KOOL Nimi Klass RÄSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE.....................................................................................
KOOL Nimi Klass MULLAELUSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD TIITELLEHT 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 MULLAELUSTIK 4 MULLAELUSTIK TALVEL 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2 SISSEJUHATUS Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. ...
Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...........................................................................................
xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur ...
Sinu Kool Vetikate kasutamine Referaat Sinu Nimi ?. klass Tallinn 2009 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Vetikad üldiselt & Vetikate vajadus inimestele 4. Vetikad toiduks &Vetikad meditsiinis ja kosmeetikas 5. Kasutatud kirjandus 2. Vetikad üldiselt Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Vetikad on põhiliselt veekogudes elavad ainu- ja hulkraksed. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vaid üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mullas, puutüvedel ja kividel. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele mis seal paikneb. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, kuna nad vajavad fotosünteesiks valgust, mille käigus eritavad nad keskkonda hapnikku. Nemad on tootnud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Enamik veekogu...
SUPERNOOVA NIMI1 NIMI2 Sissejuhatus · See ettekanne räägib Supernovast, selle tekkest ja olemusest · Saab näha huvitavat ja lummavat pildimateriali · Saab vastused küsimustele: · Mis on supernova? · Kuidas see tekib? Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. · Energia hulk, mis plahvatusel vabaneb on võrreldav selle energia hulgaga, mis Päike kogu oma eluea jooksul kiirgab. · Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · SN 1054 Teke ja põhjused · Üksiktähe plahvatuse põhjuseks on tuumakütuse lõppemine. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ja järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps. · Kaksiktähe korral areneb suurema massiga täht kiiremini, tema tuumakütus lõppeb ning tekkib valg...
Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimi (Räpina Ühisgümnaasium), töö pealkiri (soovitav ülejäänud tekstist suuremalt), töö iseloom (eksamitöö, uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje kõrgusele ning tavaliselt lehekülje paremale serva, juhendaja ees- ja perekonnanimi. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje paremale serva, töö valmimise koht, aastaarv. Tiitellehel punkti ei panda.
Tehlinilne dokumentiatsioon Vormistamine Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Tiitelelht · Lõputöö · Sisukord · Sissejuhatus · Töö põhiosa · Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Kokkuvõte · võõrkeelne resümee · kasutatud kirjandus · lisad Töö tiitellehel on järgmised elemendid: · Tehnikumi nimetus (tähed 16 punkti) · Töö kood · Õpilase ees ja perekonna nimi (väikeste täh 2/3 kõrgusele) · Töö pealkiri (suurte paksude täh 16) Töö tiitle lehel on järgmised elemendid: · Juhendaja ja kontsultantide ametikoht ja nimed · Töö autori allkiri · Töö valmimise koht ja aasta · Kirja suurus tiitellehel on täissuurusega 14 punkti
H.Sergo 1 Käina Gümnaasium Kairo Kuuse Kristjan Laupa Kevin Laanbek 8.a klass H.Sergo ,,Näkimadalad" Juhendaja: Õp. Merike Kallas 2009 2 1. Iseloomusta seda aega, millest on juttu H.Sergo ,,Näkimadalates''. Talupoegadel oli raske, sest küsiti rangeid makse. Raha oli ka suhteliselt vähe. Kasutati tulirelvi ja ka terariistu. Suruti peale ristiusku. 2. Miks kolis Getter Clemeti juurde? Getter kolis Clemeti juurde kuna Getteri vanemad surid katku ning Getteril polnud kellegi teisega elada ja Clemet oleks ka muidu üksi oma talusse jäänud. 3. Miks külarahvas pani pahaks sellist teguviisi? Külarahvas pani pahaks sellist teguviisi, sest Clemet ega Getter polnud leerist läbi käinud. 4. Iseloomusta Getterit. Kas oskad nimetada mõne p...
3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead 5. Koostada vajalikud installatsiooniskeemid 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine Laboratoorse töö aruandes esitada koostatud programmid ning anda hinnang tehtud tööle. Aruande tiitellehel esitada installatsiooniskeemid ja tsüklogramm. (Tiitellehel Joonis 1) Joonis 2 Juhtimisalgoritmi plokkskeemid A) Op. Aadress kood Operant Kommentaar S001 L I0,01 Start/stop tumbler S002 S SY21 Programmi käivitamine S003 =*= 01 signaallambid ei põle S004 L I0,01 käivitusnupp S005 # 02 S006 -*- 02 Süttib signaallamp
töö pealkiri suurtähtedega, (Bold, Kirja suurus 16-20 punkti); töö liik bakalaureusetöö (Bold, kirja suurus 14 punkti); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teadulik kraad selle omamisel (Bold, kirja suurus 12 punkti); töö valmimise koht (linn) ja aeg samale reale ilma komata: Tallinn aasta (Bold, kirja suurus 12 punkti); kui töö kirjutatakse vene või inglise keeles, siis tiitellehel töö pealkirja all esitatakse töö pealkiri ka töö keeles (töö pealkiri suurtähtedega, Bold, kirja suurus 14 punkti). Iga rida algab suure tähega, kirjavahemärke ei kasutata. Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei kasutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb lehekülje 1/3 kõrgusel pealkirja kohal. Kui tööl on mitu juhendajat, siis kirjutatakse nende andmed peamise juhendaja andmete alla või paigutatakse perekonnanimede esitähtede järjekorras eraldi ridadena.
Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. 3 10. Tuleb kontrollida, et lehekülje allosas ei jääks ainult alapeatüki pealkirja. 11. Tabelid ja joonised peaksid mahtuma ühele leheküljele. Kui on tegemist suuremõõtmelise tabeliga, paigutatakse see töö lisadesse. 1.2. Tiitelleht Õpilastööde tiitellehel on järgmised elemendid: 1) kooli nimi tähesuurusega 14 punkti (vahe enne 36 p) (Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: Avaleht Avaleht Lõik) Lõik) 2) osakonna nimi tähesuurusega 12 punkti (vahe enne 6 p)
rööpjoondus; 3. Leheküljele jäetakse vasakule 3,5 cm, paremale 2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega 2,5cm; 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt; 5. Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida; 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest; 7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2
JÄRJEKORD): 1. VALID ÕIGE FONDI, PANED PAIKA KIRJA SUURUSE 2. VALID TEKSTI ÕIGE JOONDUSE (PRAEGU VAJALIK PLOKKSTIIL) 3. MÄÄRAD REAVAHE 4. MÄÄRAD LÕIGU KAUGUS TEISEST LÕIGUST (SELLEKS ON 2 VÕIMALUST: KAS LÖÖD LÕIKUDE VAHELE TÜHJA REA VÕI MÄÄRAD PUNKTIDES LÕIGU KAUGUSE) 5. PANED PAIKA PABERI ÄÄRISED 6. NUMMERDAD LEHEKÜLJED, NII ET TIITELLEHEL NUMBRIT EI OLE 7. TÄIDAD ÄRA PÄISE JA JALUSE VAJALIKU TEKSTIGA 8. LISAD AUTOMAATSELT SISUKORRA 9. LISAD LEHEKATKESTUSED SINNA KUHU VAJA 10. LISAD ALLMÄRKUSED VIIDETE JAOKS 11. LOETELUD VÕID ÄRA TEHA KOHE TEKSTI SISESTAMISEL, AGA KA HILJEM SAAD TÄPPLOENDUSE MÄRKE MUUTA, VASTAVALT TEKSTI SISULE JA SINU ENDA MAITSELE. Paberi äärised File > Page Setup > Margins sakk > Margins
Töö vormistamise näidiseid leiab juhendi lisadest. 6 ÕPILASUURIMUSE STRUKTUUR Õpilasuurimus koosneb järgmistest osadest: - tiitelleht - sisukord - sissejuhatus; - lühendite loetelu (vajaduse korral); - töö põhiosa (liigendatud alaosadeks) - eesti- ja/või võõrkeelne kokkuvõte - kasutatud allikate loetelu - lisad Tiitellehel on töö kohta järgmised andmed: - kooli nimetus - töö pealkiri ja liik (uurimus, referaat) - autori nimi - juhendaja nimi - klass - töö valmimise koht ja aastaarv Tiitellehe iga element on omaette real, koht ja aastaarv on samal real. Koha ja aastaarvu vahele koma ei panda. Tiitellehe teksti võib kirjutada suurtähtede või väiketähtedega. Väiketähtede kasutamise
Lisaks nimetusele (Lisa 1, Lisa 2) peab sellele järgnema ka lisa pealkiri. Lisad paigutatakse töö lõppu, pärast kasutatud allikaid. Lisadele lehekülje numbreid ei märgita. Tiitelleht Tiitellehele kirjutatakse asutuse nimi, mille juures töö on tehtud (teadusasutus, kool, vm); töö vorm ( uurimistöö, kodu uurimistöö vms); töö pealkiri; töö autori ja juhendaja ees- ja perekonnanimi; töö teostamise koht ja aasta. Tiitellehel ei panda lausete (sõnade) lõppu punkti ega valmimiskoha ja aasta vahele koma. Töö pealkiri kirjutatakse suuremas kirjas ja jämetrükis (16punkti). Andmed töö autori (koostaja) ja juhendaja kohta kirjutatakse 14 punkti. Tiitellehel pole lubatud poolitused ja lühendite kasutamine. Töö iseloomu määratlemisel kasutatakse mõisteid "uurimistöö", "kodu-uurimistöö". Uurimistöö keel Uurimistöö keeleks on üldjuhul eesti keel
loogikakontrolleri TSX 1720 abil. 2. Töö käik 1. Koostada joonisel 2 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram. Joonis 2 kontaktjuhtimisskeem 2. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 3. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 4. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 1 (tiitellehel). 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar
-i. Seetõttu puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemp.-i vahel. Täheldatav on vaid üldine tendents, et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Suhteliselt tühine lisand madala leekpunktiga komponenti kõrge leekpunktiga raskes naftasaaduses avaldab leektäpile märgatavalt suuremat mõju kui näitkes sama kogus rasket naftasaadust kerges. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet PVNE (vt. seadme skeemi tiitellehel), millel on lisaks nimetatud osadele kaanes kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pööramisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on 2 tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikud saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi või elektrimootoriga. Tiivikute pöörlemiskiirus peab olema 45...75 pööret minutis. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus
Keeleliste küsimuste puhul võib kasutada Eesti Kirjanduse Instituudi veebilehel olevaid materjale (http://portaal.eki.ee), samuti eesti keele elektroonilist käsiraamatut (http://public.keelevara.ee, seal edasi ,,Tasuta keskkond"). 1 1. Töö komponendid Tööd peavad sisaldama järgmisi komponente: tiitelleht; abstrakt; sisukord; põhitekst; allikate ja kirjanduse nimestik. Tiitellehel olgu märgitud: EMTA vastav üksus, kus töö tehakse (ülal); töö autor ja pealkiri (keskel ja suurelt); pealkirja all töö liik (magistritöö); töö liigist allpool ja veidi paremal juhendaja; lehekülje allosas koht ja aeg (Tallinn 2010). Kiri Times New Roman, soovitav suurus tiitellehel 14 pt, autori nimi ja pealkiri 16 pt (või 14 pt ja suurtähtedes) ning paksus kirjas (bold). Pealkirja valikul tuleks püüda see sõnastada võimalikult lühidalt, selgelt ja täpselt
Kooli nimi klass Oma Nimi TÖÖ NIMI Töö tüüp Tiitellehel on kogu tekst suurusega 14 ja kirjastiilis Times New Roman või Arial Ainult töö pealkiri on suurte tähtedega, suurusega 20 ja Bold ehk Paksendatud kiri Töö juhendaja: Tekstid on keskele veerindatud vastava käsu abil ülevalt nupuribalt Lehe lõppu, uuele lehele minekuks vajuta korraga klahve
Iseloomusta dixielandi esituslaadi Sõna "jazz" tekkelugu Kasutatud materjalid Tiitellehel http://www.istockphoto.com/stockillustration7471391freehanddrawingofajazzsaxophonist.php "VANA ISTANDUS" , maali autor teadmata, ...kujutab AafrikaAmeerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. http://www.history.org/history/teaching/enewsletter/ volume3/images/OldPlantLg.jpg http://api.ning.com/files/PVRcXQsgQD8kZVwJJc4yj7hBcIgtfDVENM9ss8YiwHVtlUj4 CsReolV3tc4ADNWkNeNZL5UYUlmjBKWW8vadyZci1YgMK2/DancingtoJazzPrintC10055746.jpeg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Scott_Joplin_19072
Referaadi osa Mida sisaldab Vormistamine TIITELLEHT - andmed: kool, nimi, klass, (vt näidis 1). töö pealkiri, töö liik (referaat), Tiitellehe teksti suuruseks on soovitav kasutada kirjasuurust 14. töö esitamise koht ja aasta. Kogu tekst tiitellehel võib olla rasvane, võib kasutada ka ainult suurtähti. Tiitellehte ei nummerdata! SISUKORD - kõik töö alajaotused kasutatud (vt näidis 2). pealkirjade, peatüki või alapeatüki Asub tiitellehe järel. järjenumbrite ning leheküljenumbritega; Numbrid kirjutatakse ainult peatükkide ja alapeatükkide ette,
.......... 4 Ees- ja perekonnanimi Kool 2 Referaadi koostamine 9.01.2014 Tiitellehe koostamine Oma referaati koostades on esimene leht tiitelleht. Tiitellehe kõik osad on võrdsed, seega ei pea mõnda fakti eraldi suurena või alla kriipsutatuna välja tooma. Tiitellehel märgitakse: 1. Õppeasutus 2. Õpilase ees- ja perekonna nimi 3. Klass 4. Töö pealkiri (suurte tähtedega) Tuleks meeles pidada, et referaadi peakiri iseloomustaks väga hästi su referaati ning oleks põhimõtteliselt su kogu töö paari sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7. Konsultant 8. Töö valmimiskoht ja aeg (koma vahele ei panda) Sisukord Peale tiitellehte järgneb sellele sisukord
2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE Kõigil õpilastöödel on ühtsed vormistamise nõuded, sisaldades teatud kohustuslikke ja vajadu- sel muid lisatavaid osasid. 2.1 Töö struktuur Kirjalikud tööd vormistatakse järgnevalt: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotised); 5. kokkuvõte (järeldused); 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. 2.1.1 Tiitelleht Tiitellehel (vt Lisa 1) on järgmised elemendid: 1. kooli nimetus suurtähtedega (kirja suurus 16); 2. eriala (kirja suurus 14); 3. autori ees- ja perekonnanimi (rasvane kiri, kirja suurus 16); 4. töö pealkiri suurtähtedega (rasvane kiri, kirja suurus 20); 5. töö liik (nt lõputöö, referaat, praktika aruanne; kirja suurus 16); 6. töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teaduslik kraad selle omamisel (kirja suurus 14); 7
30. Nimeta maailmas kasutusel olevaid MARC formaate. - 31. Mis identifitseerib MARC kirje välja ja mis eraldab väljadel olevaid kirjeelemente? - Marc väli koosneb põhiväljadest, alamväjadest,indikaatoritestja tähistest, kirjeelemente eraldab püstkriips ja alamvälja tähis kuni väljani 008 tähistatakse süsteemi põhiselt. 32. Igale rööppealkirjale eelneb põhipealkiri. 33. Kõigile pealkirja täiendandmetele eelneb koolon ( : ) 34. Ühes väljaandes tiitellehel olevate sama autorite teoste pealkirjad eraldatakase ülakomaga. 35. Põhipealkiri kirjutatakse ümber nii........ 36. Vastutusandmed kirjutatakse selliselt nagu nad on teavikus. 37. Mujalt kui tiitellehelt võetud vastutusandmed pannakse kirje esimeses alas [ ] 38. Kordustrükiandmed märgitakse kirjesse, kasutades teose tiitelleht,esileht,tagumine leht. 39. Ilmumiskoht on kehtestatud andmeallikas esinev [ ] 40. Gregooriuse kalendri järgi antud aastaarvud esitatakse araabia numbriga.
ja HIV on ilmselt sama hull kui katk, kui mitte hullemgi. Veidi helgem tundub sama sarja leht ,,Neli inglit tuult kinni hoidmas", mis oli näitusel väljas. Milline ootus peegeldub põlvitavate inimeste nägudel, kui nad vaatavad üles nelja ingli poole, et saada valituks nende hulka, kellele armu antakse. Oh kuidas oleks meilgi neid ingleid vaja, hoiaksid nii mõnegi tuule-tormi õigel ajal eemale. Oma teises suures sarjas ,,Suur Passioon" jutustab kunstnik Jeesuse kannatuslugu. Tiitellehel ,,Kristus ja sõdur" on okaskrooniga Kristus koos teda pilkava sõduriga. Valu ja piin lausa lahvatavad sellelt pildilt vastu. Kristus küll istub ja sõdur põlvitab, aga väga hästi on edasi antud halvakspanu ja üleolek sõduri kujus. Kindlasti ei peegelda Dürer Kristuse kannatusloos ainult piiblisündmusi, vaid vihjab ka Kristuse kannatuste kaudu oma rahva kannatustele. Endalgi tulevad silme ette meie eluheidikud, keda tihti tõugatakse ja halvustatakse
Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti. Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata). Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.) 5 Lisa 1Tiitelleht Hummuli Põhikool Lydia Koidula Referaat
8. etapp Uurimistöö kaitsmine. 5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte pealkirjaks on uurimistöö pealkirja tõlge valitud keelde, pealkirja all on autori nimi ja selle all
Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse.
leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga (kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi Töö valmimiskoht ja aasta Tiitellehe iga element paigutatakse eraldi reale, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida algab suure tähega, ükski rida ei lõpe punktiga. Poolitused on tiitellehel lubamatud. Töö autori ja juhendaja eesnimed kirjutatakse välja perekonnanime ees. Pärnu Ühisgümnaasium BRASIILIA MAJANDUS Referaat Jaan Kägu G1A Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD
· viide töö iseloomule (uurimistöö, referaat) Koostaja ja juhendaja andmed: · koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass · juhendaja ees- ja perekonnanimi Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ Right · töö valmimise koht ja aasta NB! Vormindatav tekst eelnevalt märgistada! NB! Kirja kõrgus tiitellehel on 16 18 pt 6. Sisukord MS Word · Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab NB! Pealkirjad peavad olema vormistatud iga alaosa täpse pealkirja ja vastava pealkirjastiilide (Heading 1; Heading 2 jne) lehekülje numbri abil: · Sisukord paikneb töö alguses, tiitellehe Format Æ Style... Æ Heading ¤ Æ Apply
sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas esindatud põhitoonid on pruun, roosa, oranz ja valge, mida on visuaalselt hea jälgida. Ajakirja seitse esimest ja viimast lehekülge on samuti värvilised, ülejäänud ajakiri mustvalge. Lugude juures on rohkelt illustreerivat materjali (eelkõige fotosid), mis tekitab lugejas artikli vastu suuremat huvi
Kohustuslikud elemendid (pealkiri, töö liik, 1 koostaja nimi, juhendaja nimi, kool, klass, töö koostamise koht ja aeg) Kohustuslike elementide õige paigutus 1 Joondamine 1 Kirja suurus 1 Tiitellehel ei ole numbrit näidatud 1 2 KOHUSTUSLIKUD Tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, 1 OSAD 5 P kasutatud materjalid Kõik peatükid algavad uuelt leheküljelt (page 1 break) Arvutil koostatud sisukord 1 Referaat salvestatud õigesse kausta 1
Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab kõiki talle esitatud nõudeid. 5. Töö tulemuste vormistamine. Laboratoorse töö aruandes esitada juhtimisalgoritmi plokkskeem ja kommenteeritud programm ning anda hinnang tehtud tööle. Laboratoorse töö tiitellehel esitada koostatud installatsiooniskeem. 6. Täiendavaid juhiseid töö läbiviimiseks. 1) Termorelee kontakti simuleerida loogikakontrolleri esipaneelil asuva tumbleri abil. 2) Dünaamiliseks pidurdamiseks kasutada üht joonisel 1 toodud skeemidest vastavalt õppejõu täiendavatele näpunäidetele. a) U KM ~ ~
1) tiitelleht; 2) lõputöö ülesanne; 3) sisukord; 4) sissejuhatus; 5) töö põhiosa (jaotatuna peatükkideks ja nende alajaotusteks); 6) kokkuvõte; 7) võõrkeelne resümee; 8) kasutatud kirjandus; 9) lisad (vastavalt vajadusele). Ülejäänud kirjalike tööde puhul võib kasutada analoogset, kuid lihtsustatud struktuuri. 2 2.1. Tiitelleht Töö tiitellehel (vt. lisa 1) on järgmised elemendid: tehnikumi nimetus (suurte tähtedega, 16 punkti); töö koodtähis; õpilase ees- ja perekonnanimi (väikeste tähtedega, lehe 2/3 kõrgusele); töö pealkiri (suurte paksude tähtedega, 16 punkti); töö liik; juhendaja ja konsultantide ametikoht ja nimed; töö autori allkiri; töö valmimise koht ja aasta. Kirja suurus tiitellehel on tähesuurusega 14 punkti.
4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi, vajadusel parandada vead. 5. Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesandeid. 5. Töö tulemuste vormistamine. Laboratoorse töö aruandes esitada juhtimisalgoritmi plokkskeemid ja nende järgi koostatud kommentaaridega varustada juhtimisprogrammid ning anda hinnang tehtud töö kohta. Laboratoorse töö aruande tiitellehel esitada installatsiooniskeem. 6. Täiendavad juhised töö läbiviimiseks. 1) Valgusinstallatsiooni maketi puudumisel võib teda simuleerida loogikakontrolleri displeil paiknevate väljundite seisundit signaliseerivate valgusdioodidega. 2) Juhtimiseks vajaliku fikseeritud asendiga lülitina kasutada üht loogikakontrolleri esipaneelil olevatest tumbleritest. 7. Töö teostamine. 7.1 Esimese tööülesande teostamine. 1. Koostada antud tsüklogrammi (joonisel 1
esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms) Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, kool, klass, juhendaja, koostamise aeg ja koht. Tiitellehe näidis on ära toodud lisas 1. Sisukord Sisukorras esitatakse referaadi osade pealkirjad ja lehekülje number, kus nad paiknevad. Sisukord asub tiitellehe järel sissejuhatuse ees ja tavaliselt koostatakse see automaatselt (kui kasutatav tarkvara seda võimaldab). Sisukord ise jäetakse sisukorra nimekirjast välja. Näidis: SISUKORD SISSEJUHATUS...
....................................................13 3 1. Referaadi osad Referaat koosneb järgmistest osadest (köidetakse samas järjekorras): · tiitelleht; · sisukord; · sissejuhatus · sisu (tekst, pildid, graafikud, joonised vm.); · kokkuvõte; · kasutatud kirjandus; · lisad. Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje numbrit tiitellehele ei kirjutata. 1.1. Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, kool, juhendaja, koostamise koht ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks
vastava valemiga ühel real. 5. Vormistamine BT vormistatakse arvutil valge paberi (formaat A4) ühele küljele, 30 34 rida leheküljel. Tiitelleht võetakse lehtede nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbrit sellel ei trükita. Teksti sriftiks on Times New Roman (või Arial), kirjapunkti suurus on 12, reavaheks 1,5. Alapealkirjad tuleb vormindada kirjapunktiga 14, paragrahvipealkirjad kirjapunktiga 16, peatükkide pealkirjad kirjapunktiga 18 ja üldpealkiri tiitellehel kirjapunktiga 20. Vasaku serva köitmisvaru on 3-3,5 cm, teised servad soovitavalt mitte üle 2 cm. Põhijoonte jämedus on soovitatavalt 1, abijoontel 0,4-0,5 ja mõõtjoontel 0,2 ppt-d. Kõik alamärkused või selgitused jooniste juures trükkida kirjapunktiga 10, kuid jooniste allkirjad ja tabelite pealkirjad trükitakse kirjapunktiga 12. Lehekülg peab olema joondatud paragrahvi ulatuses mõlemalt poolt. Kui tekkiv suurim tühik on suurem kui kolm normtühikut, tuleb kasutada poolitamist
· aktiivne leht, mida saab muuta ja · kõige paremal lehe struktuur st mis objektid, animatsioonid stsenaariumid on antud lehega seotud. Sinu Nimi 30.12.2012 5 Karin Ruul Tiitellehe muutmine Tiitellehe muutmiseks valige menüüst View -> Title-Slide või valige mooduli lehtede all olevatest ikoonidest esimene. Joonis 2 Võimalik on muuta pilte ja tekste tiitellehel. Teksti muutmiseks tehke tekstil topelt hiireklõps ja avanevas editoris saate muuta teksti ja teksti kujundust. Malli kujunduse muutmine Malli kujunduse muutmiseks valige menüüst View -> Master või valige moodulilehe all olevatest ikoonidest teine. Malli kujunduse lehel on teil võimalik muuta lehe kujundust, mis jääb igal lehel paika. Näiteks, kui soovite lisada sisupaketi igale lehele kooli logo, siis tuleks kooli logo lisada kujunduse malli
üldiste tõlkepõhimõtete väljatöötajana ning valminud tõlke parandaja ja täiustajana täitis ta selle suurteose puhul tänapäevases mõttes peatoimetaja osa. Teine tähtis raamat, mis Thor Hellega seostub, on 1732. aastal ilmunud eesti keele käsiraamat ,,Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike sissejuhatus eesti keelde"), mis n-ö kirjeldab piiblitõlkes kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas oli selle mõju eestlaste hulgas kindlasti suurem kui grammatikal ja piiblilgi. See oli katekismusest, evangeeliumi- ja epistlikatkenditest, lauluraamatust ja palveraamatust
kandvad taimed kogu maal...need olgu teile roaks." Ilmutuse 22:2. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu... Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele. Salm 18: Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli lõõmamas, tulised söed lõõmasid tema seest. (Tähendab, ka Jumal armastab suitsetada.) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Arvatavasti tarbis Bob Marley (pildil tiitellehel) oma elu jooksul kuni 300 kilo marihuaanat. Suitsetades kanepit põlgavad rastad valdavalt alkoholi ja tubakat ning eelistavad nn ital- toitu (sõnast vital-elav). Ei kasutata soola, välditakse suhkrut, õli, kohvi ja piima. Paljud toitumistavad langevad kokku juutide kosher-toidu reeglitega. Kuna inimese keha peetakse osaks jumalikust tervikust, püütakse seda hoida saastumast kahjulike ainetega. Tähtsustatakse looduslikkust ja loomulikkust, eitatakse aborti ja sündivuskontrolli
Tekstilõigud eraldatakse täiendava reavahega. Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Pealkirja lõppu punkti ei panda. Töö erinevaid osi alustatakse uuelt leheküljelt (Insert, Page Break). Köidetud töö ees ja taga peab olema valge puhas leht. Töö osade loogiline järjestus: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu peatükkidena 5. Kokkuvõte 6. Võõrkeelne lühikokkuvõte (kui on) 7. Kasutatud kirjandus 8. Lisad (kui on) 3.2 TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed (vt. näidist lisa nr 1): 1. õppeasutuse nimi; 2. töö pealkiri (suurte tähtedega); 3. viide töö iseloomule uurimistöö, referaat jne; 4. autori ees- ja perekonnanimi; 5. juhendaja nimi 6. töö valmistamise koht ja aasta 3.3 SISUKORD Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge. Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 2) tutvuda juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 3) sõnastada juhendaja abiga uurimisküsimuse(d); 4) koguda vajalikke andmeid; 5) kirjutada vastavalt nõuetele uurimistöö tekst 6) esitleda oma oma tööd hindamiskomisjonile. Kirjalik uurimistöö peab koosnema järgmistest osadest: 1. Tiitelleht - tiitellehel märgitakse kooli nimetus, töö autor, klass, töö pealkiri, töö liik (uurimistöö ..), juhendaja nimi, töö valmimise koht ja aasta. 2. Sisukord - siin esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Soovitatav on kasutada mitte rohkem kui kolmetasandilist peatükkide järjestussüsteemi. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid on ilma järjekorranumbrita, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb
pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse
pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse
2) 9 rida allpool keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi; 3) selle alla järgmisele reale klass; 4) 2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18); 5) 2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö); 6) 3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad; 7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 18), reavahe 1,5 ja valdavalt keskjoondusega (Justify). 9 2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra
arvestada. Uurimistöö osad on järgmised: 1) tiitelleht, 2) sisukord, 3) lühendite loend (vajaduse korral), 8 4) sissejuhatus, 5) sisuline osa (peatükkide ja alapeatükkidena), 6) kokkuvõte, 7) võõrkeelne resümee, 8) kasutatud allikate nimekiri, 9) lisad (vajaduse korral; nummerdatuna). 2.4.1.Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri; 3) töö iseloom (uurimistöö või praktiline töö); 4) töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 6) koht ja aasta. 2.4.2. Sisukord Sisukord sisaldab kõikide alajaotuste täpseid pealkirju koos leheküljenumbritega.
Kohandatud sisukord). Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p. 4 Süsteemitähist (numbrit pealkirja ette) ei panda eel- ja lõpposa elementidele (sisukord, kasutatud allikad, lisad, kokkuvõte jm). Süsteemitähiseta on reeglina ka sissejuhatus ja kokkuvõte. 1.3 Tiitellehe loomine Tiitellehel on vorminguga Calibri, paks kiri järgmised elemendid: rida fondi suurus lõiguvahe pärast joondus on 0 ja enne … kooli nimi 14 p 36 p keskele osakonna nimi 12 p 6p keskele
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, kogumikest ja internetist, uurimistööde aruanded. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega); pealkiri; köite või osa number; väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita); ilmumiskoht
annaabi.ee 
