Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused (0)

Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused
1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid , alkoholid , eetrid , amiinid , alkaloidid , küllastumata ühendid, alkeen , alküünid, aldehüüd, ketoon , karboksüülhapped, areenid , vesinikside.

• Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid – süsinik- halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend.
  
• Alkohol – lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid.
  
• Eetrid – orgaaniline ühend üldnimega R - O - R.
  
• Amiinid – ammoniaagi derivaat , kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad.
  
• Alkaloidid – lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained.
  
• Küllastumata ühendid – süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid .
  
• Alkeen – süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid .
  
• Alküünid – süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid.
  
• Aldehüüd – süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma – CHO.
  
• Ketoon - ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga.
  
• Karboksüülhapped - happed , mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
  
• Areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus; aromaatsed süsivesinikud.
  
• Vesinikside – side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga.
  

2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri.
Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp ., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub.
3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis.
Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti.
4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid.
Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas . Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
5) Osata nimetada küsimuses 1 toodud aineklasside tähtsamaid esindajajd ja nende kasutusalasid.

• Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid – freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
  
• Alkoholid – Etanooli kasutatakse lahustina , etanoolist tehakse ka alkohoolseid jooke . Metanool on üks lahustiste koostisosi.
  
• Eetrid – tähtsaim eeter on dietüüleeter - varem kasutati narkoosiks praegu on kasutusele peamiselt lahustina.
  
• Amiinid - amiinidest valmistatakse ammooniumsoola. Kvaternaarsed ammooniumsooli kasutatakse desinfitseerimisel.
  
• Alkaloidid – Kasutatakse nii ravimitena, kui joovastavate jookidena. Nt: kokaiin , kofeiin, nikotiin , morfiin jne.
  
• Alkeen – Alkeenist eteen valmistatakse polüeteeni. Karoteen on porgandivärvaine.
  
• Alküünid – Etüüni kasutatakse gaaskeevituseks.
  
• Aldehüüd – Metanaal kasutatakse desinfitseerimisvahendina. Etanaal on vajalik aine keemiatööstuses.
  
• Ketoon - Propanoon on väga hea lahusti (küünelaki vedelik sisaldab ketooni . Dihüdroksüatsetooni kasutatakse kunstlikku päevitust andvates kosmeetikvahendites (kreemid, geelid, vedelikud).
  
• Karboksüülhapped - Metaanhapet kasutatakse keemitatööstuses. Etaanhape kasutatakse tööstuses lahustina (toiduäädikas sisaldab etaanhapet).
  
• Areenid – Benseeni kasutatakse lahustina. Aniliini kasutatakse polümeeride valmistamisel.
  

6) Teada triviaalnimetusi areenide ja karboksüülhapete kohta õpitu piires.
Areenid
Karboksüülhapped
Tolueen e. metüülbenseen
Metaanhape e. sipelghape
Aniliin e. aminobenseen
Etaanhape e. äädikhape
Fenool e. hüdroksübenseen
Bensoehape e. benseenkarboksüülhape
1,4-dimetüülbenseen e. p-ksüleen
Piimhape e. laktaat, Sidrunhape e. tsitraat.