"Kääbik" - J.R.R. Tolkien (18)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kääbik

"Kääbik" J. R. R. Tolkien Sisukokkuvõte: Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu

Kirjandus

2

rtf

Kääbik

Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke. Päkapikkude nimed on: Dwalin, Balin, Kili, Fili, Dori, Nori, Ori, Oin, Gloin, Bifur, Bofur, Bombur ja Thorin. Viimane neist oli Durini rahva pagenduses kuningas. Selgub et Gandalf pakkus Bilbot Thorini vennaskonnale murdvargaks. Nimelt oli lohe röövinud

Kirjandus

13

docx

J.R.R. Tolkien

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011  1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 ­ 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu ­ pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena

Kirjandus

6

doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta a

Kirjandus

13

doc

Harry Potter ja Tulepeeker detailne sisukokkuvõte

Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli

Eesti keel

8

doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud

Kirjandus

9

odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu

Kirjandus

56

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus

Kommentaarid (18)