Selleks peab tööandja koguma informatsiooni, tuvastama diskrimineerimise ning looma ja rakendama meetmeid, et diskrimineerimine lõpetada ja tulevikus samalaadseid olukordi ära hoida ning ennetada. Juhul kui tööandja ei suhtu töökohal esinevasse diskrimineerimisse taunivalt ja jätab selle tähelepanuta, soodustab tööandja diskrimineerimist ja rikub ühtlasi oma kohustusi töötaja ees. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon, lepitusmenetluse korras õiguskantsler. Samuti on võimalik diskrimineerimise küsimustes pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kes nõustab ja aitab inimesi, kes kahtlustavad, et neid on ebavõrdselt koheldud. Saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Kasutatud allikad: http://www.sekretar.ee/uudised/2013/02/25/vordse-kohtlemise-printsiip-
Vaidluste lahendamine Äri- või töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamise erinevad võimalused: kohtumenetlus ja töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjon Kohus
· Töölepinguga töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile/ töövõtulepinguga töötaja teeb kokkulepitud tööd omal vastutusel. Töövõtuleping on mõeldud sõlmimiseks mingi teatud töö tegemise ajaks ja leping lõpeb töö valmimisega (jäävad ära nii katseaeg kui muud TL kaasnevad kohustuslikud tingimused). · Töövõtuleping on tööandjale tavaliselt vähem koormav, aga vaidluse puhul võib kohus või töövaidluskomisjon lepingu vabalt töölepinguks ümber nimetada koos sellega kaasnevate sanktsioonidega. Lähtutakse tehtavast tööst ja lepingu sisust. Käsunduslepingu pealmised erinevused töölepingust ja töövõtulepingust: · käsundusleping võib olla suuline · käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena · käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7 · käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida
juuli algul ise lahkumis avalduse. Töölepingu lõpemise päeval ei masknud tööandja välja lõpparvet. Andres esitas nõude töövaidluskomisjonile.Soovides saada juuni- ja juulikuu töötasu ja puhkusekompensatsiooni. Tööandja aksepteeris töösuhtetekkimist,kuid väitis, et Andres käis tööl vaid mõned päevad ja siis kadus ei tea kuhu. Seetõttu ei saanud ka töölepingut lõpetada. Oma väidete kinnituseks ei olnud tööandjal esitada ühtegi tõendit Töövaidluskomisjon asus seisukohale, et Andres ei saanud tööd teha tööandja süü tõttu, kuna tööandja ei kindlustanud teda tööga. Seega oli tegemist seaduses kirjeldatud olukorraga ehk tööseisakuga(Töölepingu seadus 2009 §28 lg2 p2). Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma tööseisaku eest töölepingus kokkulepitud palka (Töölepingu seadus 2009 §35). Töövaidluskomisjon mõistis tööandja süüdi ja tööandja peab tasuma Andresele lepingus kokkulepitud palga
detsembril 2009.a tehtud korraldust ilmuda hageja Tallinnas asuvale töökohale. Sellega rikkus hageja oluliselt töölepingut, millest tulenevalt ütles kostja töölepingu 14. detsembril 2009 üles ning maksis selle kuupäeva seisuga hagejale lõpparve. Tööandjal ei ole kohustust maksta töötajale palka aja eest, kui töötaja tegelikult ei töötanud ega esitanud ühtegi seaduslikku alust töö tegemisest keeldumiseks. 1.4 Madalamate kohtuastmete seisukohad 1.4.1 Töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti. 1.4.2 Maakohus Maakohus luges tõendatuks, et töölähetuses olles ei teinud hageja ületunde. Tunnistaja A.
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
TÖÖLEPINGUSEADUS Õiguse alused 26.10.2010 Töötaja vastutuse piirangud: · Kohustuste rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine · Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS §101 lg 1 alusel MIDA SAAB NÕUDA? · Kohustuste täitmise nõudmine · Õigus kohustuste täitmisest keelduda · Kahju hüvitamine nii varalise kui mittevaralise kahju korral · Varalise vastutuse kokkulepe (alati kirjalikus vormis) NB! Isik vastutav süüst olenemata! o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga · Fü...
saadetakse põhjendama. Lõpparve Rahandusministeeriumisse. makstakse teenistussuhte Lõpparve makstakse viimasel päeval. teenistussuhte viimasel päeval. 10. Kes lahendab töövaidlused Halduskohus Töövaidluskomisjon, ametnikuga, töötajaga? Kui rahalised nõuded on rohkem kui 10 00 €, siis lahendab vaidlusi kohus.
tööandjast tulenevad põhjused (ebaväärikas kohtlemine, töötasu maksmisega viivitamine). Tähtaega ei ole, etteteatamine mõistliku aja jooksul. Tööandja poolne: Ainult erakorraliselt! Töötajast tulenevad põhjused: ebapiisav tööoskus; tervislikud põhjused; töökohustuste rikkumine. Tööandja majandustegevusest tulenevad põhjused: koondamine; pankrot. Tööalaste vaidluste lahendamine: Usaldusisiku või lepitaja abil, töövaidluskomisjon, maakohus, halduskohus, pöörduda saab töövaidluskomisjoni või kohtu poole! Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, kui nõue on alla 10000. Tööinspektsioon: 1. Järelvalve tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle. 2. Teavitamine töökeskkonna ohtudest. 3. Individuaalsete töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis. Tööinspektori õigused: Siseneda töökohta kontrolli eesmärgil; tutvuda dokumentidega;
Tööleping. 4. Millised kohustused on tööandjal? Tööandjal on kohustus: järgida seadusi ja lepinguid kohelda töötajaid võrdselt töötajate päritolust, usutunnistusest, soost, vanusest või poliitilistest vaadetest olenemata hoolitseda töötajate tööohutuse ja töötervishoiu eest anda töötajale kirjalik ülevaade töö põhitingimustest edendada head tööõhkkonda, töötaja töö tulemuslikkust ja tema professionaalset arengut. 5. Millega tegeleb töövaidluskomisjon? Tööliste ja tööandjate vaheliste konfliktidega. 6. Millised õigused on tööandjal? Tööandjal on õigus: võtta töötaja tööle juhtida tööd ja anda töö juhtimisega seonduvaid juhiseid ja korraldusi töölepingut üles öelda ja lõpetada seaduse poolt lubatud piirides 7. Mis on netopalk? Mis on brutopalk? Netopalk-töötasu, millelt kõik seadusega ettenähtud, maksud on maha arvatud, st summa, mille töötaja kätte saab.
· Klassikaline ettevõtte tootmismahu vähenemisest tingitud väiksem nõudlus töötajate järele Tööpuuduse vähendamine ja vältimine · Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) · Riik - uute töökohtade loomine, pensionikindlustus, haigekassa kindlustatus töötule, võimalused ümberõppeks, töövaidluskomisjon, töökohale ennistamise võimalus Tallinna linn sotsiaaltöökohad · Ettevõtlikkus Kasutatud materjalid · http://raulpage.org/koolitus/aktiivse.html#22 · Statistikaamet · www.avatar.ee/majanduseabc/data/5a-slaidid.ppt · http://et.wikipedia.org/wiki/T %C3%B6%C3%B6puudus
naised- seda suuresti osalise tööajaga töötamise ja madalamate palkade tõttu. Eesti seadusandlus ● EV Põhiseadus § 12. (1)Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, […], soo, […] tõttu ● Palgaseadus § 5. Keelab palga vähendamist või suurendamist olenevalt töötaja soost Õiguste kaitse ● Kohus ● Politsei – kriminaal- või väärteoasjades ● Töövaidluskomisjon – töövaidlusasjades ● Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus- soovituslik Volinik ● Mari-Liis Sepper on eesti jurist ja tõlkija, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ENUT ● ENUT – Eesti naisuurimus- ja teabekeskus ● ENUT on iseseisev, mittetulunduslik, valitsusväline organisatsioon, mille põhieesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust kõigis ühiskonnaelu
Õigus alused Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik . Täisühing Usaldusühing Osaühing Loodud äriseadustiku alusel ja Tulundusühistu alusel(on loodud Aktsiaselts tulundusühistu seaduse järgi). Sihtasutus on reguleeritav sihtasutuse seadustikuga. Mittetulunds ühing on reguleeritav mittetulundus ühingte seadustikuga. Juriidilise isiku õigusvõime See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi. See võime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb ära äritegevuse kustutamisega registrist. Juriidilise isiku põhikiri Põhikirjas on kirjas ettevõtte kohta käiv regulatsioon. St seda, mida omanikud omavahel kokku lepivad (esindusõiguslikud esindajad). Äriühingu asutamine Notarjaalne menetlus Kriminaalmenetlus ...
Töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Peamised töösuhetes tekkinud probleemid on töötaja poolt ettevõttele tekitatud kahjude hüvitamisega seotud töövaidlused, ettevõtte poolt töötajale töö käigus tekkinud tervisekahjustuste hüvitamisega seotud töövaidlused, töökollektiivi töövaidlused tööandjaga Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile Töövaidlusi lahendab Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni töövaidluskomisjon. Avaldus esitatakse töötaja töökoha piirkonna töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonile võib avalduse esitada paberil või elektrooniliselt. Paberil esitatud avaldusele kirjutab avaldaja alla isiklikult, omakäeliselt. Paberil avaldus koos lisadega allkirjastatakse ja esitatakse kahes eksemplaris ja saadetakse postiga vastavale töövaidluskomisjonile või tuuakse isiklikult kohale. Elektroonilisel teel avalduse esitamisel allkirjastatakse avaldus digitaalselt. Kui
.................................................................................................................................5 2.3 Istungi käik...........................................................................................................................5 2.4 Analüüs.................................................................................................................................7 1. ESIMENE ISTUNG 1.1 Kohtuistungi üldinfo Istungi toimumise koht: Töövaidluskomisjon Tallinnas Endla tn 10A Istungi toimumise aeg: 22.09.2016 10:00 Istungil osalejad: Avaldaja: Ergo Insurance SE Vastaspool: Ergo Insurance endine töötaja 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. 2. Makstud hüvitise tagastamine – brutosumma 3762€ + viivis alates 1.juulist - 0,81€ päevas. 1.3 Istungi käik Komisjon täpsustas üle töötaja ja tööandja omavahelise suhte asjaolud. Töötaja on Ergos
KORDAMINE II Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83) Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätes...
Tähtajalise töölepingu puhul-kogu saamata jäänud palk-TLS § 100 lg 3- maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt põhjusel, et tööandja rikub lepingut oluliselt- 3 kuu keskmine töötasu- TLS § 100 lg 4 Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades: ülesütlemise asjaolusid mõlema poole huvisid. ÜLESÜTLEMISE TÜHISUS JA VAIDLUSTAMINE § 104. Ülesütlemise tühisus- (1) Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töövaidlusi lahendavad organid: töövaidluskomisjon kohus NB
* Peab töölepingu ülesütlemisel järgima teavitamise mõistliku tähtaja põhimõtet: Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. *HÜVITIS: Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. * Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 10. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel(töölepingu ülesütlemise alused,
ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks. Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22
töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Juhul kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (TLS § 100 lg 4). Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. (TLS § 100 lg 5). Töösuhtest tekkinud vaidluste lahendamine (H)
et on töölepingu lõpetamisest informeeritud. Individuaalse töövaidluse lahendamine. ITLS- individuaalse töövaidluse lahendamise seadus Pg 2 Individuaalne töövaidlus on töötaja ja tööandja vaheline lahk arvamus mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse haldus akti tööandja kehtestatud kohandamisel, samuti sõlmitud kollektiivlepingu või töölepingu täitmisel mida pooled pole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Individuaalseid töövaidlusi lahendavateks org on töövaidluskomisjon ja –kohus. Nii töötaja kui ka tööandja võib vaidluse lahendamiseks pöörduda kas töövaidluskomisjoni või –kohtusse. Loomulikult siis kui lahkarvamust pole suudetud lahendada kokkuleppe teel. Erandid.Vastavalt töövaidluse seaduse pg… ei lahendata töövaidluskomisjonides vaidlusi rahaliste nõuete üle mis ületavad 50 000 krooni. Selleks võidakse moodustada lepituskomisjon kuhu kuuluvad nii töötaja kui ka tööandja esindajad. Lepituskomisjoni
· Tööandja etteteatamistähtajad: · Alla 1 aasta vähemalt 15 kalendripäeva. · 1-5 aastat vähemalt 30 kalendripäeva · 5-10 aastat vähemalt 60 kalendripäeva · Enam kui 10 aastat vähemalt 90 kalendripäeva · Tööandja ei pea etteteatamistähtaegu järgima, kui töötaja rikub oluliselt töökohustusi, mille tagajörjel ei saa tööandjalt nõuda lepingu täitmist. · Töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohust. · Pöördumine töövaidluskomisjoni on tasuta. · Vaidlusi rahaliste nõuete üle lahendab töövaidluskomisjon summas kuno 10000. Kui rahaline nõue on suurem kui 10 000 tuleb pöörduda kohtusse. · Nõuete esitamise tähtaeg: · Töösuhtest tuleneva nõude võib kohtusse esitada töövaidluskomisjoni või kohtusse esitada 4 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
- Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk - Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus - Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud - Palk on avalik TLS - TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik - Tööleping - Võib streikida - Puhkus 28 päeva - Pole haridus ja keelenõuet - Sisuliselt võib tööd teha 7 aastane, piiratud töö - Töövaidluskomisjon + maakohus - Alluvussuhe - Surma korral ei ole hüvitist 12. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS - Tööandja peab kindlustama tööga ja andma õigeaegseid korraldusi - Maksma töötasu kokkulepitud ajal ja kohas. - Töötasu pangakontole - Peab tagama töö- ja puhkeaja - Austama privaatsust - Tagama koolituse - Tagama töötervishoiu ja tuleohutuse 13. TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE TINGIMUSED Töösuhe lõpeb üldjuhul kokkuleppega - Tähtaja möödumine - Töötaja surm
alustel ja ulatuses. ööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis. Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni juures tegutseb töövaidluskomisjon, mis juhindub oma töös «Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest». 31. KOLLEKTIIVLEPING JA TÖÖLEPING Tööleoing on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustab tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi
põhjustel, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. (4) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. (5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna aga töötaja haigestus, vallandati ta §88 alusel ja hüvitist maksma ei pea.
Erakorralisest ei pea ette teatama (§ 98 lg 2). Ülesütlemise hüvitis. - Tööandja maksab koondamisel töötajale 1 kuu töötasu (§100 lg 1). - Töösuhte pikkusest sõltuvalt maksab Töötukassa lisaks (§ 100 lg 2). 5-10 aastat 1 kuu töötasu, üle 10 aasta 2 kuu töötasu. - Kui töötaja ütleb töölepingu üles, kuna tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, on hüvitis 3 kuu töötasu (§ 100 lg 4). Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta. - Kui etteteatamise tähtajast ei peeta kinni, tuleb see rahaliselt hüvitada (§ 100 lg 5). Vaidlused. - Töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks peab töötaja 30 päeva jooksul teate kättesaamisest pöörduma kohtusse või töövaidluskomisjoni (§ 105). Vanas seaduses oli aega oluliselt rohkem. - Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse,
8) 13 aastasega on võimalik tööleping sõlmida juhul kui: · töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (pg 7, lg 4) · Töö ei kesta kauem kui pool vaheaja pikkusest (pg 8, lg 2) · Tööaeg ei jää vahemikku 22000600 (pg 49, lg 1) · Töö ei (pg 7, lg 2): 1) ületa alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohusta alaealise kõlblust; 3) sisalda ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4) takista alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohusta alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Nõutavad dokumendid on: · Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati ja selle ...
TÖÖOHUTUS TÖÖKESKKONNAS Vastuvõetud Töö tervishoiu- ja ohutuse seadus (Riigi Teataja) 1990a. - valdkonna korraldussüsteem Eesti vabariigis TKK - Töökeskkond TANDJA mrab TTAJA valivad TKK Spetsialist TKK TKK Volinik NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui ...
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled TÖÖTAJA (füüsiline isik)-TÖÖANDJA...
aluseks võtta veebruaris - juulis teenitud töötasud. Kui töötaja on tööandja juures töötanud lühikest aega (alla 6 kuu), võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kuudel teenitud töötasu. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. 23. Töövaidluste lahendamise kord (töövaidlusorganid, nõuete aegumine) Töövaidlusorganiteks on töövaidluskomisjon ja kohus. Kui nõuet tähtaja jooksul ei esitata, siis nõue küll ei lõpe ja töölepingu pool võib selle rahuldamist nõuda, kuid töövaidlusorgan võib teise poole taotlusel paluda kohaldada nõudele aegumist ja selle nõude osas menetluse lõpetamist. Tähtaja viimaseks päevaks peab avaldus või hagi olema töövaidluskomisjonile või kohtule saabunud. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aegumine peatub ajaks, mil
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? 2. § 16. Töötaja hoolsuse määr 3. (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 4. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus n...
Erakorralisest ei pea ette teatama (§ 98 lg 2). Ülesütlemise hüvitis. - Tööandja maksab koondamisel töötajale 1 kuu töötasu (§100 lg 1). - Töösuhte pikkusest sõltuvalt maksab Töötukassa lisaks (§ 100 lg 2). 5-10 aastat 1 kuu töötasu, üle 10 aasta 2 kuu töötasu. - Kui töötaja ütleb töölepingu üles, kuna tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, on hüvitis 3 kuu töötasu (§ 100 lg 4). Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta. - Kui etteteatamise tähtajast ei peeta kinni, tuleb see rahaliselt hüvitada (§ 100 lg 5). Vaidlused. - Töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks peab töötaja 30 päeva jooksul teate kättesaamisest pöörduma kohtusse või töövaidluskomisjoni (§ 105). Vanas seaduses oli aega oluliselt rohkem. - Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse,
1) alla ühe tööaasta vähemalt 15 kalendripäeva; 2) üks kuni viis tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva; 3) viis kuni kümme tööaastat vähemalt 60 kalendripäeva; 4) kümme ja enam tööaastat vähemalt 90 kalendripäeva. TLS § 97 lg 2 Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. TLS § 100 lg 4 45. Töölepingu üleminek Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid töölepingute üleminekul ei kohaldata. TLS § 112 46. Töölepingu ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine
tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt põhjusel, et tööandja rikub lepingut oluliselt- 3 kuu keskmine töötasu- TLS § 100 lg 4 Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades: ülesütlemise asjaolusid mõlema poole huvisid. ÜLESÜTLEMISE TÜHISUS JA VAIDLUSTAMINE § 104. Ülesütlemise tühisus- (1) Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töövaidlusi lahendavad organid: töövaidluskomisjon kohus NB
• Kuni kaks nädalat võib olla suuline tööleping. • Lepingut säilitatakse kümme aastat lepingu lõppemisest arvates. Töösuhted • Töötajale ei või maksta madalamat töötasu Vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast (390,00 kuus; tunnis 2.34) • Tööandja võib töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni. • Tööandja nõue rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul. Individuaalne töövaidlus • Lahendab töövaidluskomisjon. • Töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 9 586 eurot. • Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude tähtaeg on 30 kalendripäeva. • Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Riskianalüüs • Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, vajadusel mõõdetakse nende parameetrid ja
hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu (TLS § 106). (TLS § 100) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. 7. Isik oli firma sööklasse tööle võetud kokana, kuid tema ülesannetesse kuulus ka toitude väljastamine ja klientide teenindamine. Otseselt kliendid tema suhtlemise kohta pretensioone ei olnud esitanud, kuid otsene ülemus oli mitmel korral näinud, kuidas töötaja klientide ees tujutses, viskas raha letile ja käitus mitmelgi juhul klienditeenindajale sobimatult
a pankroti või tegevuse lõppemisel. TL üles öelda; c) Tööandjal peab olema mõjuv põhjus; d) Mõistlik etteteatamisaeg 30 kp; e) Tähtajatu tööleping; Töövaidluse lahendamine. Individuaalne töövaidlus on Erakorraline: a) Nii töötaja kui tööandja õigus; b) töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline Etteteatamistähtaja järgimine tööandja poolt; c) Nii tähtajatu kui eraõiguslik vaidlus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne tähtajaline tööleping. sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. Töötaja ei vaja mõjuvat põhjust. Töötaja mõjuv põhjus: a) Kohus. tuleneb tööandjast; b) tuleneb töötajast. Töölepingu oluline rikkumine (tuleneb tööandjast): a) töötaja ebaväärikas kohtlemine; b) töötasu maksmisega oluline viivitamine; c) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga elule, tervisele, heale nimele.
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
punktis 2 nimetatud põhjustel, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. (4) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. (5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel
- kahjustab tööandja vara - rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust Etteteatamistähtaeg Hoiatus Muu töö pakkumine Mõistlik aeg Majanduslik - tegevuse lõppemine - töömahu vähenemine - pankrot Etteteatamistähtajast kinnipidamine Teise töö pakkumine võimalusel v.a pankroti või tegevuse lõppemisel Töövaidluste lahendamine Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan Kohus Kui töösuhe on kestnud alla 1 a, siis vähemalt 15 kalendripäeva peab tööandja ette teatama töösuhte lõpetamisest. 1-5 a, siis vähemalt 30 kp 5-10, siis 60 kp 10 ja enam, siis 90 kp Tööandja ei või töölepingut üles öelda järgmistel põhjustel: · Töötaja on rase või tal on õigus saada rasedus-ja sünnituspuhkus
kalendrikuu eest millal isikule makstud tasud on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. 3. Inimene ei ole viimaselt töö või teenistuskohalt lahkunud: · Enda algatusel v.a juhul kui inimene lahkub seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis või töökorraldust. Samuti on õigus saada hüvitist kui töövaidluskomisjon tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks · Kokkuleppel tööandajaga · Töö või teenistuskohustuste rikkumise , usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu Teistel töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise juhtudel (nt. Koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhete tähtaja
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
olnud sellega rahul ja kirjutas erakorralise ülesütlemiseavalduse päevapealt lahkumisega Töölepinguseaduse § 91 lõike 4 alusel ning keeldus tööl käimisest. Avalduses oli ka kirjutatud, et töötaja soovib saada hüvitise kolme kuu eest. Tööandja aga keeldus hüvitise maksmisest. Andke õiguslik hinnang antud kaasusele. Vastus: Tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tööandja peab maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kaasus: Töötajal on sõlmitud tööleping tööandja juures ja on seal juba töötanud 1 aasta. Pärast üht aastat ütles tööandja töötajale, et nüüd peab ta käima ka laupäeviti tööl ja seega on tal 6 päevaline töönädal. Kas tööandjal on õigus nii teha? Vastus: Tööandjal ei ole õigust nii teha, sest see on kehtiva töölepingu vastu.
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
Individuaalne ja kollektiivne varaline vastutus Mall Gramberg Töövaidlus ja seda lahendavad organid Töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud: töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel sõlmitud kollektiiv või töölepingu täitmisel Lahendavad organid (valib huvitatud pool): Ettevõtte lepituskomisjon soovituslik organ. Töövaidluskomisjon (TVK) kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. Ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 50 000 kr Kohus Õiguskantsler töösuhetes ebavõrdset kohtlemist käsitlevad vaidlused Üheaegne pöördumine TVK ja kohtusse on keelatud Mall Gramberg Töövaidlusorganisse pöördumise tähtajad Üldtähtaeg 4 kuud Töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamine 1 kuu
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks k...
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist 7. Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes 1. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks. Ründajaks on alati inimene; looma või asja puhul on tegemist ohu...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
