Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulats ioon Eesti Vabariigis (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Puidutehnoloogi õppetool
Janar Oks
PT-12
Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis
Referaat õppeaines „Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus“
Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis
Väimela 2013
Sisukord

Contents

Müra 2
Töömüra mõju 3
Kuulmiskahjustused 3
Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused 3
Kõrvakohin 3
Müra ja kemikaalid 4
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1 4
§ 3. Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas 4
§ 4. Töökeskkonna riskianalüüs 5
§ 5. Terviseriski vähendamine 6
§ 6. Kuulmiskaitsevahendite kasutamine 7
Vibratsioon 8
Mis on Vibratsioon? 8
Mida mõõdetakse 8
Mis on vibroSageduS ja SageduS-korrigeerimine? 8
Terviseriskid, märgid ja sümptomid 9
Närvisüsteemi häired 9
Vereringesüsteemin häired 9
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1 10
§ 3. Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas 10
§ 4. Töökeskkonna riskianalüüs 11
§ 5. Terviseriski vähendamine 11
§ 6. Töötajate juhendamine ja väljaõpe 12
Lisad 13

Müra

Töömüra mõju

Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse , et töömüra kahjustab kuulmist – seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju.

Kuulmiskahjustused

Kuulmiskahjustused võivad tuleneda heli sisekõrva edastamise mehaanilisest blokeerimisest (konduktiivne kuulmiskahjustus)või sisekõrva teo karvarakkude kahjustusest (sensorineuraalne kuulmiskahjustus). Harva võivad kuulmiskahjustust põhjustada ka kuulmistaju keskse töötlemise häired (kui on kahjustatud aju kuulmiskeskused).

Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused

Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus (NIHL) on Euroopas kõige levinum kutsehaigus, mis moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist tööga seotud haigustest; sellele järgnevad nahahaigused ja hingamisteede haigused
Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Tavaliselt mõjutab see mõlemat kõrva. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv. Kuulmiskahjustus võib tekkida ka ilma pikaajalise müraga kokkupuutumiseta. Lühiajaline kokkupuude impulssmüradega (isegi ühe tugeva impulsiga), näiteks püssilaskude või naela- või needipüstolite kuulmine võib avaldada püsivat mõju: kurdiks jäämist või põhjustada pidevat kohinat kõrvus. Impulsid võivad lõhestada ka kõrva trummikile . See on valulik , kuid ravitav kahjustus.

Kõrvakohin

Kõrvakohin ( tinnitus ) on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohina tekkimise ohtu suurendab ülemäärane kokkupuude müraga.Impulssmüra (nt lõhkamine) võib seda riski oluliselt suurendada. Kõrvakohin võib olla esimene märk sellest, et müra on teie kuulmist kahjustanud.

Müra ja kemikaalid

Mõned ohtlikud ained on ototoksilised („kuulmisnärvile mürgised“). Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel näib olevat suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen , stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu
plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1

§ 3. Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas

(1) Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C).
(2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmeterakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid.
(3) Infraheli piirnormid on järgmised:
1/3 oktaavriba kesksagedus Hz: 2; 2,5­; 3,15; 4;5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20
Helirõhutase dB: 130, 126, 122, 118, 114, 110, 100, 102, 98, 94, 90
(4) Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20–25 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25 kHz on 115 dB.
(5) Kui mõnel tegevusalal päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel kasutada nädalast müraga kokkupuute taset (LEX,nädal) järgmistel tingimustel:
1) nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 85 dB(A);
2) terviseriskide vähendamiseks on rakendatud asjakohaseid abinõusid.
(6) Töötajale mõjuva müra päevase kokkupuutetaseme määramisel tuleb arvestada töötaja individuaalsest kuulmiskaitsevahendist tingitud sumbumist .
2. peatükk

§ 4. Töökeskkonna riskianalüüs

(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitama olulised müraallikad.
(2) Riskianalüüsi käigus peab pöörama erilist tähelepanu:
1) müraga, sh impulssmüraga kokkupuute tasemele, tüübile ja kestusele, arvestades töövahendi tootja või tarnija esitatud andmeid töövahendi mürataseme kohta, mürataseme määramist indikaatorseadmega või müra mõõtmise tulemusi;
2) käesolevas määruses sätestatud müra piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele;
3) müra võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele;
4) müra ja töös kasutatavate ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenevale mõjule, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav;
5) müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helisignaalide koostoimest tulenevale kaudsele mõjule;
6) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete töövahendite või -meetodite olemasolule;
7) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolule;
8) müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis);
9) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele.

§ 5. Terviseriski vähendamine

(1) Kokkupuutest müraga tulenevad riskid tuleb kõrvaldada nende tekkekohas või vähendada neid võimaliku miinimumini «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» §-s 121 sätestatud ennetuspõhimõtete kohaselt.
(2) Kui riskianalüüsi tulemusel selgub , et töökeskkonna müratase on 80 dB(A) või ületab selle, on tööandja kohustatud koostama ja rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tegevuskava koostamisel tuleb pöörata tähelepanu:
1) võimalikult madala müratasemega töömeetodite ja töövahendite valimisele;
2) tööruumi, töötamiskoha või töövahendi mürataseme vähendamisele tehniliste abinõudega (nt õhu teel leviva müra vähendamisele kilpide, sirmide, piirete, kestade või helikindlate katete abil ning konstruktsiooni kaudu leviva müra vähendamisele summutamise või isoleerimise teel);
3) töökorraldusele, mis vähendab töötaja kokkupuudet müraga kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramise teel või koostades asjakohased töögraafikud, milles nähakse ette piisavad puhkepausid või müravabad tööülesanded;
4) abinõudele, et vältida taustmüra häirivat mõju tööülesannete täitmisele (nt kontsentreerumist või suhtlemist nõudvad tööd) või suulise märguande edastamisele;
5) töökohtade ja töövahendite korrasoleku ja hoolduse tagamisele.
(3) Tööandja on kohustatud märgistama müraallikad ja ohualad asjakohaste hoiatusmärkidega seal, kus müratase on 80 dB(A) või ületab selle. Juurdepääsu ohualadele tuleb piirata, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuuteohu tõttu õigustatud. Ohualasse sisenemise koha või müra tekitava seadme juurde tuleb nähtavale kohale paigaldada kohustusmärk «Kanna kuulmiskaitsevahendit», kui müratase on 85 dB(A) või ületab selle.
(4) Kui töötajad kasutavad puhkeruumi või muid olmeruume, peab sinna kostuv müra olema vähendatud võimaliku miinimumini, mis on kooskõlas nende ruumide kasutusotstarbe ja -tingimustega.
(5) Tööandja peab kontrollima mürataseme vähendamiseks rakendatud abinõude efektiivsust .
(6) Kui vaatamata rakendatud abinõudele müra piirnormi ületatakse, peab tööandja viivitamata tegema kindlaks piirnormi ületamise põhjused ning tõhustama rakendatavaid kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida müra piirnormi edaspidist ületamist.

§ 6. Kuulmiskaitsevahendite kasutamine

(1) Kui müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, võimaldab tööandja töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist ning nõuab kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müraga kokkupuute tase on 85 dB(A) või ületab selle. Kuulmiskaitsevahendid tuleb valida sellised, mis kõrvaldavad kuulmist ohustava müra mõju või vähendavad selle miinimumini.
(2) Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et töökohas esineb selliseid olukordi või tööprotsesse, kus töö laadist tulenev individuaalsete kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine põhjustaks töötaja tervisele või ohutusele suuremat ohtu kui nende kasutamata jätmine, võib tööandja ette näha erandeid lõikes 1 sätestatust.
(3) Tööandja võib lõikes 2 nimetatud erandit rakendada ainult äärmise vajaduse korral ning on seejuures kohustatud konsulteerima töötervishoiuspetsialistiga, et saada hinnang erandi tegemise põhjendatusele ning leida töötaja kuulmise kaitseks sobiv lahendus.

Vibratsioon

Mis on Vibratsioon?

Vibratsioon tekib keha edasi-tagasi võnkumisel sisemiste ja väliste jõudude toimel, vaata
Kohtvibratsiooni tekitab tööriistakäepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde.

Mida mõõdetakse

Vibratsiooni mõõdetakse suurusjärgu ja sageduse abil. Vibratsiooni suurusjärgu väljendamiseks saab kasutada vibronihet (meetrites), vibrokiirust (meetrites sekundi kohta) või vibrokiirendust (meetrites sekundi ruudu kohta ehk m/s²). Kuna enamiku vibratsiooniandurite väljund on seotud vibrokiirendusega, kasutatakse tavaliselt vibratsiooni iseloomustamiseks just seda.

