Söömishäired
D A N I E L , H A N S
Söömishäired
Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest
figuuri ja kehakaalu pärast.
7% naistest on söömishäire
50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise
meetodeid .
Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees.
Söömishäirete põhjused
üHISKONNA MÕJU
PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID
GENEETILISED FAKTORID
STRESS , PROBLEEMID SUHETES
BIOLOOGILISED TEGURID
ELUMUUTUSED
ANOREKSIA (anorexia nervosa )
Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab
kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm
kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse
moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse
madala kaloraažiga toitu ja jälgitakse pidevalt oma
välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks.
Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest.
Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna.
Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu
ja välimusega.
Anoreksia sümptomid
tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja
pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla
normi.
Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline.
Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on
nälginud.
Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu.
Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks,
sagenevad meeleolu vaheldumised.
Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse
menstruaaltsükli puudumine.
Anoreksia ravi
Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks
on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese
enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest,
et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on
tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta,
tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga.
KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega. psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/ 7% Naistest on söömishäire 50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. 25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või
esile liigsöömise, võitlema stressiga teiste meetoditega peale söömise. U Teises järgus teadvustatakse buliimikutele, et on ka teisi väärtusi peale keha. Edukaks on osutunud ka grupiteraapia. Buliimia ravi on pikaajaline, keskmiselt paraneb 80% patsientidest, kuid enamikul jääb eluks ajaks teravnenud tähelepanu kehakaalu ja toidu vastu. Ortoreksia Ortoreksia on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ta tarbib toite oma väljamõeldud "tervislikkuse" reegleid järgides. Sõna "orthos" tähendab kreeka keeles õiget ja korrektset ning sõna "orexis" tähendab isu. Ortoreksia võib alata ka toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine.
inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite
buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2–3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15–24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete
TOITUMISHÄIRED SISSEJUHATUS • Buliimia, anoreksia ja ortoreksia on kõik toitumishäired. • Need algavad sellest, et inimene väärtustab oma kehakaalu ja kehakuju ülemäära. • Need on kroonilised haigused • Üha enam on neid noorematel inimestel (10-12) BULIIMIA • Söömishäire tunnusteks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. • Mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. • Sellega kaasnevad: • Oksendamine • Lahtistite söömine • Ravimid (ei lase toidul imenduda) • Nälgimine • Reeglina normaalse kehakaaluga BULIIMIA TAGAJÄRJED • Toitainete puudus, füsioloogilised muutused • Psüühikahäired • Krambid • Lihastõmblused
Third level Fourth level Fifth level Buliimia Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Ortoreksia Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ortorektikud ei ole võimelised valima endale toitu väljas einestades, sest nende
.. 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Sissejuhatus Ei ole olemas kindlat valemit, mis näitaks, milline on normaalne ja milline ebanormaalne toitumine. Kõik inimesed võivad vahepeal süüa liiga palju, näiteks sünnipäevadel või jõulude 2 ajal. See kohe ei tähenda, et neil oleks söömishäire. Ka ei tembeldata söömishäireks seda kui inimene peeglisse vaadates hetkeks endaga rahulolematu on (Charpentier jt, 2011). Söömishäire korral hakkab kannatama inimese nii sotsiaalne elu, vaimne kui ka füüsiline olemine. Igapäevased toimetused on häiritud, haiguse sümptomid hakkavad dikteerima elu ja tähtsaid valikuid (Charpentier jt, 2011). Antud töös annab autor ülevaate kahest kõige levinumast söömishäirest: anoreksiast
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust
Kõik kommentaarid