Magneesiumi tähtsus ja omastamine (0)

Magneesiumi omastamine ja tähtsus
Magneesiumi omastab taim mullalahusest magneesiumiioonina (Mg2+). Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid , vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10…40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne .
Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi vaid 10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob klorofülli molekulis püroolituumad ja asub seetõttu molekulis kesksel kohal. Klorofüll on keerukas magneesiumorgaaniline ühend, mis võtab otseselt osa süsivesikute assimilatsioonist. Kuid magneesiumi ei vaja mitte üksnes klorofülli sisaldavad taimed, vaid ka heterotroofsed organismid, näiteks mõningad seened ja ka bakterid . Mõnedel nendest organismidest, näiteks asotobakteritel, on magneesiumivajadus niivõrd suur, et nende kaudu võib määrata isegi mulla magneesiumitarvet. Väljaspool klorofülli olevat magneesiumi kasutab taim protoplasma arengut ja taime kasvu tagavate ainete ehitamiseks. Rakukestades moodustab magneesium pektiinainetega magneesiumpektaate, mis on olulised rakukestade struktuuri moodustamisel ja säilitamisel. Magneesium aktiveerib ka fosforüülimisprotsesse nii fotosünteesil kui ka hingamisreaktsioonides. Magneesium soodustab ka viljade kasvu. Pärast taimede õitsemist rändab magneesiumi lehtedest seemntesse, mugulasse ja juurikatesse.
Magneesiumivaegus avaldub väliselt kloroosi näol, mille sümptomid on iseloomulikud ainult magneesiumipuudusele: lehed kahvatuvad, roheline värvus kaob ja asendub kollase, oranži või punakasvioletse värvusega, välja arvatud leheroodude ümbrus, kus roheline värv säilib. Kloroos algab vanematel lehtedel, nooremad lehed koltuvad hiljem. Õitel ei arene välja emakad ega tolmukad , langeb viljastuvus. Tugeva magneesiumipuuduse korral taimede areng aeglustub, taimede kasvuperiood pikeneb, viljad ei valmi õigeaegselt.
PM21 28.11.2014