Küllastumata ühendid

., G

Küllastumata ühendid (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Küllastumata ühendid

Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel.

Küllastumata ühend – alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks σsidemele ka üks või kaks πsidet.

Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 ( propeen ), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas . Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi – mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad .

Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C–CH3 (propüün), liide -üül Etüün ehk atsetüleen CH_CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi , mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik.

Kaksikside – üks σside+ üks πside.

Kolmikside üks σside+ kaks πsidet.

Aromaatne ring e. aromaatne tuum – aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine πelektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline.

Heterotsüklilised ühendid – kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid).

Arüülrühm – areenist moodustunud asendusrühm.

Fenüül – benseenist moodustunud asendusrühm.

Monomeer – väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere.

Polümeer – ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine.

Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid)
BENSEEN

füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu , on ise hea lahusti – lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid.
Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks.
keemilised omadused: nukleofiilne tsenter

METÜÜLBENSEEN ehk TOLUEEN – C6H5CH3
On samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb umbes 111 ºC juures. Teda toodetakse kivisöe ja nafta tarmilise töötlemise saadustest. Tolueeni kasutatakse lahustina, magusaine sahhariini, paljude värvainete, aga ka tugevajõulise lõhkeaine – trinitrotolueeni ehk trotüüli (TNT) valmistamiseks.
REAGEERIMINE

reageerib halogeenidega, toimub asendus
+ Cl2 → + HCl

reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine
+ konts HNO3
+ H2O

liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus
+ 3Cl2
+ 3H2

Halogeenimine
+ Cl2 → + HCl

Hüdrogeenimine – vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks πside ja tekib a) alküünist alkeen , b) alkeenist alkaan.
CH3 — C ≡ CH + H2 → CH3 — CH = CH2
CH3 — CH = CH2 + H2 → CH3 — CH2 — CH3

Dehüdrogeenimine – hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib πside. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2
FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN
füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks .
keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: tänu π-elektronsüsteemi mõjule on fenooli hüdroksürühma vesinik liikuvam kui tavalisel alkoholil ja ta

dissoteerub vesilahuses, muutes keskkonnareaktsiooni
+ H+

nii nagu alkohol , reageerib ta aktiivsete metallidega
2 + 2Na → 2 + H2↑

reageerib ka hüdroksiididega (peamiselt leelistega) sest on nõrk hape
+ NaOH → + H2O

fenooli vesilahus reageerib broomiveega ehk broomi lahusega vees( halogeen )
+ 3Br2 → + 3HBr

reageerib raud(III)kloriidi lahusega
+ FeCl3 → + HCl

Nitreerimine (sarnasus benseeniga)
+ HNO3 →
+ H2O
Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guaššvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks ( aspiriin ).
ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN
füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis
Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid
keemilised omadused:

õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks

põleb tahmava leegiga , sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid )

reageerib broomiveega
+ 3Br2 → + 3HBr
Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) π-elektronsüsteemi

reageerib hapetega moodustades sooli
+ HCl →
Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari.
Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen , vahesaaduseks nitrobenseen – aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni.
1. etapp: benseeni nitreerimine:
2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine :
NB! Nitrobenseen reageerib atomaarse vesinikuga (H), mis saadakse tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega samas segus (). Vesinik on atomaarne tekkimise hetkel! Kui see sama reaktsioon toimuks eraldi, st atomaarne vesinik ei reageeriks koheselt nitrobenseeniga, siis tekiks meie mõistes tavaline H2.
Aniliini kasutamine: riide - ja toiduvärvide valmistamiseks, ravimite valmistamiseks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 70 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

G . Õppematerjali autor

Konspekt

aromaatne ühend küllastumata ühend alkeen alküün aromaatne ring arüülrühm fenüül benseen tolueen reageerimine fenool aniliin

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia konspekt

Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan

Keemia

doc

Areenid

AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine

Keemia

doc

Areenide esindajad

Jõhvi Gümnaasium Areenide esindajad Koostas: Liis Lipp Juhendas: Kristelle Kaarmaa Jõhvis 2011 1 AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. Benseeni

Keemia

ppt

AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID

aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen

Analüütiline keemia

ppt

AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID

Keemia

ppt

Aniliin

Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse toorain e. Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, rav imeid, lõhke- ja lõhnaaineid,kummivulkanisaa toreid, fotoilmuteid, plastmas se jm Aniliini struktuurvalem Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobense enist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoho

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ... (mittetsüklilised) ühendid, mille molekulides esineb süsiniku aatomitest lahtine ahel, mis võib olla ka hargnenud: CCCCCCC CCC C C

Analüütiline keemia

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

1+1 H2 1+4 CH4 1+5 C2H6 2+3 CH3CH2CH2CH(CH3)CH3 2+4 CH3CH2CH2CH3 2+5 CH3CH2CH2CH2CH3 3+3 CH3CH(CH3)CH(CH3)CH3 Nagu näha, tekib väga palju erinevaid saadusi ja pürolüüs pole hea meetod mingite kindlate ainete sünteesiks. Krakkimist kasutatakse eeskätt bensiini tootmiseks. Pikemad molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe alkaani tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata ühendid (alkeenid) C 10H22 à C5H12 + C5H10 (penteen) Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane. Bensiinile on see hea, vastavad ühendid on detonatsioonikindlamad (neil on suurem oktaaniarv, kui normaalalkaanidel) Tsükloalkaanid Tsüklilised alifaatses süsivesinikud üldvalemiga CnH2n Tsükloheksaani ja tsüklopentaani leidub naftas. Nad on head lahustid.

Keemia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk