Nagu mainitud ei suuda näiteks Aafrika riigid endale toitu osta arenenud riikitelt ja kui seda niisama ära anda on see jällegi kahju arenenud ( Transpordi kulud), ja vähem arenenud riigis harjuksid liiga mugava eluga. Toiduraiskamine ei ole mitte ainult eraisikute seas levinud vaid ka suur hulk poe toidukraamist satub taldriku asemel prügimäele. Näiteks 12 riigis tegutsev suur kaubandushiid ,,Tesco" , kes korraldas toiduraiskamise vastase kampaania, saatis see poekett poole aastaga prügimäele üle 28 000 tonni toitu. Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maaalal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. KAS TEATSITE, ET: · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKPst; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%;
suuda klienti abistada. Samuti ei tunne müüjad kaupu. Ühelt poolt on mõistetav, et suure poe puhul on igal müüjal oma lett, mille eest ta vastutab. Kui aga klient abi vajab, siis võiks müüja vähemalt osutada abi otsimisel, kas siis küsida ise teise müüja käest või vähemalt olla mure suhtes osavõtlikum. Ka peaks olema müüjate jaoks ,,teretamine" elementaarne. Kui näiteks tuua siia võrdluseks Selveri poekett, siis selle poe puhul küll võiks öelda, et teenindajad eranditult tervitavad alati esimesena ja küsivad sealjuures kohe ka Partnerkaarti. Selles osas oleks Maximal teiselt poelt õppida. Füüsilise keskkonnaga võib enamasti rahule jääda. Juurdepääsetavus poele on hea ning liikumisruumi poes ka üldjuhul piisavalt. Samuti ei oma tudengid nimesildi olemasolul erilist tähelepanu. 15
pikemalt. Seda tehakse tihtipeale lihatoodetega või juurviljade ja puuviljadega [10]. Biolagunevaid toidujäätmeid on tark kasutada ka kodu aedades. Kompostimise teel on võimalik saada väga viljakat mulda. Kuumtöödelduid toite on samuti võimalik kompostida piserdades peale seerumit, mis seda protsessi aitab läbi viia [14]. Poodidel toidukadu vähendaks kindlasti ,,parim enne" toodete annetamine toidupankadele. Eesti riigis võib seda teha ainult üks poekett, milleks on Rimi. Toitlustusasutustel aitaks toidujäätmeid vähendada jääkide kasutus järgmise päeva menüüs. Meie kooli kohvikus nimega Amps kasutatakse eelmise päeva jääke järgmise päeva toidus. Samuti tuleks järgida portsjonite suuruseid, et inimesed jõuaksid oma söögi lõpuni süüa [6]. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et toidu raiskamine on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne probleem. See on probleem, millele inimesed pidevalt ei mõtle
olemise tõenäosuse. Analüüsi edukust tõestab ilmekalt juhtum, kus ärritunud mees klienditoele helistas, kuna talle jäi mulje, et Target julgustab tema noort tütart rasedatele mõeldud toodete reklaamiga rasedaks jääma. Kui Target nädal aega hiljem helistas, et ametlikult vabandada, selgus, et mehe tütar ootaski last. Selle ja sarnaste juhtumite tõttu jäi aga tarbijatele mulje, et Target tegeleb suurejoonelise jälitustegevusega ja poekett oli sunnitud oma maine säilitamiseks otsesest lähenemisest loobuma, et kasutada kaudsemaid vahendeid. [12] Loogiliselt võib järeldada, et tänapäeva ettevõtted omavad ja hakkavad omama meie kohta järjest rohkem infot, mida ettevõte majanduslikes huvides ära kasutatakse. Target’i poolt avalikult kogutav info on ilmselt vaid jäämäe tipp, millega eksperimenteeritakse uudseid lahendusi. Ka teised ettevõtted soovivad suurandmete potentsiaalist kasu saada ning praegu käib ettevõtete
annaabi.ee 
