Söömishäired (0)

Söömishäired
D A N I E L ,   H A N S
Söömishäired 
Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest 
figuuri ja kehakaalu pärast. 
7% naistest on söömishäire
50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise 
meetodeid .
Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees.
Söömishäirete põhjused
üHISKONNA MÕJU
PSÜHHOLOOGILISED  FAKTORID
GENEETILISED FAKTORID
 STRESS , PROBLEEMID SUHETES
BIOLOOGILISED TEGURID
ELUMUUTUSED
ANOREKSIA  (anorexia  nervosa ) 
 Anoreksia  on söömishäire, mille puhul inimene kaotab 
kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm 
kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse 
moonutatud pildina. Haigusest tingituna  süüakse 
madala kaloraažiga toitu ja jälgitakse pidevalt oma 
välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. 
Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. 
Patsiendid, olles ise alakaalus,  tunnevad  end paksuna. 
Enesehinnang  on haiguslikult seotud ainult kehakaalu 
ja välimusega.
Anoreksia sümptomid
 tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja 
pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla 
normi.
 Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. 
Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on 
nälginud.
 Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu.
 Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, 
sagenevad meeleolu vaheldumised.
 Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse 
menstruaaltsükli puudumine.
Anoreksia ravi
Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks 
on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese 
enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, 
et inimesel tekiks üldse motivatsioon  midagi enda heaks teha. Kui on 
tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, 
tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga.
Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks 
pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule.
Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel 
haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga.
 Anorektik  peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel , 
söögikordade  vaheajad  peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav 
on pidada ka toidupäevikut
Buliimia  
Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti 
iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene 
sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure 
koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on 
kontrollimatu . Söömissööstule järgneb tavaliselt 
häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist 
võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate 
tunnetega nagu viha, meeleolulangus, kurbus  ja 
pinge.)
Buliimia sümptomid
Kontrollimatu söömine halva enesetundeni
Suurte  portsjonite  tarbimine lühikese aja jooksul
Range dieedi pidamine, mis vaheldub ülesöömisega
Salajane söömine
Rämpstoidu  peitmine  kodus
 Tahtlik   oksendamise  esilekutsumine
Lahtistite ja diureetikumide kasutamine kaalu kontrollimiseks
Kehakaalu muutumine kinnisideeks
Negatiivne kehakuvand ja madal  enesehinnang
 Pidevad   meeleolumuutused  või  depressioon
Nõrkus ja väsimus
 Perest  ja sõpradest eemaldumine, üha süvenev  isoleeritus  ja enesesse 
tõmbumine
Buliimia ravi
Eesmärkideks on söömiskäitumise normaliseerimine 
ja tervisliku kehakaalu saavutamine 
Võimalusel füüsiliste kahjustuste parandamine, 
krooniliste  organkahjustuste tekke vältimine ja 
antud haigusest tingitud psüühiliste sümptomite 
leevendamine.
Ortoreksia  ehk orthorexia nervosa
Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja 
söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab 
kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke 
valides , mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi 
surmaga.
Selle toitumishäire all kannatavad põhiliselt 
keskklassi inimesed ning haritud 30-ndates aastates 
noored. Tavaliselt on  ortorektik  veendunud, et kõik 
teised toituvad äärmiselt valesti ja väärivad 
halvakspanu.
Ortoreksia sümptomid
Inimene veedab rohkem kui kolm tundi päevas 
mõeldes tervisliku toidu peale
Planeerib  homset  menüüd täna
Pidevalt vähendab toiduainete hulka, mida võib süüa
Sotsiaalelu väheneb, kuna ei söö mujal kui kodus
Jälgib kriitiliselt teiste söömist
Ei söö enam toite, mida varem nautis, sest need ei 
ole ’’õiged’’ söögid
Tunneb süüd või vastikust, kui ei järgi oma  dieeti
Ortoreksia ravi
Paljud  perearstid  ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, 
sest see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja 
alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, 
kuid antidepressantide  manustamine  on raskendatud, sest 
ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. Kuna nad on 
uhked  oma toiduvaliku üle, peab teraapiasse haarama ka 
toitumisteadlasi.
Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi        
suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile 
tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline 
toituda  selliselt , nagu toidu- ja toitumissoovitused 
õpetavad.
Allikad
 http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomisha
ired /ortoreksia
 https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infov
oldikud/haigused/buliimia_PS.pdf
 https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haig
used-ja- seisundid /soomishaired-947
 http://peaasi.ee/soomishaired/

Document Outline

• Slide 1
• Söömishäired
• Söömishäirete põhjused
• ANOREKSIA (anorexia nervosa)
• Anoreksia sümptomid
• Anoreksia ravi
• Buliimia 
• Buliimia sümptomid
• Buliimia ravi
• Ortoreksia ehk orthorexia nervosa
• Ortoreksia sümptomid
• Ortoreksia ravi
• Allikad