Mis on vibroSageduS ja SageduS-korrigeerimine?

Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Selle väärtus näitab tsüklite arvu sekundis, seda väljendatakse hertsides (lühendatult Hz). Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus (väljendatakse tavaliselt pöörete arvuga minutis , pöörete arvu minutis jagamisel 60ga saadakse sagedus hertsides). Kohtvibratsiooni jaoks on olulised sagedused vahemikus
8 Hz–1000 Hz. Kuna kahjustuste tekkimise oht ei ole kõikide sageduste puhul ühesugune, kasutatakse kahjustuste tekitamise tõenäosuse väljendamiseks erinevatel sagedustel sagedus-korrigeerimist. Seetõttu sageduse suurenemisel korrigeeritud vibrokiirendus väheneb. Kohtvibratsiooni kõigi kolme telje jaoks kasutatakse vaid ühte sagedus-korrigeerimise kõverat.

Terviseriskid, märgid ja sümptomid

Töötajatel, kes puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, tekivad sõrmede verevarustuse ning käelaba ja käsivarre neuroloogilised ja lokomotoorsed talitlushäired. Sellele keerukale tervisehäirele viitamiseks kasutatakse mõistet kohtvibratsiooni sündroom. Kohtvibratsiooni sündroom mõjutab sotsiaalset suhtlemist ja perekonnaelu. Perioodilised vereringehäired võivad tekkida nii tööl kui ka selliste tegevuste ajal nagu näiteks auto pesemine või väljas peetava spordivõistluse jälgimine. Raskeneb igapäevaste toimetuste tegemine, näiteks riietel
väikeste nööpide kinni- ka lahtinööpimine. Mitmes Euroopa riigis on käelaba kaudu käsivarde
levivast vibratsioonist tingitud vereringesüsteemi häired, närvisüsteemi häired ning luude ja liigeste kõrvalekalded tunnistatud kutsehaigusteks.

Närvisüsteemi häired

Käelaba kaudu käsivarde leviva vibratsiooniga kokku puutuvad töötajad võivad tunda sõrmedes ja kätes kihelust või tuimust. Kui kokkupuude vibratsiooniga jätkub, muutuvad sümptomid tavaliselt tõsisemaks ning võivad häirida töövõimet ja elutegevust. Vibratsiooniga kokku puutuvatel töötajatel võib väheneda puudutustundlikkus ja käteosavus ning langeda kehatemperatuur.

Vereringesüsteemin häired

Käelaba kaudu käsivarde leviva vibratsiooniga kokkupuutuvatel töötajatel võib tekkida sõrmede episoodilinevalgeks muutumine (valastumine), mille tavaliselt kutsub
esile külm. Sümptomi põhjuseks on näppude verevarustuse ajutine katkemine.
Vibratsioonist tingitud vereringehäirete kirjeldamiseks kasutatakse erinevaid mõisteid:

• „surnud” või valge sõrm.
  
• töökeskkonnas tekkinud raynaud’ sündroom
  
• vibratsioonist tingitud sõrmede valgeks muutumine.
  

Esialgu haaravad valgeks muutumise hood ühte või mitut sõrmeotsa, kuid vibratsiooniga kokkupuute jätkudes võivad valgeks muutuda terved sõrmed. Kui vereringe sõrmedes taastub (tavaliselt soojuse või kohaliku massaaži toimel), muutuvad sõrmed punaseks ja on sageli valulikud. Sõrmede valgeks muutumist esineb talvel sagedamini kui suvel. Valastumise kestus oleneb vibratsiooniallika intensiivsusest ja varieerub mõnest minutist ühe tunnini ja isegi kauem. Kui vibratsiooniga kokkupuude jätkub, hakkavad sõrmede valgeks muutumise hood sagedamini esinema ja haaravad rohkem sõrmi. Need hood võivad tekkida mis tahes aastaajal isegi üsna väikese temperatuurilanguse tõttu. Valastumishoo tekkimisel võivad mõjutatud sõrmed täielikult kaotada puudutustundlikkuse ja osavuse , mis segab töötaja tööd ja suurendab õnnetuses vigastada saamise riski.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1

§ 3. Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas

(1) Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2.
(2) Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2 (edaspidi üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.
(3) Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2.
(4) Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2 (edaspidi kohtvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.

§ 4. Töökeskkonna riskianalüüs

(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama vibratsiooni allikad, millega töötajad kokku puutuvad, ning vajadusel mõõtma kokkupuudet vibratsiooniga.
(2) Riskianalüüsi käigus peab pöörama erilist tähelepanu:
1) töötaja vibratsiooniga kokkupuute suurusele, tüübile ja kestusele, kaasa arvatud igasugune kokkupuude katkendliku vibratsiooniga või korduvate põrutustega;
2) käesolevas määruses sätestatud vibratsiooni piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele;
3) vibratsiooni võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele;
4) kaudsetele mõjudele töötajate ohutusele, mis tulenevad olukorrast, kus vibratsioon häirib juhtimisseadiste nõuetekohast käsitsemist, näidikute jälgimist või töövahendi või ehitise stabiilsust;
5) töövahendi tootja või tarnija esitatud andmetele töövahendi vibratsioonitaseme kohta;
6) töövahendi seisukorrale ja kulumise astmele;
7) vibratsiooniga kokkupuute vähendamiseks kavandatud abiseadmete olemasolule;
8) üldvibratsiooniga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis);
9) vibratsiooni mõju suurendavatele töötingimustele (nt madal õhutemperatuur, suur õhuniiskus, müra);
10) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele.

§ 5. Terviseriski vähendamine

(1) Kokkupuutest vibratsiooniga tulenevad riskid tuleb kõrvaldada nende tekkekohas või vähendada neid võimaliku miinimumini «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» §-s 121 sätestatud ennetuspõhimõtete kohaselt.
(2) Kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et § 3 lõikes 2 või 4 toodud vibratsiooni meetmete rakendusväärtusi ületatakse, on tööandja kohustatud koostama ning rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava töötajate vibratsiooniga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tegevuskava koostamisel tuleb pöörata tähelepanu:
1) muude töömeetodite kasutamisele, millega ei kaasne või kaasneb väiksem kokkupuude vibratsiooniga;
2) töötajale selliste töövahendite kasutada andmisele, mille vibratsiooni suurus on teada ja on võimalikult väike;
3) vibratsiooniga kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramisele;
4) töötajale sellise töögraafiku koostamisele, kus nähakse ette puhkepausid või vibratsioonivabad tööülesanded;
5) vibratsiooni mõju vähendavate abiseadmete (nt üldvibratsiooni vähendavad istmed, kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed) hankimisele;
6) vibratsiooniga kokkupuutuvatele töötajatele vibratsiooni vähendavate kinnaste või jalatsite ning külma ja niiskuse eest kaitsva tööriietuse andmisele;
7) töökohtade ja vibreerivate töövahendite korrasoleku ja hoolduse tagamisele;
8) vajaduse korral töötamiskohtade paigutuse ja kujunduse muutmisele;
9) töötaja tervisekontrolli otsuses sisalduvatele töötervishoiuarsti ettepanekutele töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
(3) Kui vaatamata rakendatud abinõudele vibratsiooni piirnormi ületatakse, peab tööandja viivitamata kindlaks tegema piirnormi ületamise põhjused ning tõhustama kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida piirnormi edaspidist ületamist.

§ 6. Töötajate juhendamine ja väljaõpe

Tööandja tagab, et vibratsiooniga kokkupuutuvad töötajad ja töökeskkonnavolinik saaksid asjakohase juhendamise ja väljaõppe, mis eelkõige peab hõlmama järgmist:
1) vibratsiooni kahjulik mõju tervisele;
2) vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustuse varajane avastamine ja sellest teatamine;
3) tervisekontrolli vajalikkus ja selle läbiviimise kord;
4) vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused;
5) ettevõttes vibratsiooni mõõtmise ja terviseriski hindamise tulemused;
6) töökohas rakendatavad abinõud vibratsioonist tulenevate riskide vältimiseks või vähendamiseks (töökorraldus, isikukaitsevahendite kasutamine, ohutud töövõtted).

Lisad

http://www.ti.ee/public/files/Facts%2057%20toomura%20moju.pdf
https://www.riigiteataja.ee/akt/12819460
http://osh.sm.ee/good_practice/vibratsiooni%20juhend%20_eesti%202009.pdf
https://www.riigiteataja.ee/akt/12819465