(1) 24. tööandja otsusega 25. valitsuse määrusega 26. ohutusjuhendiga 8. Kas kuvariga töötamiskohal peab olema valgust reguleeriv kate kõikidel akendel? (1) 27. jah 28. kate peab olema ainult päikesepoolsetel akendel 29. ei 9. Millest peab tööandja töötajaid teavitama enne teisaldustööde teostamist? (2) 30. teisaldatava raskuse massist 31. teisaldatava raskuse mõõtudest 32. teisaldatava eseme raskuskeskme asukohast, kui raskus on ekstsentriline. 10. Kui kaua tuleb tööandjal säilitada töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisalduse mõõtetulemusi? (1) 33. 10 aastat 34. 20 aastat 35. 40 aastat 1
alusteni on võimalik viia kaste kasutades ratastega abivahendit. 1. Raskuste käsitsi teisaldamisetst tekkinud oht on samuti tähtis teema, sest inimesed vahel ei pane ise tähelegi kui nad ülekoormust taluvad. Alles siis, kui lihased ja liigesed kannatada on saanud, märgatakse, et asi on jama. 2. Riskihinde arvutus: a. Teisaldustöö hinnang 400 korda vahetuses; 3-5 tundi; Aja hinnang 6 palli b. Teisaldatava raskuse massi hinnang Teisaldatav mass 10-20kg; Massi hinnang 6 palli c. Kehaasendi hinnang Raskuste tõstmine seistes sirgelt; Asendi hinnang 1 pall d. Töökeskkonna tingimuste hinnang Tööks piisavalt ruumi, põrand tasane, hea valgustus; Tingimuste hinnang 0 palli e. Arvutus (6+1+0)*6=7*6=42 3. Riskitaseme määramine Riskihinne 42; Riskitase 3; 4
varem laaditud ohtlikke veoseid ja nõudeid. Eriti tähtis on see toiduainete puhul. Pakkija kohustused : • pakkimise või koospakkimise tingimusi käsitlevate ettekirjutuste järgimine; • saadetiste tähistamine ja ohumärgistega varustamine nõuetekohaselt. Paagi täitja kohustused : • veenduma enne paagi täitmist, et nii paak kui nende seadmed oleksid tehniliselt rahuldavas korras; • veenduma, et paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki, kergpaagi, teisaldatava paagi, paakkonteineri ja mitmeelemendilise gaasikonteineri järgmise katsetamise tähtaeg ei oleks möödunud; • täitma paaki ainult sellise ohtliku veosega, mida on selles paagis lubatud vedada; paagi täitmisel järgima kõrvutiasetsevates mahutites olevaid ohtlikke veoseid puudutavaid nõudeid; • paagi täitmisel jälgima täidetavat ainet puudutavat maksimaalset lubatavat täiteastet või
eeldatavaid füüsilisi võimeid. Töötaja tervislikku seisundit väärtustavaid põhimõtteid. Selleks, et töötaja saaks teha tööd nii, et ta oma tervist sellega ei kahjustaks, peaks kasutusele võtma või silmas pidama palju aspekte. Tööandja on kohustatud terviseriski vähendamiseks rakendama abinõusid, milleks võivad olla töötaja varustamine sobivate tehniliste abivahenditega, võimalusel vähendada teisaldatava raskuse massi, lühendama raskuse kandmisteed jne. Tervist kahjustavad ohtutegurid on näiteks raskete, liiga suure massiga, mõõtmetelt kogukate esemete tassimine. Sellest võivad tekkida seljavaegused ja muud tervistkahjustavad nähtused. Samuti on ohuteguriks see, kui nõutav füüsiline pingutus on liiga suur . Vähene ruumi puudus, ühesugused liigutused töö tegemisel, puhke ja taastusaeg liiga lühike – kõik need tunnused võivad mõjuda töötajale tööd tehes
ülekoormussündroom, ülekoormushaigused. Ülekoormushaiguste vältimiseks on vaja ühelt poolt tagada tervislikud ja ohutud töötingimused tööandja poolt, teisalt peab iga inimene tundma oma organismi, sh. tugi – liikumisaparaadi ehitust ja talitlust, õigesti hindama oma võimeid ning oskama lihasjõudu säästlikult kasutada. Oskus siduda tervisehädasid töökeskkonna ohuteguritega – oluline info ka perearstile! Raskuste käsitsi teisaldamine • Teisaldatava eseme kaal: meestel soovitav mitte üle 50 kg (episoodiline), naistel 25 – 30 kg (episoodiline) ja pidevalt meestel mitte üle 35 kg ja naistel 20 kg raskusi teisaldada • Teisaldatava eseme suurus: mida suurem ese, seda ebamugavam on teda tõsta-teisaldada • Teisaldatava eseme haaratavus, kas raskus on vastu keha • Teisaldatava eseme transpordi kaugus • Teisaldatava eseme asukoht: põrandal, puusa-kuni õlgade kõrgus, üle õlgade kõrguse
