Nitrolahusti
22.09.2011
Kus nitrolahust
kasutatakse?
Ehituses
Tisleritöös
Maalritöös
Milleks kasutatakse?
Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks.
Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt.
Maalritarvete puhastamiseks
Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks
Nitrolahuse koostisosad:
Tolueen
N-Butanool
Etanool
N-Butanoolatsetaat
Atsetoon
Tolueen
Teised nimetused: toluool, metüülbenseen
Keemiline valem: C7H8
Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus
Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite,
küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
exism
Õppematerjali autor
aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse kuuluvate alkaanide segu (C16 C40), mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Tsükloalkaanides on üks või mitu tsüklit. Nende struktuurvalemeid võib kirjutada, kujutades tsükleid hulknurkadena. Kõigil
48. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% külmub 0 kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju tahkes olekus tihedus väiksem Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. molekulide vahel tugev vesinikside keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega.
asetatud keha liikumist (, kg / m s). Väheneb to kasvuga. Osakeste vaelised jõud. Määratakse nii et lastakse vedelik läbi väikese ava. 40.Pindpinevus on vedeliku võime hoida endas sisalduvaid osakesi koos.=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%. Magevesi 0,01-0,05%. Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus. Tugevad vesiniksidemed. H2=0. Keemiliselt aktiivne, reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44
Teiste katalüsaatorite puhul vajab reaktsioonisegu kuumutamist CH2 = CH2 + H2 CH3 - CH3 CH3 CH = CH2 + H2 CH3 CH2 CH3 Küllastumata ühendite hüdrogeenimist kasutatakse näiteks margariini tootmisel või naftasaaduste krakkimisel vesiniku keskkonnas küllastumata ühenditest vabanemiseks. b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkeeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkeeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkeeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon).
rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 46. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked
(2/3 inimese massist). külmumistemperatuur 0°C, keemistemperatuur 100°C 10 (760 mm Hg juures), tihedus 1,00 g/cm3 (+4°C juures suurim), jää tihedus ~0,9 g/cm3. Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%. *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus.
N: vee jäätumine.
Tahke aine vedelas lahustis: Absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0). Väheneb
temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
märga klaaskuuli pinda ja kuulike jääb pinnale ujuma.Näide: värvide sisse millega märgistati teid pandi kaetud kattega klaaskuulikesi. Need jäid värvikihi pinnale ja peegeldasid valgust, seega suurendasid märgistuse kulumiskindlust. 50. Vesi, keemilised omadused. Külmumistemp 273 K, keemistemp 373 K, tihedus 1,00 g/cm3 Sisaldab lahustunud ja suspendeeritud lisandeid Omadused: - hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele - Kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, temperatuur palju ei tõuse - Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, jäätumine alates pinnast - Keemis ja sulamistemmp oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S; H2Te) - Suhteliselt tugevad molekulidevahelised jõud (vesinikside) - Moodustuvad elektrostaatilise vastastikmõju tagajärjel kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid