Cluny klooster pole säilinud. Lahutamatuks osaks romaanistiili kirikutel on skulptuurid. Teemaks piiblilood. Skulptuuridel oli jutustav funktsioon. Inimesed olid kirjaoskamatud, sellepärast jutustati nendel maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega. Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Cluny klooster Gooti stiil Sissepääsud teravkaarsed. Võeti kasutusele roidvõlvid. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Gooti stiilis kirik Euroopas Salisbury katedraali võlvid Notre Dame katedraali roosaken
sammaskäigud. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss (mihrab). Mosee õues on kindlasti kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Muhameedlane palvetab päevas 5 korda. Mosee juurde kuuluvad ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ehk minaretti. Minarettidel on erinevad vormid nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline... Kaaba Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtne ümarkaar, sakilised, teravkaarsed, hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Levinuim on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Kärgkuppel Kubbat-as-Sahra mosee Timuri haud Tadz Majal Hagia Sophia katedraal Suleimani mosee Veel üks omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese ühendab endas mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Alhambra loss Lõvide õu
(nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. o Võivad esineda ka sakilised, teravkaarsed ja hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ornalentaalne dekoratsioon tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (nn. arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Ornamentika on loodud erinevatest kivisortidest, nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist (stukist) või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. Damaskuse Suur mosee [8. saj algus] o Kolmelööviline
valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest
stiilis teravkaarmotiivi kasutades. PõhjaEesti paepiirkonnas juurdus gootika LääneEuroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi LõunaEesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gooti arhitektuuri peamised tunnused Teravkaarsed aknad Ehitised ei ole väga massivsed nagu romaani arhitektuuris. Palju klaaspinda Läänefassaad on rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega Silmatorkavamad Gooti stiilis hooned Tallinna vanalinnas. Oleviste kirik Esimesed andmed kirikust on aastast 1267. 16. sajandil oli Oleviste kirik Euroopa kõrgeim ehitis. Tippajal oli Oleviste kirik 159 meetrit kõrgune (Praegune
Tahvelmaal: Hakkas peamiselt levima hilisgootika päevil; Võimaldas edasi anda elu mitmekesisust, peeni nüansse; 14.-15. saj kasutati peamiselt altarite juures; Saksamaa maalide temaatika religioosne Arhitektuur: Võeti kasutusele: Teravkaared, Roidvõlvid ,Tugipiidad ja tugikaared ,Erinevalt varakeskaegsetest kirikutest ehitati kivikatuseid ,Kivilaed läksid üha laiemaks ja kõrgemaks ,Ehitusmeistrid tulid välja lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada ,Teravkaarsed aknad, ukseavad jne ,Suured, värvilised klaasidest aknad, Vähe vaba seinapinda ,Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval
Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme: nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline, mitu rõdu, teravatipuline katus, sammastevahelised kaared fantaasiaküllase vormiga, ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaarsed ja hoburaua- või ristikulehekujulised kaared. Selimiye mosee Edirnes, Türgis Selimiye mosee kupli lagi on üks parimaid näiteid islami ornamenaalsetest dekoratsioonidest. Cordoba suur mosee Hispaanias algselt ehitati katoliku kirikuna aastal 600, 8.sajandi alguses Hispaaniasse tunginud moslemite võimu all ehitati ümber moseeks. Cordoba kuulsad topeltkaared. Alhambra kindlusloss Granadas, Hispaanias üks maailma kaunemaid islami profaanehitisi.
Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik
kaitsemeeskonna teenistus- ja elutoad. Pikk Hermann on eraldatud muust linnusest kõiki korruseid läbiva sahtiga. Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega. Edela- ja loodetiivas on säilinud algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvlvid, mis algavad otse seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Kuna tegemist on hilisgooti stiiliperioodi kuuluva ehitisega, ei näe me kusagil Saaremaa kirikuid kaunistavat taimornamenti; rangelt ainuvalitsev on raiddekoori abstraktne, geomeetriline vorm. Raiddetaile vaadeldes jõuame Kuressaare linnuse teise olulise arhitektuurse iseärasuseni. Nimelt on kõigi võlviroiete, portaalide, ukse- ja aknaraamistuste, piilarite talumite ja jalamite, võlvikonsoolide, sakramendiorvade
Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum.
raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need
Põhjanurgas kõrgub võimas seitsmekorruseline kaitsetorn, mille kõrgus on 37 meetrit. 14. sajandi lõpus rajati ka suurtükitornid ja kõrgendatud müürid. 1980. aastatel lisati Seuberlichi kavandite järgi linnuse värava kohale kaekorruseline eenduv nooltekoda ehk ärkel. Kuressaare linnuse arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilie iseloomulikud teravkaarsed aknad. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuumid. Seal asus ka linnuse kaev. Hoovi idanurgast pääseb väikesesse keldrisse, kuhu oli 16. saj sissemüüritud munk. Keldris asuvad ka sooja õhu kütteseadeldised hüpokaustid
aasta sügisel. Algselt oli lossis 99 ruumi, kuna 100 võis neid olla vaid tsaaril. Ümberehituste käigus lisati ruume juurde ning nüüd on neid kokku 149. Lossi interjöörist Tegemist on historitsistliku ansambliga, mille kujundus lähtub neogootikast. Gootilikkuse peamisi rõhutajaid on lossi 22.8 meetri kõrgune, nelja korrust läbiv torn, mis on pealt kroonitud sakmelise rinnatisega. Olulised stiilitunnused on ka ülejäänud, väiksemamõõdulised tornid, teravkaarsed ja pilujad aknad, astmikfrontoonid, kõrged korstnapiibud, tugipiilarid, masikulii karniisid, dekoratiivsed müüriankrud jms. Lossi sissepääsu katab tudorkaarne veranda. Selle kaare all on akustiline efekt. Ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuuldav. Hippius on öelnud: ,,Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem ainult konstruktiivne küsimus- sel on sügavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga." (A. Hein, 2003)
sirgelt(apsiid, kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal. Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga. Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad.
Johannesele. Tegemist on Eestiühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja uusgooti stiilis altarisein. 8. Leidke mõned keskaegse rõivaste pildid.
vaatamisobjekt, kuna luukere ja ruum näeb väga reaalne välja. Peakorrusel asusid kõige tähtsamad ruumid ning selletõttu on need väga suurejooneliselt välja ehitatud. Seal olevast ristkäigust pääseb kőigisse peakorruse ruumidesse, seda peetakse Vana-Liivimaa hilisgootika üheks kaunimaks vőlvkäiguks. Säilinud on algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvőlvid ja restaureeritud on raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel on Saaremaa aadlike dolomiidist vapid, mis annavad palju võimsust ruumidele juurde. Esinduslik peasaal kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali, mille vőlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise vőlu. 1976. aastal taastati ruumi keskaegne ilme ja nüüd on see kasutusel suurepärase akustikaga kontserdisaalina, kus on ka imeline õhkkond, kus esineda ning
Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel, kuid ametlikult kuulub hoone siiani riigile. Tänasel päeval töötab Sangaste Loss turismiasutusena, mis korraldab hoonet ja ümbrust tutvustavaid ekskursioone, pakub ööbimise, toitlustuse ja ürituste korraldamise võimalust jne. Koostöös naabertaludega pakutakse ratsutamisvõimalusi. Sangaste mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid historitsistlikke ehitisi. Sakmelised viilud ja müürid, tornikesed, teravkaarsed aknad ja fassaadil väänlevad ronitaimed teevad sellest tõelise muinasjutulossi. Inglise neogootika laadis härrastemaja ehitati 18791883 ning arhitektiks oli Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius, kelle kavandatud Tallinna Kaarli kirik oli paar aastat varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs
Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum.
· teravkaare, · ristroidvõlvide, · tugikaare, · tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt. Teravkaar Gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus ongi teravkaar. See avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Ristroidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiilar kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiilarid ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Gooti stiilis kirikutel on teravkaarsed aknad ja ukseavad. See on väliselt kõige silmatorkavam tunnus. Tunnusjooned - katedraalid Gooti arhitektuuri (kirikute) teised tunnused: · rohked vitraazid; · roosaknad (keskportaali kohal); · fiaalid e tornikesed (on tugikaarte ja piilarite torn); · fiaalid oli kaunistatud krabidega (taimeornamentika); · aknaraamistikes siirud (õietaolised rosetid, ristikulehe kujundid); · kirikute põhiplaaniks oli ladina rist;
saj ning 6. Koolisüsteemi väljakujunemine see jagunes seitsmeks valitses erinevates kultuurivaldkondades u 16.sajandini (Itaalias vabakunstiks, mis liigitusid triviumi ja quadriviumi ning sündis uus, renessansikunst hoopis varem, 14.saj). Gooti ehituskunst filosoofiaks ja teoloogiaks. Euroopa vanimate ülikoolide on palju õhulisem kui varasemad. Pürgimine kõrgustesse, teke. teravkaarsed värvilisest klaasist aknad, sammaskäigud, ohtralt 7. Kunstide areng käsikäes ajastu ja mõttemaailma arenguga skulptuure. Inseneritehnika kiire areng (kirikud ehitati kindlate ja seda maailma juhib kirik. Kloostrite roll keskaegses kultuuris. Antiikaja teaduse saavutuste säilitamine ja edasiarendamine. 8. Keskaja kultuur on suuremas osas anonüümne.
v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on v nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid v kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. v Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal v hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte v
kaitsefunktsioon. Skolaaride kaitsepühakuks on 3.-4. sajandi vahetusel elanud Püha Katariina Aleksandriast, kellele kirik on pühitsetud ja kelle järgi saigi kirik oma nime. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. Kirik ja kirikuaias asuvad hauaplaadid on riikliku kaitse all. Kiriku ehitamisel rajati esmalt valdav osa pikihoone müüristikust, kus paksus lääneseinas paikneb müüritrepp ja külgseintes on tugevalt raamistatud kitsad lantsettaknad. Akende teravkaarsed sillused algavad külgedel väikese laiendusastmega (sama Ambla, Koeru ja Karja kirikus). Pikihoone täielikku väljaehitamist idas takistas nähtavasti esikirik. II ehitusetapil esikirik lammutati. Pärast seda püstitati võlvitud kooriruum, pikihoone võlviti ning viidi selle ehitus lõpuni, samuti ühendati mõlemad ruumid võidukaarega. Valminud pikihoone kaunistati figuurimaalingutega. Kirik on üldjoontes hästi säilitanud oma esialgse kuju. Kirikul polnud algselt torni. Hiljem on
kasutamisega. Treppi mööda peakorrusele tõustes satume kõigepealt sisehoovi kolmest küljest ümbritsevasse galeriisse, nn. ristikäiku, mille kaudu pääseme kõigisse peakorruse ruumidesse. Seda peetakse Vana-Liivimaa hilisgootika üheks kaunimaks võlvkäiguks. Ristikäiku katavad edelas ja loodes ristvõlvid, millel onkonsoolideta, rikkaliku reljeefiga roided , mis algavad otse seinapinnalt. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase kõrval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium (7) on arhitektuuri meistriteos. See kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Edelatiivas, saalruumi all asus üks
tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Gooti aken Kölni katedraali Ristroidvõlv interjöör Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad
metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Arhitektuur Nagu romaani ajastul, oli ka nüüd arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks püstitada kirikuid. Tähtsaim ehitustehniline uuendus oli roidvõlvi kasutuselevõtt. Uudne tehnoloogia vabastas ehitised paksudest ja massiiivsetest müüridest, gooti kirikute iseloomulikumad tunnused on teravkaarsed aknad, mis võtavad enda alla terve seina- aknad olid suured ja kaunistatud mitmekülgsete vitraazidega. Kirikud ei ole enam raskepärased, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena kõrgustesse, konstruktsiooni eripäraks oli väljastpoolt kiriku seinu toetavad tugipiilarid, mida omakorda ehtisid väikesed ehistornikesed. Kokkuvõttes meenutab gooti kiriku struktuur nagu mõnda hiigellooma skeletti. Kiriku
2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehitus. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. GOOTI STIIL - teravkaarsed aknad - roosaknad - põhiplaaniks ladina rist - kaks suurt torni peafassaadi kõrval - üks väike haritorn nelitise kohal - roidvõlvid - laiad aknad GERMAANI(ROMAANI) STIIL - 3 tüüpi: ühelööviline, kodakirik, basiilika - ümarkaar - lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega - kaitsekäigud - massiivsus(pidid olema ka kindluse eest) - kaunistas ornamentika - kitsad aknad - kasutati värvilist kivi 5. Too välja ristisõdade põhjused.
valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need olid kokku
Kasut ka võlvitüüpi ristvõlv. Omapärane ka, et kooriruumile lisandus kooriümbrus käik., kabelitepärg. Tornid hakkasid liikuma ka kiriku lääneseina. Kirikud pidid olema ka kindlused ja pakkuma kaitset. 17. Millised on oma ilmelt gooti kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kirikutel on kellatorn liikunud lääneseinale ja nelitisele on jäänud fiaal, tugipiilarid on asendund tugikaartega. Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18. Mis on Itaalia romaani ja gooti kirikutel, võrreldes ülejäänud Euroopaga, erinevat? Näide. antiigi mõju väga tugev, näha on ka bütsantsilikke jooni. Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid ehk kampaniilid, mis olid eraldi juurde ehitatud. Kuplite rohkus. NT Püha Markuse kirik 19
) I B ja hilisgootika(15 ja 16saj.) Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on K Ü T nende teravkaarsed aknad, ukseavad E jms. Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis S T ..... muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. K I Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutav kunsti, mille osatähtsus on A S
Samas on huvitav otsida kontakte ja materjali erakogudest või linnavalitsuse arhiividest, mille juures üllatab eriala inimeste siiras vastutulelikkus. 3 1 GOOTIKA Gootika on Euroopas 12.- 16. saj. levinud arhitektuuri ja kunstistiil, mis sai alguse Prantsusmaalt. Arhitektuuris on gooti stiil esindatud eelkõige sakraalehitistes. Kasutati tellist ja kohalikku kivi. [12] Iseloomulikeks joonteks on: teravkaarsed aknad ja uksed, mis võtavad enda alla suure osa seinapinnast; pürgimine kõrgustesse; võimsad võlvid, mida toetavad roided ja kannavad piilarid ning tugipiilarid; rikkalikult kaunistatud läänefassaadid; roosaken portaali kohal ja 1-2 torni. [6] 1.1 Türi kirik 1238. aastal loovutas Taani Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Nähtavasti stimuleeris see ordut aktiivselt pühakodasid püstitama. Ühtlasi olid kirikud tollajal
kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks
sajandi II poolel ja 14. sajandi algul. Ehitusmaterjalina on peale paekivi kasutatud ka maakivi ja tellist. Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne kooriruum, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ehituse algjärgus oli hoone arvatavasti võlvimata. Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. aasta paiku kolmelööviliseks kodakirikuks. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad kõrgel nagu teistelgi Järvamaa kirikutel. See viitab ühtlasi kaitseülesandele. Kuna kirik on algselt ehitatud ilma läänetornita, on sellest tingitud ka läänefassaadi kujundus. Fassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal (raidportaal esineb Järvamaa kirikutest veel ainult JärvaMadisel). Portaali kohal on tavapärase ümarakna asemel pikk teravkaarne aken (nagu ka Järva
valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre - nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendesse sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne
kumeramad. Interjööris pälvib tähelepanu läbi kahe korruse ehitatud hall, mida kasutati esmakordselt Eesti mõisaarhitektuuris. Vähem, kuid siiski kerkis neogootikat ka Põhja-Eestis. Üks esimesi oli siin Alu, mille tollane omanik Otto von Lilienfeld sai ilmselt inspiratsiooni Itaalias maalimist õppides. Otsesem viide inspiratsiooniallikale võiks olla aga Austrias Trieste lähedal paiknev Miramare loss. Silma hakkavad kõrge torn, sakmikrinnatised. Osad aknad on teravkaarsed, osad kitsaste laskepilude taolised. Nagu plajude teiste mõisate puhulgi, aitab hoone silmapaitvusele kaasa maaliline park, kus see ta asub. Neogootikast inspireeritud hoonete puhul hakkab sageli silma asümmeetrilisus. Näiteks Alatskivi mõisa üks telg on kahe- ja teine ühekorruseline, niisamuti on mõlemas tiivas kasutatud tornid eripalgelised. Sangaste mõis, nagu eelnevalt mainitud, on väga liigendatud. Porkuni mõisas eirab sümmeetriat kaheksatahuline torn
Saksamaale ja Skandinaaviasse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi. Varagootika - 12. sajandi teine pool, Kõrggootika - 13. - 14. Sajand, Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. 1. Arhitektuur: Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised
Treppi mööda peakorrusele tustes satume kigepealt sisehoovi neljast küljest ümbritsevasse galeriisse, nn. ristikäiku, mille kaudu pääseme kigisse peakorruse ruumidesse. Seda peetakse Vana-Liivimaa hilisgootika üheks kaunimaks vlvkäiguks. Edela- ja loodetiivas on säilinud algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvlvid, mis algavad otse seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase krval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali,mis esialgu kavandati ilmselt lühemana
Saksamaale ja Skandinaaviasse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi. Varagootika - 12. sajandi teine pool, Kõrggootika - 13. - 14. Sajand, Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. 1. Arhitektuur: Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised
ümarad, hulktahksed, kruvikujulised. Neil on mitu rõdu ja terava tipuline katus. Gur Emir, Timuriide dünastia mausoleum Sammatevahelised kaared on tavaliselt Samarkandis (Usbekistan) 15. saj. algus fantaasiaküllase vormiga-sakilised, teravkaarsed, hoburaua, ristikulehe kujulised kaared. Kuppelmošeed Medrese-ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse. Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekordsed ehitised. Al-Hakimi mošee
linnuseehituse suurepärane näide. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitset ülestõusu või sõja korral. Kuressaare linnuse arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seadsin oma uurimistöö eesmärgiks uurida Kuressaare linnust alates ehitamise algusest 1380. aastast kuni tänapäevaste restaureerimisteni välja. Tahan lähemalt tutvuda kindluse ajaloo ja arhidektuuriga. Eesmärk on uurida missuguse jälje on jätnud linnusele erinevad riigikorrad ja omanikud. Kirjeldan arheoloogilisi uuringuid ja võrdlen restaureerimste erinevaid etappe. Teen kindlaks, missuguseid võimalusi on tänapäeval loodud linnuse kasutamiseks.
Virumaal 3-löövilised kodakirikud ( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik). Tallinn Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Esialgne madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj. muudeti nad kõik basiilikaks. Ainult Pühavaimu kirik on säilinud 14. sajandi ilmena. Oleviste kirik on lihtne ja kaine( MISMÕTTES KAINE??:D) väljanägemisega. Tüüpilised 4- või 8-tahulised piilarid. Fassaadide ilmestamiseks kasutati teravkaarseid nisse(petikud). Teravkaarsed astmelise palestikuga portaalid. Kloostrid Püha Katariina klooster (säilinud ainult müürid ning 2 lääneportaali + ilus ristkäiguga siseõu), Püha Miikaeli nunnaklooster GAG'i hoone osaliselt, Padise klooster. Püha Brigitta ehk Pirita klooster. (P-E suurim, 3-lööviline, 8 traveega). Tartu Tartu toomkirik (basiilikas, 2 võimsa läänetorniga) ja Jaani kirik (3-lööviline, basiilikas, ülirikkalik terrakotast ehitusplastika). Lõuna-Eesti 3-lööviline kirikutüüp
massiivsem (paksus müüridel 6,5 meetrit). Tulistada sai ka piki linnamüüri müüril ronivaid vaenlasi. Mujal säilinud halvemini Tartus müüri umbes 50m, torne pole alles. Oli tugevasti kindlustatud, aga halvasti kaitstav, sest nõos (kahurid). Pärnus säilinud 1 kaitsetorn Punane torn. Tallinnas säilinud arvukalt kodanike maju, ühiskondlikke hooneid: · Hästi säilinud gooti stiilis vanalinn (ONESCO kaitse all) · Raekoda- teravkaarsed ja täisnurksed aknad, valmis 15. saj alguses. · Suurgildi hoone valmis 15.saj. alguses. · Kolm õde 1 tuntumaid kodanike maju, 3 maja üksteise küljes, kodanikemajale tüüpilised petikud (seintele tehtud süvendid kaunistuseks), praegu luksushotell. Tuntuimad ruumid linnakodanike majas · suurim esimesel korrusel asuv diile, see mõeldud kas kaupluse osaks või käsitööliste töökojaks
Eestis. ·Gooti kunst: kirikud, Tallinna raekoda, kaupmehe elamu, Bernt Notke, Michel Sittow- Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520- 40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud (teravkaarsed aknad, uksed jm), linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna Niguliste kirikus (gooti stiil) asuv Bernt Notke maal ,,Surmatants" on gootikast. Michel Sittow oli maalikunstnik. ·Linnused keskajal- Keskaegsed linnused, vertikaalkaitsele orienteeritud kivi-, muld- ja vesiehitised. Siia alla kuuluvad suurlinnused, tornlinnused, linnamüürid, -tornid jne.
