Keskaegsete kirikute võrdlus (0)

Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete
kirikute kohta
Tallinn 2008
Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku.
Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis
Ühelöövilised kirikud.
Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid , fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid .
Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus . Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana-Liivimaa gootika peateosena.
Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel . Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi.
Tallinna Oleviste kirik
Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal.
Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid.
Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas.
Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk.
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid.
Ehitist kaunistab rikkalik terrakootaplastika-dekoor, mis paikneb neljatahuliste piilarite kapiteelidel ja mida on algselt olnud üle tuhande, friisina ja üksikfiguuridena sise- ja välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu niššides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid . Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste niššide rida, igas nišis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarniššides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu figuure ja reljeefe kuid mis on kiriku remondi ajal ümber tehtud klassitsistliku maitse järgi.
Hoone on Lõuna-Eesti tellisarhitektuuri tähelepanuväärsemaid näiteid.
Kirik on ka ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944-2005.
Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar
Altar asub Tallinnas Niguliste kirikus. Altar on valminud meister Adriaen Isendbrant´i töökojas umbes 1510 -1515 aastatel, kuid Niguliste kirikus on ta alates 1525 aastast. Tempera puupaneelist altarile on maalitud õlivärvidega. Kolmeosaline retaabel kujutab Kristuse kannatuslugu ehk stseene passioonitsüklist. Kesktahvlil (suurusega 171 x 171) on ristilöödud Kristus, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ja evengelist Johannes.
Hiljem on ka kohalike meistrite tähendusena lisatud donaatorite ehk annetajate figuurid.
Kasutatud kirjandus
1.ENE nr 3, 5
2. ENEKE nr 5
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik
5.J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” kirjastus Kunst
6. http://www.tartu.ee/?lang_id=2&menu_id=6&page_id=80