Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õis ja vili (0)

1 Hindamata
Punktid
Õis ja vili
Martha Pilt ja Kertu Basov
8.d
Õitest üldiselt
• Õiteks nimetatakse õistaimede 
struktuure
• Õite ülesanne on viljastumine, 
tolmlemine  ja suguline paljunemine
• Õite kogumeid nimetatakse 
õisikuteks 
• Õitest arenevad viljad, milles 
valmimvad seemned
Õite  liigitamine
• Tupplehed:
• Enamasti rohelised 
• Kroonlehe sarnased
• Moodustavad õietupe
•  Tolmukad :
• Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast
• Moodustavad tolmukkonna
• Paiknevad ühe või kahe ringina
• Kroonlehed:
• Enamasti õhukesed,  pehmed  ja värvilised
• Meelitavad putukaid ligi
• Moodustavad õiekrooni
Õite tolmlemine
• Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga
• Paljud õied tolmlevad tuule abil
• Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid)
• Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi 
• Tavalised  tolmeldajad  on linnud ja  mesilased
• Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad 
tolmeldajate keha külge
Vilja areng ja valmimine
• Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks
• Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima
• Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks
• Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid 
jne
• Lihakviljad kannavad  puuvilju  ja marju
Viljade levik
• Jagunevad avaviljadeks ja 
sulgviljadeks
• Valminud  avavili  avaneb ja 
pillab seemned laiali
• Sulgvili jääb vilja seemne 
ümber ning vili kukub 
emataime lähedusse 
• Vilja arenguks on vaja 
vajalikke toitaineid, valgust 
ja ruumi
Kasutatud kirjandus
•  https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95is
•  https://et.wikipedia.org/wiki/Vili 
•  http://g3.nh.ee/images/pix/file25798127_69cd44ab752118d606.jpg
•   https://i1.hippopx.com/photos/850/13/277/flower-bee-blossom-bloom-preview.jpg 
•  https://2.bp.blogspot.com/-fvMoxASV04U/V5EYhJj --
nI/AAAAAAAACTQ/26v-eX77Rl8rfLBtlflBTARNu1Dptn30gCEw/s1600/WP_20160526_11_25
_31_Pro-1.jpg
 
•  http://static2.nagi.ee/i/p/216/27/05406869faa190_m.jpg/1 
• https://
upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ac/2006-10-22Calendula03.jpg/120
0px-2006-10-22Calendula03.jpg
•   https://albion.ee/fileadmin/_processed_/3/1/csm_tokyo_aasalead_1e5cdd2be4.jpg 

Document Outline

  • Slide 1
  • Õitest üldiselt
  • Õite liigitamine
  • Õite tolmlemine
  • Vilja areng ja valmimine
  • Viljade levik
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Õis ja vili #1 Õis ja vili #2 Õis ja vili #3 Õis ja vili #4 Õis ja vili #5 Õis ja vili #6 Õis ja vili #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KertuB Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes

Aiandus
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus ­ selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. 1 Partenokarpa ­ olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid

inglise teaduskeel
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.

Botaanika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun