned)4.turukaitse ja eksporditotused(kanaliha,munad)5.turukaitse(teatud puu/juurviljad) Hinnad:1.eesmärkhind-hinnatase,millest kõrgemalep/mtoodete hinnad Elsiseturul tõusta ei tohi2.näithind-mida soovitakse turgudel näha3
Maailm pärast Teist Maailmasõda Teine Maailma sõda toimus 1.september 1939 kuni 2.september 1945  Saksamaa pealetungist Poolale kuni Jaapani kapituleerumisele. Inimeste sõnul on Teine Maailmasõda Esimese järg. Sõja algamise põhjuseks peetakse Saksamaa solvumist ja lüüasaamist Esimeses Maailmasõjas ja tema soovi võitjariikidele kätte maksta ning võitles lõpuks kahel rindel. Sõjale järgnesid suured territoriaalsed muudatused ja ,,külm sõda''. Samuti sooviti aidata sõjas kannatada saanud riike uuesti jalule. Üle maailma lõppes Teine Maailmasõda Jaapani kapituleerumisega 2.septembril 1945. Jaapani olukord oli küll lootusetu, aga ei oldud nõus kapituleeruma. USA kasutas tuumapomme, Nõukogude väed tungisid Jaapanisse, purustasid sealse miljonilise armee ja Jaapan andis alla. Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsus...
7. Nimeta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid. Kõrgtehnoloogilised ettevõtted Teaduspargid 1. Hea transpordiühendus 1. Hea transpordiühendus 2. Teadusparkide ja keskuste olemasolu 2. Tugev ettevõtetevahelised sidemed 3. Tugev ettevõtetevahelised sidemed 3. Meeldiv töö- ja elukeskkond (kõrge 4. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu elustandard 5. Tipptasemel teadus ja tehnoloogilised 4. Ülikoolide lähedus uuendused 8. Iseloomusta autotööstuse tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid. Selgita mõisted: majanduse struktuur - riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord. primaarne sektor  majandusharud, mis tegelevad tooraine hankimisega (põllumajandus, kalandus, metsamajandus, loodusvarade kaevandamine)
kasvamist. See võlg vähendab tarbimisse jäävate ressursside hulka. Kui me jätkame vanaviisi majandamist, siis on meie võlg koduplaneedi ees aastal 2050 juba 30-40 aasta pikkune. Seetõttu elab inimkond arvatavasti järgneva 100 aasta jooksul majanduslikus mõttes läbi soki. Soki leevendamiseks on oluline luua koostöö ja kasutada innovaatilisi lahendusi, et vastata 21.sajandi suurimale küsimusele - kuidas säilitada normaalne elustandard, aga lõpetada Maa kuritarvitamine elukeskkonnana. Eesti kuulub Maailma Looduse Fondi (WWFi) järgi ökoloogiliste võlglaste hulka - meie jalajälg on tunduvalt suurem meie ala bioloogilisest suutlikkusest (u 6.4 ha/a inimese kohta, mis on üle 3x rohkem, kui ta olla võiks). Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt üheksanda koha vääriline. Rõõmustada ei ole siin midagi. Meist priiskavamad on vaid Araabia
Sotsiaalsed indikaatorid võivad mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid, st oluline pole palju toiduaineid toodetakse vaid kas nälgijate hulk väheneb. Üksiktulemusi mõõtvatest kasutatavamad: oodatav eluiga, kirjaoskuste tase, imikute suremus, kirjaoskuse tase. Koondindeksitest: enamkasutatav indeks on inimarenguindeks (oodatav eluiga,; haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard (reaaltulu in kohta) 4. SKP- ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. RKP- aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. SKP kui maj
. - Venemaal kaotati pärisorjus alles 19. saj (püsis kaua ka Preisimaal ja Taanis) - Kuid feodaalaegne talupoeg ei olnud nagu antiikaja ori vaid „kõnelev riist“. - Õiguslik seisud oli erinev – talupoeg võis õigust nõuda, ja oli ka ristiinimene nagu tema härragi Rüütlikultuur • Aadliku põhiline tegevusala ja kohustus oli sõdimne • - Eluga riskimine ja suurte otsuste langetamises osalemine, suurem liikuvus ja elustandard viisid järk-järgult erilise rüütlikultuuri väljakujunemiseni • - Rüütlid pidid järgima kindlaid käitumis- ja kõlblusreegleid, olema õilsad, ustavad oma isandale. -----Samuti peeti kõrgelt au sees pühendumust oma südamedaamile . • Tänapäeva mõistes olid keskaegsed rüütlid kahtlemata robustsete elukommete ja sõnavaraga, kuid püüdlus millegi kõrgema poole oli siiski • -Rüütlid viimistlesid oma oskusi ja relvi,
üldine arengutase on neis siiski madal. IAI (Human Development Indeks HDI) on riikide riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb elustandardi (kuni aastani 2010 oli SKT- GDP, aastast 2011 RKT - GDI, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. Skaala 0-st 1-ni. w pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; w haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel; w elustandard, mida mõõdetakse rahvamajanduse kogutoodangu (RKT GNI) suurusega isiku kohta (USD) ostujõudu arvestades *** Pikka aega liigitati riigid kolmeks: w Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) w Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) w Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: w Põhja riigid w Lõuna riigid Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel:
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebe...
VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, NSVL-i ja Ida-Euroopa riike ühendav sõjalis- poliitilineliit. Trumani doktriin- 1947, USA presidendi plaan, mis ütles et tuleb abi anda neile keda ähvardab NSVL(Kreeka, Türgi) Marshalli plaan: 1948- 1952, USA riigisekretär, abi Euroopa taastamiseks, vähendada kommunismiohtu ja mõju. 2) Heaoluühikond (heaoluriigid ja nendele iseloomulikud jooned, sotsiaalne õiglus, heaoluühiskonna pahupooled) Kõrge elustandard, pidevalt suurenev sissetulek, sotsiaalne turvalisus, arenes riiklik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Heaoluriigid: Rootsi, Saksamaa, Soome, Norra, Inglismaa. Sotsiaalne õiglus: hakati tähelepanu pöörama majandus- ja sotsiaalpoliitikale. Majandusellu pidi hakkama sekkuma riik. Keynes nõudis tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele ja mustnahalistele. Pahupool: algas massiline tarbimine, majanduselu sümboliks sai auto,
ning peale 2010. aasta metoodika muutmist jagatakse riigid nelja erinevasse gruppi: väga kõrgelt arenenud, kõrgelt arenenud, keskmiselt arenenud ning madalalt arenenud riigid, jättes välja ainult mõned riigid. Viimaste puhul ei ole põhjuseks mitte skaalale mahtumine, vaid UNDP või Maailmapanga poolne andmete puudulikkus. Praegune Inimarengu indeksi arvutamine meetod võtab arvesse kolme aspekti: haridus, tervis, elustandard. Enne 2011. aastat oli indeksi loomisel kasutusel aga näitajate teised aspektid, mistõttu varasem pingerida võib just seepärast natuke varieeruda. Elustandardi mõõtmiseks kasutatakse kõige lihtsamat majanduslikku näitajat  RKT (rahvamajanduse kogutoodang; riigis elavate inimeste kogutoodang) elaniku kohta. Tervise puhul on näitajaks aga hoopis oodatav keskmine eluiga sünni ajal. Hariduse puhul on mõõtepuid
03.2017 Kui lõppes stalinismi ajastu, hakati ka elu hoopis teise pilgu läbi vaatama. Just sellele arengule aitas kaasa kultuuri levik. Elu pidi edasi minema ja nii mõnegi stalinistliku ülikooli lõpetaja jaoks tähendas see karjääri. Need inimesed ehitasid alustoe edasiseks, kuid nende kulul sai alalõpmata ka nalja. Näiteks ennistati miilitsaks kirjaoskamatu. Tänu haridusele õnnestus töötajate kvaliteeti hakata tõstma ning selle tagajärjel tõusis ka elustandard. Muutuma hakkas ka tarbimismentaliteet ja see muutus on endasse haaranud eri põlvkonnad. (Pallo 2017) Nüüdseks on kultuuri roll ühiskonnas muutunud. Inimesed on hakanud suuremat rõhku panema majanduslikule edukusele. Usutakse, et materiaalne õnn on igal juhul olulisem kui hingeline heaolu. Olen end korduvalt leidnud olukorras, kus keskendun pigem asjadele, et muuta oma elujärge paremuse poole, kuid samas on sotsiaalne elu jäänud tagaplaanile. Ka
sotsiaalsete riskide realiseerumisel Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2
vanemaid: 11,7% (rahvastikupüramiid lisas). Keskmine vanus meestel 32,92 ja naistel 34,4 aastat. Keskmine eluiga meestel 75,67 ja naistel 81,78 aastat. Rahvaarv kasvab aastas 1,02%. Sünde 13,9, surmasid 7,53, migratsiooni vahe 3,83. Linnades elab 86% rahvastikust, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal on ka suurem osa maoore. 9. Majandus Uus-Meremaa on Okeaania jõukaimaid riike, riigi majandus on hästi arenenud. Riigis on kõrge elustandard, 2005 aastal oli ta HDI indeksi järgi 19. Alates 1984 aastast on valitsused edukalt läbi viinud reforme, et muuta riigi rangelt reguleeritud majandus liberaalseks vabaturu majanduseks. Riik nautis mõnda aega majandustõusu, kuid 1987 aastal lõhkes majandusmull ja riigi majandus oli halvatud terveks aastaks. Aeglane kasv jätkus 90. aastate keskpaigani. 1999. aastast alates on Uus-Meremaa nautinud küllaltki kiiret majanduskasvu. Uus- Meremaa on väga sõltuv kaubandusest
- Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad - Erinevad toimetulekuressursid ja nende mõjutajad - Vaesuse leevendamise meetodid 2) Peremajandus (õpik lk 164-168, TV ül 138-141) - perekonna sissetulekud ja väljaminekud, nende planeerimine - laenuvõtmine  võimalused ja ohud
Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.(Ü. Praakel 2007) Paarkümmend aastat tagasi oli Rootsi maailma parim heaoluühiskonna näide, mida iseloomustasid demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.(Eesti Suursaatkond 2007) Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. (Eesti Suursaatkond 2007) 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. (Eesti Suursaatkond 2005)
esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates 1993. aastast ÜRO Arenguprogrammi poolt igaastase inimarenguindeksi koostamisel. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes: · pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; · haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; · elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Inimarengu indeks (IAI) Inimarengu indeks on ühiskonna sünteetilist arengutaset väljendav näitaja, mis on loodud globaalsete protsesside käsitlemiseks.
või kes maksavad iseenda eest sotsiaalmaksu, samuti nende inimestega ravikindlustuse seaduse või vastava lepingu alusel võrdsustatud inimestel. Kõigile alla 19-aastastele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Kuidas on ülesehitatud Eesti pensionisüsteem? Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Mis on sotsiaalne kaitse, selle eesmärk ja selle liigid? Vastavalt tööturuteenuste seadusele pakuvad tööhõiveametid töötutele ning tööotsijatena registreeritud isikutele mitmeid tööturuteenuseid. Nii kuuluvad tööhõiveametite ülesannete hulka teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus,
riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks. Demokraatlik riik reguleerib majandust aktiivselt, et paremini realiseerida selliseid demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord pole alati ühesugune olnud. Erinevustele vaatamata toimivad majanduses ka mõned universaalsed reeglid, mis kehtivad alati ja kõikjal, olenemata valitsemiskorrast. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi
Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Usundid
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõ...
Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. 49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Tuumikelemendid: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel 51. Kuidas defineeris Brundtlandi komisjon säästvat arengut?
mineraale. Toidukaupade maht sisseveos oli 11%. Ülejäänud 30% moodustasid naftatooted, süsi, puuvill, vill, tubakas, väetised jms. Väga oluline oli Eesti Tarvitajateühisuste Kesühisuse roll Eesti kaubanduses ja majanduses laiemalt. ETK ühendas suure osa kaubandusega tegelnuist, olles suurim importöör ning suur eksportöör. Paarikümne aasta jooksul oli EV-l õnnestuda ületada majanduslikud raskused. Kuid Soomest jäi meie majandustase ja rahva elustandard 1930.aastate lõpul selgelt maha ning vahe oli suurenemas. KASUTATUD MATERJAL : ''Eesti ajalugu'' A.Adamson & S.Valdmaa
Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised suured naftaväljad on asendunud väiksematega, kust naftat on keerukas välja pumbata. Mõningate prognooside kohaselt peaks naftatoomine jõudma haripunkti viie aasta pärast ning gaasitootmine viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama
inimeste madal keskmine eluiga. arenenud maad: Arenenud riik, industrialiseerunud riik, arenenud maa või majanduslikult arenenenum riik on suveräänne riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Tavalisemateks majanduse arengu mõõtmise kriteeriumiteks on: sisemajanduse kogutoodang (SKT), sissetulek elaniku kohta, industrialiseerimise tase, laialdase infrastruktuuri tase ja üleüldine elustandard ettevõtlusklaster ehk kobar: paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega. aglomeratsioon: inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse, nt autotööstus, kus on oluline, et paljud vajaminevad detailid tuleks tehasesse võimalikult lähedalt. See vähendab oluliselt transpordikulusid Aglomeratsioonitööstus vajalik koostöö teiste ettevõtetega
abiks.pri.ee G7 suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G8 Gastapo riiklik salapolitsei Saksamaal Hitleri ajal Globaalprobleem kogu maailma puudutavad probleemid Guomindang rahvuslik rahvapartei Hiinas Hallsteini doktriin SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Heaoluühiskond ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Hitlerijugent natside noorsoo organisatsioon Ideoloogia isiku, inimgrupi või rahvuse veendumisi ja huve väljendav poliitiliste jt ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist Idustrialiseerimine tööstuse arendamine NSVLs Iisrel juutide riik, mis paikneb lähisidas
kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. SEB: eraisikud peaksid valima jõukohase elustandardi SEB pank soovitab inimestel olla oma tulude-kulude suunamisel mõistlikult ettevaatlikud ja valida jõukohane elustandard, sest majanduslangus kestab ja töötus suureneb. SEB panga juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et midagi traagilist töötuse mõningane kasv siiski kaasa ei tohiks tuua. Palgakasv küll pidurdub, kuid perede reaalsissetulekud oluliselt ei kahane, sest inflatsioon väheneb. Pangajuht soovitas inimestel olla praeguses olukorras siiski mõistlikult ettevaatlikud, mitte elada üle võimete ja säästa. Samuti soovitas ta rohkem kasutada kindlustamist
of Wellington", mis asub Wellingtonis; "University of Otago", mis asub Dunedinis; "Waikato University", mis asub Hambitanis; "Massey University", mis asub Palmstar Northis ning "Lincoln University" ja "University of Catenburg", mis asuvad Cristchurchis. Hea hariduse taseme tagavad head õppimisvõimalused ja paljude huvikoolide olemasolu. Majandus: Uus-Meremaa on Okeaania jõukaimaid riike, riigi majandus on hästi arenenud. Riigis on kõrge elustandard, 2005 aastal oli ta HDI indeksi järgi 19. Alates 1984 aastast on valitsused edukalt läbi viinud reforme, et muuta riigi rangelt reguleeritud majandus liberaalseks vabaturu majanduseks. Riik nautis mõnda aega majandustõusu, kuid 1987 aastal lõhkes majandusmull ja riigi majandus oli halvatud terveks aastaks. Aeglane kasv jätkus 90. aastate keskpaigani. 1999. aastast alates on Uus-Meremaa nautinud küllaltki kiiret majanduskasvu. Uus-Meremaa on väga sõltuv kaubandusest
1799 a.) hakkas tekkima uus struktuur, mille kujunemine jätkus Napoleoni ajal. Prantsusmaal hakkas seoses vabaturumajanduse tekkimisega täiesti uus ühiskonna kihistumine, kus ettevõtlikud ja pisut ebatraditsioonilise ärikäitumisega tegelased hakkasid moodustama jõukamat ülemklassi, samas kui neile sekundeeris täieliku vastandina vaene alamklass, kes moodustas paraku suurema osa elanikkonnast. Viimaste jaoks polnud revolutsiooni lõpp mitte millegi muutus, nende elustandard jäi pea samaks, mida ei saa aga öelda vesunud aadlike kohta. Kõikjal võis kosta nurinat. Ka kehtima hakkav kolmas konstitutsioon rajas teed uutele tegelastele, eriti viiele direktorile, kes moodustasid Direktooriumi. Sellest kjunes omamoodi triumviraat, kus esile tõusis direktor Barras. Mina arvan, et mingil määral oli inimeste alateadvuses kummitamas ühemehevõim, sest uus kord polnud veel kaua jõudnud kanda kinnitada.
a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suured sissetulekud Oma ideede realiseerimine Atraktiivne elustandard Teisest seosest võib välja tuua erinevad huvigrupid Põhigrupid- mõjutavad otsesel ( omanikud, mänedzerid, töötajad) Sateliitgrupid- mõjutavad kaudselt ehk ettev. välised huvigrupid ( hankijad, tellijad, võõrkapitaliomanikud) AVALIKUD eesmärgid- vastavad kõlbelistele tõdedele, sotsiaalsetele normidele ja kujunenud tavadele ning pälvivad üldsuse või teatud ringkondade heakskiidu Näiteks looduse saastamise vähendamine.
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