tuleb esmajoones arvestada a) massi b) mootori võimsust c) veojõudu. 14. Buldooseri hõlma töövõime parameetrid ja nende arvutus. Buldooseri hõlma töövõimet iseloomustatakse peamiselt kahe parameetriga: a) süvistumisvõimega, mida iseloomustatakse kontsentratsiooniga lõiketera lõikeserval, kW/m. SV=Pm/LB, milles Pm- mootori nimivõimsus kW, LB – lõiketera lõikeserva pikkus m b) teisaldamisvõimega, mida iseloomustatakse energiamahukusega teisaldatava eelprisma mahu koht kW/m3. TV=Pm/Vep, millest Pm-mootori nimivõimus kW, Vep-eelprisma maht m3. 15. Buldooseri tootlikkuse arvutuse alused. Buldooseri töötsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest 1) lõikamine ja eelprisma kogumine 2) teisaldamine 3) hõlma tühjendamine 4) tühikäik tagasi ee algusesse. Buldooseri tootlikkuse arvutus kaevamis-transportimistöödel arvutatakse järgmise seosega:
füüsilisi võimeid. (9) Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast. Rasedal, naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud. 4. Abinõud terviseriski vähendamiseks Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid: 1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega; 2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi; 3) tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse; 4) tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel; 5) lühendama raskuse kandmisteed; 6) lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid; 7) korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
Hoone korsten on ristlõikega 840x590mm ja selle ehitamiseks kasutatakse telliseid suurusega 240x120x88mm. 9.Tuleohutus Elamu kuulub tulepüsivusklassi TP-1. Hoonesse on ette nähtud ATS. Tehniline ruumi ja saunaruum moodustavad omaette tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni liimpuittalade, roovlattide ja distantsliistude minimaalne distants korstna välispinnast on 100 mm isoleerituna kivivillaga. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga -6- või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks nii jalgteed kui ka autode parklat. Teeäärsed ja kruntidevahelised piirded rajada metallvõrgust või looduslikust materjalist 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus
Kaitsepiiretel peab olema jalapiire. Kaitsepiirded peavad olema hästi nähtavad (nt olema värvitud) ning kindlalt kinnitatud. OHUTUS TELLINGUTEL Teisaldatavad tellingud Teisaldatavate tellingute paigaldamisel tuleb alati järgida tootjapoolseid juhiseid. Paigaldusjuhend peab olema töötajatele tööobjektil kättesaadav. Töötajad peavad olema saanud tellingute paigaldamisek vajaliku väljaõppe. Ajutiste tellingute aluspind peab olema vajumiskindel. Teisaldatava tellingu kõrgus ei tohi ületada kolmekordset minimaalset toelaiust. Pukid Ehitustöödel kasutatavad pukid peavad olema piisavalt tugevad ja stabiilsed. Üldreeglina kasutatakse ehitustöödel tehases toodetud spetsiaalseid kokkupandavaid pukke, mida on lihtne transportida. Puki max kõrgus on 2 meetrit. A-redelid. A-redeleid võib kasutada lühiajalistel kergematel paigaldustöödel. Redel peab
2.2.2. liikuda võib Rocla` ga nii seda käepidemest enda järel tõmmates kui ka enda ees lükates. 2.2.3. aluse transportimisel ära kiirusta. 2.2.4. Roclat koos alusega pöörates ole ettevaatlik, jälgi, et pööramiseks oleks piisavalt ruumi (läheduses ei oleks teisi kaubaaluseid, mis võiksid puruneda). 2.2.5. Roclaga alust transportides jälgi, et sa ei ohustaks teisi kaastöötajaid. 2.2.6. vii alus soovitud kohta. 2.2.7. vajadusel paluda lisaabijõudu teisaldatava laadungi toestamiseks külgedelt ja juhtudel, kui lasti suuruse tõttu ei ole liikumisteed näha. 2.2.8. keelatud on kahvelkäruga kõrgemalt tasapinnalt madalamale liikudes (eriti, kui on tegemist kõrge ja ebastabiilse laadungi teisaldamisega), kui selleks puudub vastav kaldtee. 2.3. Kaubaaluste allalaskmine: 2.3.1. enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada. 2.3.2
Hoonesse on ette nähtud ATS. Tehniline ruumi ja saunaruum moodustavad omaette tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni roovprusside, kandeprusside, distantsprusside minimaalne distants korstna välispinnast 100 mm isoleerituna kivivillaga. -5- Hoones on ette nähtud kasutada A1, A2-S1 d0 ning välisseinte katteks D-s2 d0 tuletundlikkusega materjale. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks nii jalgteed kui ka autode parklat. Teeäärsed ja kruntidevahelised piirded rajada metallvõrgust või looduslikust materjalist 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus Ventilatsioon on sisse- ja väljatõmbega.
Korstnad eraldatakse kõikidest põlevatest ehitusmaterjalidest min.100 mm kivivilla kihiga või min. 100 mm laiuse õhuruumoga. Korstnad peavad ulatuma üle kõrgema hooneploki katuse pinna min. 800 mm. Elutoas paikneva kamina esine põrand viimistletakse 80 cm laiuselt mittepõleva põrandakattematerjaliga (nt. looduskivi) Sauna kerise taga- ja külgseinad kaitstakse ülekuumenemise eest 10 mm paksuse mittepõleva kiudtsementplaadiga. Pääs hoone katusele toimub teisaldatava metallredeli kaudu. Hoone väline tulekustutusvesi saadakse hüdrandist, mis paineb krundi piirist orienteeruvalt 50 m kaugusel Lepalaane tänaval (vt joonis AR-003). 9.KESKKONNAKAITSE- JA TERVISEKAITSE ABINÕUD Olmejäätmed kogutakse krundi sissepääsu kõrval paiknevasse konteinerisse . Äravedu korraldatakse lepingulisel alusel selleks litsentseeritud ettevõtte poolt. Hoone loomulik valgustus rahuldab elamutele esitatavad insolatsiooninõuded. 10. Küte ja ventilatsioon
Lokaalse ehk kohtvibratsiooni on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi . 56. Millised on abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel (nimeta vähemalt 4)? · võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi; · lühendama raskuse kandmisteed · lühendama teisaldustöö kestust · varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega 58. Mida peab sisaldama töötaja, kes vähemlt poole oma tööajast töötab kuvariga, tervisekontroll? Silmade ja nägemise kontrolli ja luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. 60. Milliseid isikukaitsevahendeid saab kasutada ... ..
silindritega).Loetleda tüübid. Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga): Hammaslatiga (pöördemoment u. 150 Nm) Labaga (pöördemoment u. 20 Nm) 9. Haaratsid, nende omadused ning tööpõhimõtted. Kasutatakse objektide haaramiseks ja hoidmiseks. • Haaratsi konstruktsiooni määravad teisaldatava objekti kuju, mõõtmed. 10. Suunaventiilid, nende ülesanne ning tingmärgid. Suunaventiilide tähistamine ning juhtimisviisid. Pidev- ning impulssjuhtimine. Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine Impulssjuhtimine • Kaks võrdset asendit • Juhtsignaali katkemisel püsib viimane asend. Pidev juhtimine: Eksisteerib üks põhiasend, millesse ventiil tagastub • Ventiili teise
raskuste teisaldamine, on enne tööle lubamist antud töökohal vastavalt juhendatud õigete abivahendite ja töövõtete rakendamisest. Lisaks juhendamisele peab tööandja hindama riske ning nende vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võtma vastavad abinõud, et muuta töökohta ja tööülesandeid võimalikult ohutuks. Terviseriskide hindamine Terviseriskide hindamisel tuleb hinnatakse teisaldustöö kestust, teisaldatava raskuse massi, kehaasendit, töökeskkonna tingimusi ning vastavalt nendele hinnangutele arvutatakse välja riskitase. Juhend raskute teisaldamise hindamiseks on saadaval töövahendite all välja toodud määruses. TÖÖ KÄIK Sulgudes on näidatud kui mitu % tulemustest antud vastus annab. 1) Koostada tekst, mis kirjeldaks antud laboratoorse töö tööohutuslikku vajadust (10%) ning töötaja tervislikku
Tööratas kujutab endast sõukruvi sarnaste labadega ratast.Labad võivad olla kinnitatud või reguleeritava sammuga.Need pumbad võivad pumbata 3000 ja rohkem kuupmeetrit tunnis.Kasutatakse laevadel ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkursüsteemis. 4)Pumb millel ei ole liikuvaid osi(Jugapump)-töövedelik kantakse surveall tavaliselt tuletõrjemagistraalist läbi tüüsi segunemis kambrisse,seljuhul tekib hõrenemiskambris hõrendus mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku edasi läbib vedelik silindrilisekurgu ja laieneva gifusoori sattudes välja viivasse survetorusse.Miinused:kasutegur on väike,teda saab kasutada tahkete osadega vette pumpamisel ja põhiliselt kasutatakse neid kuivendussüsteemides ja avarii korral,trümmipesu. Üldarusaamad süsteemidest. Süsteemide ehitus ja paigutus laevas sõltub ülesannetest teenindavate objektide hulgast ja asetusest. Kui süsteem teenindab mitmeid kasutajaid, siis ühendatakse ta põhimise
