Orgaanilise keemia praktikumi KT2 (0)

Q: MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS?

Vastus leiad õppematerjalist: Orgaanilise keemia praktikumi KT2

Keemia - Orgaaniline keemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS?

ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT

Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest.
Alkoholaat - alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall
CH3CH2ONa- naatriumetanolaat
Fenool - hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid
Bensiin - alkaanide segu C5-C12
Diislikütus- alkaanide segu üle C12
Isoamüülalkohol-
Kaaliumpermanganaat - KmnO4
Tetraklorometaan : CCl4
Triklorometaan : CHCl3
Naatriumnitrit: NaNO2
Tolueen :

m + mm = iooniline side
mm + mm = kov polaarne side
mm = kov mittepolaarne
Lahustumine :

Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites
mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites
väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites
süsivesinikud ja mittepolaarsed ühendid vees EI lahustu
vees lahustumist soodustavad –OH, -NH2, ja –COOH rühmad (molekuli hüdrofiilsed osad)
kui hüdrofiilne osa oksüdeerumine
KATSE alkeenide põlemine:
bensiin ja heksaan läksid kohe põlema – väiksed molekulid, vähem C-aatomeid, lenduvamad
diisel läks halvasti , tahmas palju
KATSE beilsteini test:
Cl, Br ja I on võimalik tuvastada – moodustavad kuuma vasktraadiga reageerides lenduvaid vaseühendeid.
F leegi värvust ei muuda – CuF pole lenduv.

Alkeenid ja alkaanid :

Kõrgemal temperatuuril toimub vee eraldumine etanoolist ja tekib eteen: H2SO4 seob tekkiva vee.

+ kont . H2SO4
CH3 CH2 OH -------> CH2=CH2 + H2O

Broomivesi: CH2=CH2 + Br2 + H2O
Broomivee valastumine võimaldab selgitada, kas tegemist on küllastumata süsivesinikuga.
Kaaliumpermanganaat: KMnO4
Reaktsiooni käigus kaob kaaliumpermanganaadi lahuse lilla värvus, mistõttu on võimalik määrata, kas ühend on küllastumata – Baeyeri test.
KATSE 3.4
Alkaanid Br2 ei reageeri, pole kordseid sidemeid , tärpentiniga aga küll.

Areenid :

Fenool + HNO3 = fenool-NO2 (NO2 teisel kohal) + fenool-NO2 (NO2 neljandal kohal)
Fenoolide (C6H5OH) värvusreaktsioonid raud(III)kloriidiga:
Tekkiv värvus oleneb OH-rühmade arvust, teistest asendajatest, lahustist .

Halogeeniühendid:

Iga molekul mis sisaldab vähemalt 1Br, 1I, 2Cl aatomit (nt CHCl3) on veest suurema tihedusega.
Teiste org a tihedus on enamasti vee omast väiiksem.
Katsed: alkaan üles, halogeenühend alla.

Alkoholid:

Vaskglütseraadi saamine:
Etanoolig aei teki- sisaldab ainult 1 OH rühma, glütserool aga 3.
Alkohol oksüdeerub kõige pealt ALDEHÜÜDIKS ja siis KARBOKSÜÜLHAPPEKS!
Alkoholaadi saamine:
CH3CH2OH + Na = CH3CH2ONa + H2 (naatriumetanolaat)
Booraksi test:
metanool põleb rohelise leegiga – värvuse annab trimetüülboraat

Oksoühendid:

Aldehüüdid on tugecad redutseerijad.
RCHO + 2 Cu(OH)2 = RCOOH + 2CuOH + H2O
CuOH = Cu2O + H2O
Hõbepeeglireaktsioon:
Algul sadestub AgNO3 lahusest leelise ( NaOH ) toimel must Ag2O :
2 AgNO3 + 2 NaOH → Ag2O↓ + 2 NaNO3 + H2O-

Ag2O sade lahustub NH3 toimel:
Ag2O + NH3 + H2O → 2 [Ag(NH3)2]OH

Aldehüüd kui tugev redutseerija sadestab lahusest metallilise hõbeda:
MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS?

Karboksüülühendid:

Anorgaanilised happed on tugevamad kui orgaanilised happed.
Alkoholid on väga nõrgad happed.
Estri tekkimine:
Orgaanilised happed reageerivad etanooliga, moodustades estreid.
Reaktsiooni katalüüsivad tugevad mineraalhapped (HCl, H2SO4):
CH3COOH + C2H5OH → CH3COOC2H5 + H2O
Lenduvad (väikese molekulmassiga) estrid on meeldiva puuviljalõhnaga.
Estri hüdrolüüs:
Leelise toimel ester hüdrolüüsub, andes karboksüülhappe soola ja alkoholi:
CH3COOC2H5 + NaOH → CH3COONa + CH3CH2OH (etüületanaat, naatriumetanaat )
Fenoolftaleiiniga on võimalik selgeks teha aluselist keskkonda. Ta hüdrolüüsub seal.

Destillatsioon:

Põhimõte: Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse, kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina.
Ainete eraldamine: Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemperatuuride erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe (vähem kui 50°C), ei ole neid lihtdestillatsioonil võimalik täielikult eraldada, kuigi ka sel juhul on destillaat rikastunud kergemini keeva komponendiga. Destillatsiooni käigus väheneb madalamal temperatuuril keeva komponendi kogus eraldatavas segus pidevalt.
Keemistemperatuuri määramine lihtdestillatsiooni abil:
Lihtdestillatsiooni abil saab hästi määrata vedelike keemistemperatuure, see lihtsustab ainete identifitseerimist. Tavaliselt määratakse keemistemperatuurid termomeetriga destillatsiooni käigus nii, nagu kirjeldatud punktis 1.1. Mõõdetakse aine aurude temperatuuri – aurude temperatuur ühtib destillatsiooniseadmes keeva vedeliku temperatuuriga. Termomeetri asetamisel keevasse vedelikku võib saada mõnevõrra suurema näidu, sest vedelik võib olla ülekuumenenud või sisaldada lisandeid.
Ainete puhastamine destillatsiooni abil:
Destilleerimist kasutatakse vedelike puhastamiseks mittelenduvatest või vähelenduvatest lisandites, näiteks destilleeritud vee saamine looduslikust veest.
Ainete puhastamist destilleerimise abil on otstarbekas rakendada järgmistel juhtudel:

 Puhastatav aine on toatemperatuuril vedelas olekus.

 Vedelik on suhteliselt puhas (mitte üle 10% lisandeid).

 Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad või vähelenduvad.

 Lisandina esineva aine keemist° erineb puhastatava vedeliku keemist°-st vähemalt 50°C võrra.
Lihtdestillatsiooni aparatuur:

Luminestsents ehk mittesoojuslik valguskiirgus (ka toatemp ):

Liigid:

 Kemoluminestsents – keemilises reaktsioonis tekkiv mittesoojuslik valguskiirgus.
Näiteks luminooli oksüdeerumine.

o Bioluminestsents – elusorganismides toimuv kemoluminestsents.
Näiteks jaanimardika poolt toodetav rohekas valgus.

 Fotoluminestsents – valguse või ultraviolettkiirguse toimel tekkiv luminestsents.

o Fluorestsents – aine võime valgustamisel lühikest aega helenduda.
Näiteks klorofülli helendumine valguse käes.

o Fosforestsents – aine pikaajaline helendumine pärast kiiritust või ergastust.

 Triboluminestsents – aine helendumine hõõrdumisel või purunemisel.

Näiteks kahe kvartsitüki teineteise vastu hõõrumisel tekkivad valgussähvatused.

Punase veresoola osa luminooli oksüdeerumise juures on …
Punase NaOH osa luminooli osküdeerumise juures on …
Kasutatakse verejälgede avastamiseks: hemoglobiinis sisalduv raud katalüüsib luminooli oksüdeerumisreaktsiooni.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 78 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

niisamasiin Õppematerjali autor

Praktikumi KT2 konspekt

Orgaaniline keemia keemia Fenool Bensiin Alkoholaat Süsivesinikud Diislikütus Kaaliumpermanganaat Tetraklorometaan Triklorometaan Naatriumnitrit

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia

doc

Orgaanikatabel

* happeline hüdrolüüs alkoholiks ja karboksüülhappeks: CH3CH2COOCH3 + H2O CH3CH2COOH + CH3OH * leeliseline hüdrolüüs karboksüülhappe soolaks ja alkoholiks: CH3CH2COOCH3 + KOH (CH3CH2COOH + CH3OK ) CH3CH2COOK + CH3OH * saamine: karboksüülhape + amiin amiid + vesi CH3COOH + CH3NH2 CH3CONHCH3 + H2O * aluseline hüdrolüüs karboksüülhappe soolaks ja amiiniks: CH3CONHCH3 + KOH CH3COOK + CH3NH2 * reageerimine orgaanilise alusena: lämmastiku elektronpaar seob prootoni CH3CH2NH2 + HCl CH3CH2NH3+Cl (etüülammooniumkloriid) * reageerimine metalliga: fenool + metall fenolaat + vesinik 2 C6H5OH + 2 K 2 C6H5OK + H2 * reageerimine alusega (tugevam hape kui on alkohol): C6H5OH + NaOH C6H5ONa + H2O

Orgaaniline keemia i

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Keemia

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C j

Orgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid