NSVL ja kommunistlik süsteem (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

52

ppt

Kommunistlik diktatuur Venemaal

riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. • Maailmarevolutsiooni siiski ei toimunud.  Leninism Leninismi mõistet kasutatakse ka Lenini kultuse kohta – tema nime kandsid mitmed linnad, kolhoosid, asutused jne, – suuremates linnades asus Lenini monument, asutustes tema portree või büst, – ta oli rahatähtedel, markidel, – surnukeha on balsameerituna Punase väljaku mausoleumis.  Venemaa peale kodusõda • Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud raske kodusõjaga. • Alates 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem. • Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile (NSFV) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale.  NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed,

Ajalugu

6

doc

Kahe maailmasõja vahel

Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmere üle, tagades selle juhitavates organites endale meelepärase enamuse. Tänu tema alahindamise tõttu sai tal võimalikuks vastased omavahel tülli ajada. Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale. Tema ainus eesmärk oli saavutada võim, selle nimel oli ta võimeline oma seisukota muutma vastavalt vajadusele. 1929 saautas ta ainuvõimu. Tema ajal kujunes lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Stalini ajal allutatu majandus rangele riiklukule kontrollile, alustati industraliseerimist, kehtestati plaanimajandus, talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine, mindi üle kaardisüsteemile ning sõjavägi oli allutatud parteile. Ühiskonnas oli lubatud ainult üks partei ÜKP, kujunes Stalini isikukultus, rakendati terrorit. Reformid NSVL 1920ndatel Toimus rahareform, mille käigus võeti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga.

Ajalugu

9

doc

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda

Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma: · lõpetati massirepressioonid · alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist · alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist · veidi laienes sõnavabadus jne. Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist. Kõiges, mis NSV Liidus oli pahasti, ei olnud süüdi mitte Kommunistlik Partei, vaid süüdistati L.Beriat ja lääneriike; Stalinit selles süüdistada ei juletud. 1956.a. toimus NLKP 20.kongress, kus Hrustsov pidas kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin (et nad olid rikkunud sotsialistlikku seaduslikkust ja rakendanud massirepressioone ja terrorit). Kõne sisu laiemale avalikkusele ei avaldatud; kriitika alt jäid välja teised Stalini

Ajalugu

11

doc

Ajalugu §11-14

Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult, kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima, lootes nii luua vastukaalu Saksamaale. USA Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist ning selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju. Ameerika justkui tuhande võimaluse maa, kus võib tõusta ajalehepoisist miljnäriks

Ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon

Ajalugu

19

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

Autoritaarsed riigid: · esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a · 1926 ­ sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski · samal aastal Leedu, Smetona · 1924 ­ Albaania, Ahmed Zogu · 1929 ­ Jugoslaavia, kuningas Aleksander · 1932 ­ Austria · 1934 ­ Läti, Eesti, Bulgaaria · 1935 ­ Kreeka, kindral Metaxas 1936 · 1938 ­ Rumeenia, kuningas Carol 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Vm-l pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine: · kehtestati diktatuur relvastatud riigipöördega · alates 1918 üheparteisüsteem · 1922 ­ Vm, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia---> Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ametlikult kõik võrdsed · 1921 ­ kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suurte kaotustega suruti maha, kuid rahuolematus ei lõppenud Uus majanduspoliitika:

Ajalugu

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

Autoritaarsed riigid:  esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a  1926 – sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski  samal aastal Leedu, Smetona  1924 – Albaania, Ahmed Zogu  1929 – Jugoslaavia, kuningas Aleksander  1932 – Austria  1934 – Läti, Eesti, Bulgaaria  1935 – Kreeka, kindral Metaxas 1936  1938 – Rumeenia, kuningas Carol 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Vm-l pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine:  kehtestati diktatuur relvastatud riigipöördega  alates 1918 üheparteisüsteem  1922 – Vm, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia---> Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ametlikult kõik võrdsed  1921 – kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suurte kaotustega suruti maha, kuid rahuolematus ei lõppenud Uus majanduspoliitika:

Venemaa

222

doc

Nõukogude Liidu ajalugu

hulgas. Poolas tekkis esimest korda mõte tõsiselt Vm-st lahku lüüa. Juudid kuulusid ka revol organite juhtpositsioonidele, kuna neid kiusati taga. Rahvuslikke muresid impeerium oma unifitseerimispol-ga suurendas. Poliitiline tegevus Vm-l oli ametlikult olematu 1905 revol-ni. 1905 manifest lubas asutada erakondi, sellest haarati koheselt kinni. Kõikvõimalikke parteisid sündis kohe palju-palju. Vene erakondlik süsteem ei jõudnudki välja kujuneda, enne tuli I ms. Erakondlikust süsteemist mingi selge pildi andmine on võimatu. Trad-lt võib jagada erakonnad parem-pahempoolsuse skaalal. Parempoolsed, tsentrumi erakonnad ja pahempoolsed. Parempoolsed: terve hulk suhteliselt väikseid parteisid. Kõige tuntum Vene Rahva Liit, eesotsas Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism ja õigeusukiriku rolli rõhutamine

Ajalugu

Kommentaarid (1)