c) Reimsi katedraali põhiplaan Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ile-de-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' [sä(n) dönii] linnakeses, mis on praegu rahvusvahelise lennujaama lähedal paiknev Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna- ja ukseavad ning mitmed muud ehitusosad ülalt teravkaarsed. Teiseks gooti stiili tunnuseks on hoone üleüldine kõrgusse pürgimine. See ei tähenda ainult tornide kõrgust, nende kiivrite taevasse tõusmist (Oleviste kirik Tallinnas), vaid kõikide ehitusosade suundumist ülespoole. (Tihti puuduvad aga gooti kirikutel, näiteks Pariisi Jumalaema kirikul üldse kõrged tornikiivrid. Selle põhjuseks oli rahanappus.) Nimetus "gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist
Gooti stiil on linnakunst ja arhitektuuriline nähtus. Stiil, mis ühendab Euroopat. Nimetus anti hiljem kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi (barbaarne ja metsik). Stiil ise oli ülimalt peen, kaunis ja imetlusväärne. Feodaalide, talupoegade ning vaimulik kõrvale ilmus uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, liikuvam eluviis, suurenev toreduseiha avaldas mõju kunstile, enim ristiusu kirikutele. Gooti kirikute silmatorkavaks tunnuseks teravkaarsed aknad ja ukseavad. Kirik pole enam kindluse taoline, vaid saledatorniline, tõuseb taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad. Võlve kannavad piilarid ja toetavad poolsambad, lisaks veel ehistornikesed. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused: õietaolised rosetid või ristikulehe kujundid, arvukaid skulptuure. Kirikusse sisenejaid haaras võimas kõrgustunne ja eriline salapärane meeleolu, ebamaisus. Gooti katedraalide ülesehitus
sirgelt(apsiid, kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal. Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga. Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad.
tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega 38 muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks
keskajal erakordselt kuulus. Võib-olla mängis omapärase arhitektuuri tekkimises mingit rolli ka siinne kliima, mis nõuab soojapidavaid köetavaid hooneid ning kus talvel on küllaltki paks lumekate. Keskaegse Tallinna ehitisi iseloomustabki massiivsus ja lihtsus, mida kaunistavad ja teevad huvitavamaks arvukad raidkivid ja sepised. Tallinna gootikat iseloomustab ka asjaolu, et teravkaaremotiivi on kasutatud eelkõige sakraalehitiste juures. Elamutel ja ka ühiskondlikel hoonetel olid teravkaarsed harilikult ainult peaportaal ja viilu petiknishid, aknad olid neil reeglina neljakandilised ning kaubaluugid ja väravaavad ümar- või segmentkaarsed. Seega võib öelda, et keskaegse Tallinna arhitektuur on maailmas täiesti unikaalne ning ainulaadne ning ei sarnane täpselt kusagil mujal viljeldud arhitektuurivooludega. Samuti ei kodunenud siin Saksamaal väga levinud sõrestikmajad, seda arvatavasti paekivi omadustest tingituna, kuid samuti ka tulekahjude kartuses.
15. saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega, kõrvallööv oli mõeldud alamat sorti rahvale. Tallinna kirikuist on kõrgeim Oleviste, mille tipp ulatub 123 m, keskajal oli see veelgi kõrgem. Tallinnale on tüüpilised kas võimsad nelinurksed või siis saledad 8-tahulised piilarid, omapärase profiiliga konsoolid ja vööndkaared, fassaadide ilmestamiseks on kasutatud teravkaarsed lamedad nisid (petikud). Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või on kaotanud oma keskaegse kuju. Vanim neist oli dominiiklaste Püha Katariina klooster. 13. saj rajati tsistertslaste Püha Miikaeli klooster, kloostri kirik on 18. saj ümber ehitatud õigeusu kirikuks. Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Brigitta e Pirita kloostrist, mis sai valmis 15. saj keskel.
annaabi.ee 
