Dinh Thi Thao Dear Hilda, How are you? I hope you are Ok. How are your parents and your little brother? Your brother is really cute , I love him so much. I was very happy when I received your letter. Especially I am surprised when I know you are thinking that you will come to my country to study. You have asked me to tell you how are students' life in my country. I will tell you everything with my honest. But I hope you will be coming. Universities in my city have many advantages. As you know my city is called a student city. So it is very active and comfortable. It can provide everything. In Canada there are many facilities for students. You can see the wonderful student sports center with special discounts everywhere. Image that, you and I will go to the gym or we will learn to swim after classes. It will be interesting, isn't it? Another point in favor of my city is that most of café has internet free. In this model l...
Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19
Tarbijahinnaindeks Referaat Autor: Randel Kool Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2012 Tarbijahinnaindeks Mis on THI? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida ,,keskmine" tarbija ostab ja tarbib regulaarselt. Kuidas THI-d arvutatakse? Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise ostukorvi maksumus mõõdabki siis hinnataset majanduses. Näiteks inimeste keskmine ostukorvi maksumus on 150 eurot nädalas. See väljendabki hinnataset, kuid et seda oleks mugavam kasutada, teisendatakse see arv ümber indeksi kujule. Põhimõtteliselt 150 võrdsustatakse 100-ga
tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest vaesusest, millises olukorras inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks, vaid pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks. inimese toimetulek on väga tihedalt seotud jus tema leibkonna
1 100,000.00 35,000.00 10,000.00 25,000.00 75,000.00 2 75,000.00 32,500.00 7,500.00 25,000.00 50,000.00 3 50,000.00 30,000.00 5,000.00 25,000.00 25,000.00 4 25,000.00 27,500.00 2,500.00 25,000.00 0.00 lõppsumma 0.00 125,000.00 25,000.00 100,000.00 0.00 2016 aasta SKP - nominaalne 21 miljardit THI muutus ehk SKP deflaator 1.1 reaalne SKP 19.1 miljardit baaskuu ostukorvi maksumus oktoober 2015 kaubaartikkel kogus tk/kg/l hind eurodes kokku muna 4.00 0.75 3.00 piim 10.00 0.50 5.00 leib 4.00 0.80 3.20 või 2.00 1.60 3.20
Töötuse tase on tõusnud hüppeliselt 2007 aasta 4,6 %-lt 2009 aasta ca 12 %-le, mis on omakorda mõjutanud paljusid immigrante riigist lahkuma (vt. ka alapeatükki ,,Tööturu olukord"). Majandusanalüütikute hinnangul peaks olukord hakkama näitama taastumise märke 2010 aastast ja täielikult stabiliseeruma 2015 aastaks. Majanuse põhinäitajad · 1990 SKP 7,7 Töötus 12,9 THI 3,3 · 1991 SKP 1,6 Töötus 14,7 THI 3,1 · 1992 SKP 3,6 Töötus 15,1 THI 3,1 · 1993 SKP 2,3 Töötus 15,7 THI 1,5 · 1994 SKP 5,9 Töötus 14,7 THI 2,2 · 1995 SKP 9,6 Töötus 12,2 THI 2,6 · 1996 SKP 8,1 Töötus 11,9 THI 1,6 · 1997 SKP 11,5 Töötus 10,3 THI 1,5 · 1998 SKP 8,4 Töötus 7,8 THI 24 · 1999 SKP 10,7 Töötus 5,7 THI 1,6 · 2000 SKP 9,2 Töötus 4,3 THI 5,6
! Retsessioon mõõdukas majanduslangus Depressioon, surutis sügav ning kestev kahanemine Majanduskasv reaalse SKP tõusmine võrreldes eelmise ajaperioodiga, mõõdetakse SKP juurdekasvutempoga või per capita kogutoodangu juurdekasvutempoga Inflatsioonimäär - üldise hinnataseme muutus võrreldes mingi eelmise ajaperioodiga Inflatsioon üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. Mõõdetakse hinnaindeksitega, esmajoones tarbijahinnaindeksiga THI ja koguprodukti deflaatoriga ehk üldise hinnaindeksiga Deflatsioon üldise hinnataseme langus ja raha ostujõu suurenemine Töötuse määr - töötute inimeste protsentuaalne osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik SNA süsteem - on kokku lepitud, kuidas makronäitajaid arvutada; rahvamajanduse arvepidamise näitajad baseeruvad sellel Rahvamajanduse arvepidamise süsteem (SNA(national),
Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln. · SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. · Ostuvõime pariteedi printsiip (ingl. PPP): printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. SKP kasvu võib moonutada inflatsioon:
......................................... 3. ........................................................................................................................................................ 4. ........................................................................................................................................................ 10.2.3 Inflatsioon Inflatsioon hindade tõus ja raha ostuvõime vähenemine. Deflatsioon hindade langus ja raha ostuvõime suurenemine. THI tarbija hinna indeks protsent, mille võrra on hinnad tõusnud. Kuidas inflatsiooni aeglustada? Üks võimalus on valitsus müüb võlakirju. See käivitab järgmise sündmuste ahela. Sinu ülesanne on seda täiendada märgi ära õige suund: 1. Valitsus müüb võlakirju; 2. riigis ringleva raha hulk; või 3. raha nõudmine; või 4. intressimäärad; või 5. laenamine; või 6. tarbimine; või 7
Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5. Omakapital (sh jaotamata uuritava perioodi ostukorvimaksumus kasum THI = 100 baasperioodi ostukorvimaksumus (Laspeyre indeks fikseeritud ostukorviga hinnaindeks) rr = (R/D) 100 THI tarbijahinnaindeks rr kohustuslik reservimäär (uuritava perioodi THI-baasperioodi THI) R pangareservid = 10 0 D nõudehoiused baasperioodi THI mp = 1/rr 100
Veebruar 2 113.98 Märts 3 114.74 160 Aprill 4 115.65 150 Mai 5 119.47 Juuni 6 120.56 140 f(x) = 0.6176069257x + 112.1330053191 Juuli 7 121.46 R² = 0.8827753497 August 8 119.33 THI 130 September 9 119.26 120 Oktoober 10 119.12 110 November 11 119.26 Detsember 12 120.11 100 2005 Jaanuar 13 121.07 0 5 10 15 20 25 30 35 Veebruar 14 121.26 Aeg t (kuudes) Märts 15 121.56
pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või on muutus minimaalne Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes THI e tarbijaindeks iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust (aluseks on indikatiivne ostukorv- koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist) TTHI e tööstustoodangu tootjahinnaindeks- iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust (ilma käibemaksu ja aktsiisita) EXHI e ekspordihinnaindeks- iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut
2010.a. näitab tinglikult SKP kahanemist Baasaastat muudetaksegi (u. iga 5 aasta järel) seetõttu, et statistika peegeldaks võimalikult täpselt aja jooksul tootmise ja hindade struktuuris toimunud muutusi. f) Arvutage SKP deflator (2000 baasaasta): 40/48*100%=83,3 g) Arvutage tarbijahinnaindeks, kasutades 2000 aasta kui baasaastat: 21/15*100%=140 h) Arvutage inflatsioon , nii deflaatori kui tarbijahinna indeksi järgi aastatel 2000 kuni 2010 Inflatsioon THI alusel = 140-100=40% inflatsioon deflaatori alusel = 83,3-100= -16.7% i) Miks need näitajad on nii erinevad? Nii deflaatori kui THI arvutamisel kasutati sama baasaastat, kuid ometi on tulemused erinevad (deflator<100% näitab hinnataseme alanemist kuid THI>100% näitab hindade tõusu). Miks nii? Selgitus: deflaatori arvutamisel hoidsime baasaasta suhtes konstantsena hinnataseme, THI arvutamisel aga ostukorvi (müüdud kaubakogused)! Kuna autosid oli 2000.a
töötuks tunnistamise päevast alates. Töötu abiraha makstakse iga töötu oldud tööpäeva eest vähemalt iga 15 kalendripäeva järel kuni töötu sotsiaalse seisundi lõppemiseni, kuid mitte üle 180 kalendripäeva järjest. Abiraha arvutamise aluseks on 5-päevane töönädal. Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist. tarbijahinnaindeks (THI), kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Ostukorvi määratakse tarbijaküsitluste teel ja seda muudetakse mõne aasta tagant. THI võrdleb baasaasta korvi maksumust jooksvates hindades sama korvi maksumusega baasperioodi hindades. Tööealine elanikkond on määratletud kui inimesed vanuses 15 kuni 65 aastat
11) Hinnataseme muutus majanduses (4 mõistet) · Inflatsiooniks nimetatakse üldise hinnataseme pidevat tõusu. · Kui inflatsioon on negatiivne, on tegemist deflatsiooniga. · Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. · Hüperinflatsioon on inflatsiooni äärmuslik juhtum, selle väga kiire tõus (rohkem kui 50% kuus). Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist peamised on tarbijahinnaindeks (THI) ning SKP deflaator. 12) Tarbijahinnaindeksi (THI) põhimõte ja arvutuskäik THI mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutumist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum, mida määratakse tarbijaküsitluste teel. THI = *100 13) Erinevused SKP deflaatori ja THI vahel (1) SKP deflaator võtab arvesse kõikide kaupade ja teenuste hindasid, mis SKP koostamisel arvesse
Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseoomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
Yd = C + S C-tarbimiskulutused,tarbimine Reaalne SKP ×100 ¿ SKPdeflaator= Nominaalne SKP ¿ Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart
Arvutuste põhjal koostasin kaks joonist, mis näitavad ära 2005-2013.a hinnaindeksite keskmist. Samuti on töö teises osas ära toodud ka majandusteoreetiline analüüs, kus toon esile nõudluse ja pakkumise mudelid nii meditsiiniliste teenuste kasutamises kui ka teenustega, mis on seotud transpordiga. 3 STATISTILISED ANDMED JA NENDE ANALÜÜS Meditsiiniteenuste THI muutus 2005-2013 250.00 200.00 150.00 100.00 50.00 0.00 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 1. Meditsiiniteenuste hinnaindeksi muutus Eestis (Eurostat, 2015; autori koostatud) Meditsiiniteenuste hinnad on alates 2005 kuni 2009.a tõusuteel olnud. Alates 2010.a kuni 2012.a on hinnad enamasti stabiilsed olnud, kuid vähest kõikumist on märgata. 2013.a tõusis
Third level Fourth level Fifth level xt st y les M a st er t e k t o edit Cl i c c o nd level level Se Thi rd e vel Paar Tema tööd: r t h l l Fou Fift h l eve Aitäh kuulamast!
ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON Inflatsioon kujutab endast majandusperioodi, mida iseloomustab hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Deflatsioon on vastupidine nähtus, mida iseloomustab üldise hinnataseme alanemine. Inflatsioonimäär kujutab endast ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalset muutust, võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = ------------------------------------------------------ * 100 jooksva perioodi THI · I = inflatsiooni määr SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus
Töötuse määr(%) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Riigid Eesti 12,40 10,30 10,00 9,70 7,90 5,90 4,70 Läti 12,90 12,20 10,50 10,40 8,90 6,80 6,00 Suurbritannia 5,00 5,10 5,00 4,70 4,80 5,40 5,30 Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga. c) Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e. Jooksvakuu inflatsiooni leidmiseks tuleb jooksvakuu THI lahutada baaskuu THI ning saadud vahe jagada baaskuu THI mida korrutada sajaga. 2.3 Inflatsiooni liigid, tagajärjed ja ohjeldamine Hinnataseme tõus võib oma olemuselt olla ühekordne või pikaajaline, kui majandusele on omased pikaajalised tegurid. Inflatsioon jaguneb: a) Nõudluspoolne inflatsioon- hüppeliselt suureneb kogunõudlus mille tulemuseks on hinnataseme muutus. b) Pakkumispoolne inflatsioon- kokkupakkumise järsu vähenemise tulemusel tekkinud
sest enam ei saa vastu võtta madala tulususega projekte. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab Tarbijahinnaindeks (THI)– tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi suhtes indeksina avaldav näitaja RAHA RAHA PAKKUMINE KÄIBEKIIRUS M v ÜLDINE HINNATASE H REAALTULU Y ÜHISKONNAS Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha pakkumise ja reealse SKT suurusega
o Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid: o maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus o intressimäär o elatustase o Vahetusvõrrand Mv=PY, kus M rahapakkumine, v ringluskiirus, PY SKP nominaalne maht(hinnatase*loodud lõpptoodang); käibele lastava raha hulga saame arvutada ülaltoodud võrrandist: M=PY/v o Inflatsiooni mõõtmine: o tarbijahinnaindeks (THI): o (jooksva kuu ostukorvi hind/baaskuu ostukorvi hind)*100% o jooksva kuu (aasta) inflatsioon: o [(THI-THI-1)/THI-1]*100% o SKP deflaator o perioodi inflatsioon=(1+i1)(1+i2)..(1+in) o Inflatsiooni mõjutavad tegurid Eestis: o välisinvesteeringute (laenude) sissevool o nõudluse poolne surve (palgakasv) o tooraine kallinemine maailmaturul (nafta, toiduained) o suletud ja avatud sektor
= SKPnom/SKPreal*100% TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kus TR on kogutulu, Inflatsiooni määr = deflaator 100 TR = Q *p TP koguprodukt. THI = ostukorv käesoleval perioodil/ostukorv baasperioodil * 100 TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC).
j kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn nn. galopeeriva inflatsiooniga inflatsiooniga. 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 27. Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid tarbijahinnaindeksi THI kasutamisel ilmnevad kuna: a) THI on konstrueeritud selliselt, selliselt et põhiliselt arvestatakse vaid vähekindlustatud inimeste sotsiaalabi vajadust ning eiratakse ülejäänud j tulugruppide g pp elukallidust;; b) THIs ei leia kajastamist sellised tarbijate kulutused nagu alkohoolsete jookide või kontserti piletite ost; c) hinnata ei suudeta elukondliku teeninduse väärtust ja hinnataset;
28. Mitu protsenti moodustab Eesti keskmine SKP inimese kohta Euroopa vastavast keskmisest näitajast? 81% 29. Mis on see eesmärk (% keskmisest palgast), mille enamik EL-ga liitunud riikidest on alampalga osas seadnud? Enamik EL-ga liitunud liikmesriikidest on seadnud eesmärgiks, et alampalk võiks moodustada vähemalt 40% keskmisest palgast. 30. Millega (millise indeksiga) mõõdetakse elukalliduse tõusu? Enamlevinud mõõdik elukalliduse mõõtmiseks on tarbijahinnaindeks THI (ingl. k. CPI Consumer Price Index), mida kasutatakse ka inflatsiooni mõõtmiseks. THI arvutamiseks võetakse tarbija keskmise ostukorvi kaalutud keskmine maksumus ning võrreldakse seda erinevatel perioodidel. THI näitab suhtelist elukallidust. 31. Kui suur on elukalliduse tõus olnud kolmel viimasel aastal (igal aastal eraldi)? 2011 5,0% 2012 3,9% 2013 2,8% 2014 0,3% 32. Miks on efektiivsuspalga teooria kohaselt tööandjal kasulik maksta oma töötajatele turu
Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud- mõjutavad sissetulekut kaudselt, sest maksustatakse tarbimist (käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus). Lisandväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenmine(lisanduv kauba väärtuse kasv. THI ehk tarbijahinnaindeks-indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv. Raha pakkumise mõju maj 1)vähendamine-hindade kasvutempo alanemine 2)suurendamine-suurem inflatsioonirisk. Intressid mõju maj: 1)madalad-majanduse areng hoogustub 2)kõrged-majanduse areng aeglustub. SKP-sisemajanduse koduprodukt.
Võru county By: Casper Gregory Tanner Leies From: Audru School Teacher: Sirje Aija Class: 7a Võru county is south of Estonia. It is bordered to Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish ...
STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mis saadakse kaubagruppide hundade muutuse vrdlemisel erinevate perioodidega. VLAKIRJAD E. VOKSLI 1.Lhiajalised lakirjad 2.Keskmised vlakirjad 3.Pikaajalised vlakirjad maksethtaeg,intressimr Kindlustamata vlakirju nim. debentuurides Vlakiri kinnisvaraga-hpoteek Vlakiri vrtpaberitega-obligatsioon Kokkuvtlikult eldes, antakse vlakirja kasutamisel laenu ettevttele, mis vajab raha ja vastutasuks annab ettevtte vlakirja. RAHVUSVAHELISED INVESTEERINGUD
9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne, leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab. Reaaltulu – tulu, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Elukallidus – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul kulutatud summa. Tarbijahinnaindeks – (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid – ressursid, milledest oleneb inimese sissetulek. Sotsiaalhoolekanne – meetmed toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks. Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased. Toimetulekupiir – hädavajalikke kulutusi kattev arvestuslik väikseim rahasumma, mille kehtestab Riigikogu.
Mil viisil avab "Krbeste jumal" kurjuse olemust? Kuidas on vimalik kurjust vita? Vastused Seal saarel on kngas, kuhu nad tegid lkke et keegi neks suitsu ja tuleks neid pstma. Veel on seal ks tiik, kus poisid said ujumas kia, veel on seal saarel palju palme ning see saar oli asustamatta. Ralph oli rahulikum ja mtles kik ennem lbi, teda vajatakse siis, kui tahetakse saarelt minema pseda. Jack tahtis kik khku ilma lbimtlematta ra teha, teda vajatakse siis, kui on vaja loomi kttida, et kht thi ei oleks. Pssa oli vaikne ja tagasihoidlik. Ta ei sobiks juhiks, sest ta ei oska ega suuda inimesi juhtida. Pssa oli paks ja tal olid prillid, millega tehti lket. Tema saatuseks sai see et ta sai surma ja vesi viis tema keha minema. Simon oli vaikne ja ta hoidis omaette, ta ei olnud teistega niivga koos. Ta saab samuti surma. Merekarbi abil kutsutakse kik rahvas kokku, niteks koosolekule. Merekarpi puhuti sisse ja vlja tuli kva hl mida kuulsid kik.
Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi. Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. Reeglid: Valimised on üldised, ühetaolised( kandideerijatele tuleb luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks), vabad( hääletajat ei thi valimissedeli täitmisel mõjutada), regulaarsed(iga kindlaksmääratud aja tagant) Etapid: ettevalmistus, valimiskampaania, valimised, tulemuste kindlakstegemine.
1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust 2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem
SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmisteguritestlähtuvalt aasta jooksul kas riigis või välismaal IAI - riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides THI - iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Deflatsioon - inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Devalvatsioon - Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt Otsesed maksud - võetakse maha otse isiku sissetulekutelt
hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjaindeks indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust(hinnad võteakse käibemaksuta ja aktsiisita). · Ekspordihinnaindeks hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. · Impordihinnaindeks -indeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk importkaupade/teenuste hindade arengut. · Indikatiivne ostukorv THI arvutamise aluseks. Koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. · Inflatsiooni negatiivseks mõjuks : raha väärtuse ehk ostujõu langus · Hinnatõusu põhjused : Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud.
Töötuse tase on tõusnud hüppeliselt 2007 aasta 4,6 %-lt 2009 aasta ca 12 %-le, mis on omakorda mõjutanud paljusid immigrante riigist lahkuma. Majanduse põhinäitajad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* SKP 9,2 5,8 6,4 4,5 4,7 6,4 5,7 6 -2,3 -6,75 Töötus 4,3 3,6 4,2 4,4 4,4 4,3 4,4 4,6 6,4 11,75% THI 5,6 4,9 4,6 3,6 2,1 2,5 3,9 4,9 4,1 -2 * prognoos Väliskaubanduse statistika 1990-2008 (milj ) Aasta Import Eksport Bilanss 2000 55,909 83,889 27,980 2001 57,384 92,690 35,306 2002 55,628 93,675 38,047
Sotsiaalsed motiivid ● Tervishoiunõuded ● Ohutusnõuded ● Hügeeninõuded ● Negatiivsete välismõjude pidurdamine (nt saastemaks) ● Positiivsete välismõjude soosimine SKT, (GPT, SKD) - sisemajanduse kogutoodang Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Majandusaastas on neli kvartalit. Nominaalne SKP e jooksevhinnad per capita SKP - SKP inimese kohta Inflatsioon - raha väärtuse e ostujõu langus THI - tarbijaindeks Näitaja, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust. Soodsam majanduskeskkond jätab rohkem raha kätte. Impordi-ekspordi tasakaal! Kõige rohkem imporditakse ja ka eksporditakse elektriseadmeid. ELi roll Eesti majanduses + kaupade ja kapitali vaba liikumine + Tööjõu vaba liikumine + Toetused - suhteliselt karmid reeglid
intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. Importhinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate
investeerimiskulutusi, sest riiigivõlg kasvab ja usaldusväärsus langeb. 37. Töötusega seotud probleemid: tarbimise vähenemine, inimeste madal elatustase, tootmise vähenemine. inflatsiooniga seotud probleemid: elatustase langeb neil, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha; raha hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksma perioodi kaubakoguseid. 39. Loomuliku töötuse määr näitab: töötuse minimaalset taset ja
Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%. 1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide mõjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - põhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%. Teiste komponentide mõjuulatused inflatsioonis jäid vahemikku 2 kuni 7 protsenti. Suurima panuse THI muutusesse on andnud just kohalike kaupade ja teenuste kallinemine, mis peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist. (Eesti Pank). Eesti kroon
1. Sisemajanduse koguprodukt- kogu ühiskonna rikkuse tase. 2. Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 3. Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab. 4. Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsiooni määra. 5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12
s v t Ma l e v el th le th le e di lev rd l our Fif e o nd Thi F t lick e co C S Lõpp.
2001 5,8 2002 3,6 2003 1,3 2004 3,0 2005 4,1 2006 4,4 2007 6,6 2008 10,4 2009 -0,1 2010 3.0 2011 5.0 *Statistikaameti kodulehe andmetel muutus THI 2011. aastal võrreldes 1999.aastaga tervelt 64,3% . b) Tarbijahinnaindeks on indeks mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinna muutust. 2008.aastal muutus ,,ostukorvi" sisu 10,4 protsenti kallimaks võrreldes eelmise aastaga, seevastu aga 2009.aastal selle hind alanes 0,1% võrra. Selle põhjustas transpordi, side ja vaba aja teenuste hinnalangus. Ülesanne 3 12. Maksebilanss Jooksevkonto saldo (mln eurot) 1995 -115,7 1996 -307,2 1997 -499,2 1998 -432,1
vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord halveneb .Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon: riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes ).THI Kuna see peegeldab väga suurt gruppi inimesi ,tarbijaid puudutavate hindade arengut.Inflatsiooni mõju tarbijale-Mõne majapidamise heaolu võib suureneda , samal ajal kui teise oma vähenb.nt ( rikkad luksuskaubad kallinevad , vaesed- esmatarbekaubad ) ;; Inimese säästudele negatiivne mõju, palkade tõus.Inflatsiooni teke: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu ) samas ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni
COLOR=RGB-kood vi sna teksti vrv
FACE=shrift kirjapilt, niteks "Arial", "Times New Roman", "Helvetica", vms.
Tuleb arvestada, et brauserid on vimelised nitama vaid arvutisse
installeeritud shrifte.
HTML ei aktsepteeri tekstiredaktorite abil tehtud rea- ja liguvahetusi. Nende
nitamiseks on HTML-keelel oma koodid. Reavahetuskoodi
alusel toimub
harilik reavahetus, liguvahetuskoodi (
) korral jetakse aga jrgnev rida vabaks. Pealkirja jrel liguvahetust nidata pole tarvis, sest sinna jetakst thi rida niikuinii. Liguvahetuskoodi saab kasutada ka jrgneva ligu rajastamiseks (vaikimisi rajastatakse ligud vasakule), kasutades tpsustajat
(vi CENTER). Rajastada vib ka koodi
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust.(raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine) 3. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu 4. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; näitab reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt
annaabi.ee 
