Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.7 (0)

1 Hindamata
Punktid
Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr 7 #1 Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr 7 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.6

Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või ­ kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse mõõtekol

Kütuse ja põlemisteooria
thumbnail
3
doc

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.8

Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q ­ gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ Q= (2) v1 m3 Alumiste kütteväärtuste Qi leidmiseks lahutatakse valemiga

Kütuse ja põlemisteooria
thumbnail
10
docx

Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö

Valem Tihedus m3/kg Kütteväärtus Koostis % kJ/m3 Metaan CH4 0,716 35820 97,1 Etaan C2H6 1,342 63750 0,3 Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 - Lämmastik N2 1,251 2,4 Süsinikdioksiid CO2 1,97 0,1 = 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisgaasis olev tegelik lämmastik, hapnik

Kütuse ja põlemisteooria
thumbnail
3
docx

Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE

Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nimetatakse süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemperatuur iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteeti ja koostise üle. Kuna vedelkütus on erineva keemistemperatuuriga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemperatuuri. Seega puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemperatuuri vahel. Täheldatav on üldine tendent, et leekpunkt tõuseb koos kütuse keemistemperatuuri tõusuga ja et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet (Joonis), mille põhiosad on mahuti 1,

Füüsika
thumbnail
7
docx

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

20. Gaaskütuse põlemine. · Gaaskütus süttib ainult siis, kui ta on hapendajaga teatud kontsentratsioonilises vahekorras. Gaasi ja õhu segu süttib ainult siis kui gaasisegu on alumise ja ülemise süttimispiiri vahel. Mida laiem on see vahemik, seda tõenäolisem on süttimisohtliku segu tekkimine. 21. Vedelkütuse põlemine. Vedelkütuste põletamise seaduspärasused. · Vedelkütuse keemistemperatuur on alati süttimistemperatuurist madalam ja vedelkütus põleb aurufaasis. Erandiks on vedelkütuse termiliselt lagunemisel tekkinud koksi ja tahma põlemine. Vedelkütuse põlemise kiirust saab suurendada aurustumise intensiivistamisega. Heade aurustumis ja süttimistingimuste kõrval on väga tähtis kütus kiiresti ja ühtlaselt põlemisõhuga segada. · Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist ­ kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse

Soojustehnika
thumbnail
5
doc

Kütused ja põlemisteooria praktikum 6 - VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 6 VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk

Füüsika
thumbnail
4
doc

Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 1 TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse

Füüsika
thumbnail
3
docx

Kütused ja põlemisteooria praktikum 2 - VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 2 VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei

Füüsika



Lisainfo

Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega
1) leekpunkti määramise seade
2) analüüsitava kütuse proov
3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun