Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.7 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Kütuse ja põlemisteooria

1 Hindamata

Töö eesmärk
Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega
Tööks vajalikud vahendid

leekpunkti määramise seade

analüüsitava kütuse proov

termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC
Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks.
Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle.
Tööstuses otsustatakse leekpunkti põhjal vedelkütuse tuleohtlikkuse üle selle säilitamisel ning samuti määratakse kõrgeim lubatud eelsoojendustemp väliskeskkonnast isoleerimata mahutis. See temp peab olema vähemalt 10ºC madalam leekpunktist. Kuna vedelkütus on erineva keemistemp.-iga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemp.-i. Seetõttu puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemp.-i vahel. Täheldatav on vaid üldine tendents , et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Suhteliselt tühine lisand madala leekpunktiga komponenti kõrge leekpunktiga raskes naftasaaduses avaldab leektäpile märgatavalt suuremat mõju kui näitkes sama kogus rasket naftasaadust kerges.
Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet PVNE (vt. seadme skeemi tiitellehel), millel on lisaks nimetatud osadele kaanes kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pööramisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi.
Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on 2 tiivikut, üks vedelikus , teine aururuumis. Tiivikud saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi või elektrimootoriga. Tiivikute pöörlemiskiirus peab olema 45...75 pööret minutis .
Töö käik
Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni rõnga märgini uuritava kütusega, mille temp. On 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse pesasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga niisutades. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temp. Algul tõuseks kiirusega 5...6 K/min, seejärel aga, kui temp on tõusnud 30K alla oodatavat süttimistemp.-i, kiirusega 2 K/min. Kogu kuumutsaja jooksul segatakse kütust, pöörates segistit sagedusega 1 pööre sekundis.
Süttimistemp.-ist 17K võrra madalama temp.-i juures süüdatakse taht ja alustatakse katset. Selleks pööratakse temp.-i tõustes iga 2K järel vedru käepideme nuppu, millega avatakse kaanes olev ava ja taht vajutb mahuti aururuumi. Ava kaanes jääb avatuks 1 sekundiks. Katsete ajal, s.t. käepideme pööramisel, segamine katkestatakse. Kui sähvatust ei toimu, segatakse kütust edasi, korrates süütamist iga 2K järel uuesti.
Pärast esimese sähvatuse tekkimist katset jätkatakse, tehes kordussüütamine iga 2K möödudes. Kui siis enam sähvatust ei teki, katse lõpetatakse.
Mõõtmised
Vedelkütuse leekpunkt: 87 ºC.
Järeldus
Kirjanduses toodud andmete järgi on leekpunkt üle 80 ºC ainult rasketel kütteõlidel, kergetel on see märgatavalt vähem. Vahemikku 80-90 ºC jääb leekpunkt küll siiski kergematel rasketel kütteõlidel.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 18 allalaadimist

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr 7 #1

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr 7 #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janka Õppematerjali autor

Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega
1) leekpunkti määramise seade
2) analüüsitava kütuse proov
3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC

vedelkütus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE

PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 7 VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE Üliõpilased Matrikli nr.-d: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemust käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Leekpunkti määramise seade 2. Analüüsitava kütuse proov 3. Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb

Füüsika

pdf

Materjaliõpetus

6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud,

Kategoriseerimata

pdf

Materjaliõpetus

Materjaliõpe

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle-

Füüsika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk