Kaali meteoriidikraater
Kirjeldus
Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja
sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater
Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest).
Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva
kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110
m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7
m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel
ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul
paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti
murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud
dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille
läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m.
vanus
Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid
tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest
ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu
2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja
isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mare-Li Aavik
Õppematerjali autor
.........................................................................................................4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna
Eestis. Väikseim taevakeha jälg Eestis on tuvastatud Tallinnas Lasnamäel kunagise Tondi soo paeplatool. Kolmekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku ei saa küll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal määrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud märgi ometi meteoriidijäljeks, mille vanuseks vähemalt 5000 aastat. Suuruselt järgmine meteoriidijälg Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline süvend, mille läbimõõt üheksa ja sügavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul märgib süvend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta. Kosmiline tükk kukkus sinna alles 1937. ja leiti 1984. aastal. Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt
Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater....................................................................................................5 2.1 Tutvustus...................................................................................................................5 2.2 Fakte.........................................................................................................................5 2.3 Geoloogilisi andmeid..........................................................................
Maal on leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;
Viljandi järv), mis meenutavad samuti jõge ning mille nõgu on tihti väga järsu kaldenurgaga. Mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpangad tekitasid sulamisel (selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid glatsiokarstilised ehk sulgjärved. Need on suhteliselt väikesed, kuid oma pindala kohta kohati väga sügavad järvekesed. Meil leidub neid eriti rohkesti Lõuna-Eestis. Üheks erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40..
...22 Algus..............................................................................................................................................................22 Eestlased Aestid Idalased - Maarahvas.................................................................................................. 22 Pärast vallutust..............................................................................................................................................23 KAALI METEORIIT............................................................................................................................................... 25 KASUTATUD MATERJAL................................................................................................................................27 3 ESIAJALUGU 1. Inimese kujunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid