TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND MAJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL REFERAAT ÕPPEAINES "MAJANDUSPOLIITIKA" KAS TOIDUAINETE DEFITSIIT ON REAALNE? Koostaja: Juhendaja: Anneli Kommer TALLINN 2010 Sisu Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus:................................................................................................... 3 Toiduainete defitsiit: minevik ja olevik........................................................ 4 Mõningaid olulisemaid fakte maailmas valitsevast olukorrast................................................ 5 Reaalsust kinnitavad....................................................................................... 7 ...
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...
[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT..........................................................................................................................7 VITAMIINIPREPARAATI...
Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimu...
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...
Eesti joogivesi Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest.Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Pinnavee puhastamine on tehnoloogiliselt keeruline. Niisugusesse vette ei tohi doseerida kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit....
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal · Rass · Halb toitumine · Menopaus · ...
NSVL ja kommunistlik süsteem Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NE...
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tu...
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensü...
1. Iseloomusta I Nõukogude okupatsiooni Eestis (muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris) 1940 17 juuni 1941 juuli Majanduses: riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine, eraomanduse kaotamine, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit, Venemaaga seotud rasketööstus. Poliitikas: Võim kommunistidele, Eesti ametnikud vabastati, võeti vastu uus nõukogude põhiseadus, Riigikogu muutus Ülemnõukoguks, Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP. Kultuuris: ülirange tsensuur, juhi kultus, Vene ajalugu, kultuur, sotsialistlik realism, EV kultuuri väärtuste hävitamine, monumentide lõhkumine (160), Nõukogude ajalpidi olema kultuur sisult sotsialistlik vormilt rahvuslik, ateistlik kasvatustöö. 2. Iseloomusta Saksa okupatsiooni Eestis (poliitika, majandus, kultuur) juuli 1941-22. Se...
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
Kool TOITUMINE Õpilane: Õpetaja: Aasta, linn SISUKORD Sisukord...................................................................................................... ..........................................-2- Sissejuhatus......................... ................................................................................................................- ...
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis m...
SISSEJUHATUS Esimesed kirjalikud andmed majanduse kohta pärinevad (VARROL´lt) 116-27 a.e.m.a. Majanduse probleemidest käsitleti üksikuid tootmisvõimet, majapidamise suurust, selle valitsemist, saaduste tootmist). Majanduselus toimuvatest protsessisdest oli neil veel puudulik ülevaade. Kapitalistlike tootmissuhete tungimisega tööstusesse oli vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata ka ökonoomilisele küljele (18-19 saj). Tööstuse areng viis toiduainete vajaduse tunduvale kasvule, soodustades seega kaubatootmise arengut põllumajanduses. Tekkis vajadus väärtuse hindamiseks. Majandus puudutab meid kõiki ja on seotud kõikide rahvamajandusharudega. Milleks on vaja õppida majandust? Iga eluvaldkonna puhul on paratamatu ka selle majandusliku tausta vaatlus. 1. Valusate tagasilöökide vältimiseks peame tundma majanduskeskkonda, mis meid õmbritseb ja millega puutume kokku iga päev. 2. Eesti ...
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
Taimne ja vegetaarne toit Liisi Iling T11K Mis on taimne toit? Köögiviljad Teraviljad Seened Mis on taimetoitlus? Puuviljad Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus, Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel, Pähklid religioossetel, kultuursetel, Marjad esteetilistel, keskkondlikel, Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel, Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlus viisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Toortaimetoitlased ...
Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Seleta, mis on a) rahva demokraatlikud maad e sotsialismimaad- riike, kus Nõukogude Liidu mõjul kehtestati kommunistlikkord b)sotsialismileer- kõik sotsialsimi maad koos Nõukogude Liiduga c)sotsialistlik sõprusühendus- sotsialismi maad, mis jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist- ja majanduslikkusüsteemi! Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri r...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduai...
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riiki...
1. ,Mis riikide rühmitused tekkisid enne I maailmasõda? Mis riigid sinna kuulusid? Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia Kolmikliit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 2. Mis olid I maailmasõja põhjused? 4 · Kolooniate ümberjagamine · Vastuolud maailma suurvõimude vahel · Ohu alahindamine · Sõda romantiseeriti kujutati üleva ja heana · Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 3. Mis oli I maailmasõja ajend? Sõja ajendiks oli Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt. 4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17 ...
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
Agraarpoliitika mõiste esmalt seostub valitsuse sekkumisega põllumajanduse tegemistesse selle mõiste on olnud läbi aegade erineva käsitluse objektiks. Agraarpoliitika ei võrdu põllumajanduspoliitikaga. Peale 1991. aastat muutus Nõukogude Liit ja sotsialistlik majanduskorraldus avatud turumajanduseks ning põllumajanduspoliitika agraarpoliitikaks. Peale Euroopa Liiduga liitumist muutusid vabakaubandus leppe ning Eestis pole enam vabakaubandust. Agraarpoliitika peamised suunad on tulu- ja hinnapoliitika ning agraar-struktuurpoliitika. Agraarpoliitika siht on suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust, varustada inimesi kvaliteetse ja mitte liiga kalliste toiduainetega, tagada rahva toitmine eriolukordades ning hoida agraarsektorit tasakaalus nii oma maa ja rahvusvahelise tööjaotuses kui ka riigi sotsiaalstruktuuris. Agraarpoliitika ulatus põllumajanduslik tootmine (esmane tootmine: teravili, piim liha); maamajandus (teisene tö...
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid........................................................................................ 6 2.1 Taimetoitluse miinused....................................................................
1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Kalamägi Helina Laomajanduse eriala sõnastik Paide 2008 A abc analüüs - Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Administratsioon - ettevõtte asutuse juhtkond Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks Aktiva on objekt, mis on ettevõtte valduses ning mille kasutamisest saab ettevõte tulu ehk kasumit Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele Algdokument on kindla vormi ja tähendusega teabeallikas ehk kirjalik tõend, mis kinnitab majandustehingi toimumist ja millel peavad olema kohustusliku andmed Allianss - liit või ühendus riikide ja oranisatsioonide vahel Alternatiivne - ühte kahest võimitmest võimalusest mõõnev Apellatsioon - edasikae...
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arva...
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene s...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas s...
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandus õppetool IK Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2010 2 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................3 1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA........................5 1.1Eesti kaubandus..................................................................................................................5 1.1.1Kaubandusosakond.....................................................................................................5 1.2Kauba liikumsiteede areng.......
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem...................................................
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
EESTI KAUBANDUSE/MÜÜGI OLEMUS JA ARENG Eesti kaubanduse alged tekkisid juba enne orjanduslikku ühiskonda sugukondliku korra ajal. Seega võib kaubanduse ajaloo vanuseks lugeda 7000 kuni 10 000 aastat. Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku. Ürgkogukondlikus ühiskonnas vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Olid olemas ...
OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja...
2008 Rakvere SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss...............
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suurema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