korras politseisse või muusse ametiasutusse 9. Pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras 10. Kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja korras 11. Paigutada sõidukeid ümber seaduses ettenähtud juhtudel ja korras Liiklusjärelvalvet võib teostada: 1. Avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga 2. Varjatult, eritunnusteta sõidukiga 3. Teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga 4. Kombineeritult, kasutades punktides 1...3 nimetatud vahendeid 5. Liiklusalase politseioperatsiooniga TERMINID · Kõnnitee all mõistetakse jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. · Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret paremale või vasakule.
ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. kui töö iseloomu muuta on võimatu (jäävad alles tööle iseloomulikud liigutused, nende sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus), tuleb tööd muuta vähem koormavamaks, õpetades töötajale tervist mittekahjustavaid tööasendeid ja -liigutusi. Tööandja peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt õigetest tööasenditest, teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest. Raskuse käsitsi teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastuseks, kui see on: liiga raske raskesti käsitsetav (suured mõõtmed, ebamäärane kuju, haardekohtade puudumine jne.) ebastabiilne või sisaldab liikuvat sisu paigaldatud selliselt, et selle käsitsemine on seotud keha kallutamise või keeramisega Raskuse teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastusteks, kui:
§ 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada. § 12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist. § 14
, et on õigeks seatud töötasandite kõrgused, parandatud on valgustust, võimaldatud on istumist reguleeritavas töötoolis jne., kuid töö iseloomu muuta on võimatu ( jäävad alles tööle iseloomulikud liigutused, nende sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus), tuleb tööd muuta vähem koormavaks, õpetades töötajale tervist mittekahjustavaid tööasendeid ja liigutusi. Tööandja peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt õigetest tööasenditest teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest. 2.8.Soovitusi õigeks tõstetehnikaks · hoida selg võimalikult sirge; · hoida raskus kehale võimalikult lähedal; · hoida jalad põlvest veidi kõverdatud; · keerata keha jalgadest, mitte seljast; · vältida tõstmist istudes; · vältida tõstmist õlgadest kõrgemale; · vältida korduvat ühe käega tõstmist; · vältida tõstmist liiga madalalt;
Kaubaaluste transportimine. 1. veendu, et teele ei jääks ette takistusi; 2. liikuda võib Roclaga nii seda käepidemest enda järel tõmmates kui ka enda ees lükates; 3. aluse transportimisel ära kiirusta; 4. Roclat koos alusega pöörates ole ettevaatlik, jälgi, et pööramiseks oleks piisavalt ruumi; 5. Roclaga alust transportides jälgi, et sa ei ohustaks teisi kaastöötajaid; 6. vii alus soovitud kohta; 7. vajadusel paluda lisaabijõudu teisaldatava laadungi toestamiseks külgedelt ja juhtudel, kui lasti suuruse tõttu ei ole liikumisteed näha; 8. keelatud on kahvelkäruga kõrgemalt tasapinnalt madalamale liikudes, kui selleks puudub vastav kaldtee; Kaubaaluste allalaskmine: 1. enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada; 2. veendu, et miski ei takistaks aluse alla laskmist; 3. alust alla lastes ära seisa alusele liiga lähedal; 4
.. ' Ctrl X, Y (single) - hiirekursori koordinaadid antud objekti suhtes kõrgema taseme sündmused: Click, DblClick Klahvisündmused: KeyDown, KeyUp KeyCode klahvi kood KeyPress KeyAscii klahvi ASCII kood Asc, Chr funktsioonid Nihutamine/teisaldamine: DragOver, DragDrop teisaldatav objekt - source, sihtkoht target Source.TypeOf - teisaldatava objekti tüüp olek state: 0 Enter, 1 Leave, 2 - Over Meetod Drag, parameeter 0=tühistamine, 1=start, 2=stopp Meetod Move X,Y 5. Süsteemsed objektid Debug meetodid: Print, Assert (tingimuslik peatamine) Screen omadused: ActiveForm, ActiveControl, FontCount, Fonts, Height, Width, MouseIcon, MousePointer, TwipsPerPixelX/Y Print
• Tuleneb eeskätt raskuste käsitsi teisaldamisest. • Eelistada tuleb tõsteseadmete kasutamist. • Raskuste käsitsi teisaldamisel koormavuse leevendamiseks kasutatakse: • mitmekesi teisaldamist, • abivõtteid, • abivahendeid, • vastavaid töökorraldusmeetmeid – töö vaheldamist jms, Terviseriski hindamine raskuste käsitsi teisaldamise korral. Arvestatakse järgmisi asjaolusid: • teisaldustöö kestust; • teisaldatava raskuse massi; • kehaasendit; • keskkonna tingimusi. 8) RISKIHINDAMINE/RISK IANALÜÜS Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra,
tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? Keelumärguanne, hoiatus ohu eest, tuletõrjevahend, hoiatusmärguanne,kohustusmärguanne, evakuatsiooni ja esmaabimärgid ja ,,ohtu ei ole" Millised on abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel (nimeta vähemalt 4)? 1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega; 2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi; 3) tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse; 4) tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel; 5) lühendama raskuse kandmisteed; 6) lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid; 7) korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
väljaõppe ja omab juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid. Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi töötamisalale. Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku. 5. TÕSTESEADMED Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida
Töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused registreeritakse ning neid säilitatkse järgmiselt: vahendi kasutuselevõtmisel tehtud ning plaanivälise kontrolli või teimimise tulemused ja nende alusel tehtud otsused töövahendi kasutusea lõpuni; eelmise perioodilise kontrolli ja teimimise tulemused vähemalt kolm kuud pärast järgmist perioodilist kontrolli või teimimist ja tulemuste registreerimist. Tõsteseadmete kasutamine Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus, arvestades toetuspinna profiili. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjete töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Kui tööprotsessis ei ole võimalik nimetatud nõuet täita, tuleb kavandada ja rakendada muid töötajate ohutust tagavaid abinõusid. Üldnõuded energiajaotusinstallatsioonidele
ja vähendada nende kestust. Tootlikus suureneb näiteks kahe buldooseriga töötamisel ja pinnase teisaldamisel maapinna langu suunas- sellega saame buldooseri omaraskuse arvel suurendada tõukejõudu ja liikumiskiirust. Isegi väikese langu puhul (0,1%-0,2%) tõuseb buldooseri tootlikkus võrreldes horisontaalselt töötamisega 1,3-1,4 korda (Borštšov, 1969). Buldooseri tootlikust saab arvutada valemiga: 3 T= 3600 V ∗k m t∗k k t ( ) V-hõlma teisaldatava pinnase maht k-kaldetegur (10% langu suunas k=1,8 ; 10% tõusu suunas k=0,5, rõhtpinnal k=1) t-ühe tsükli kestus 4 TOOTJAD Buldoosereid tootvad suurettevõtted: Komatsu (Jaapan) Caterbillar (Ameerika) Case (Ameerika) Liebherr (Saksamaa) New Holland (Ameerika) John Deer (Ameerika) Eestis buldooserite rendi ja müügiga tegelevtest firmadest on välja toodud 3.
valmimiseni. Segamise ajal ei tohi panna käsi segamisnõusse. Segamise lõpetamisel, samuti visplite vahetamisel, tuleb seade välja lülitada ja pistik pistikupesast eemaldada. Töö lõpetamisel tuleb visplid puhastada. 8.Ohtutusnõuded kraanadega töötamisel Paikne tõsteseade peab olema tugeva konstruktsiooniga ja püsikindlalt paigaldatud, arvestades jõudu, mis mõjub kinnituskohtadele. Paikne tõsteseade peab olema paigaldatud selliselt, et teisaldatava lasti kõikumisest, juhuslikust lahtipääsemisest või esemete kukkumisest tulenev oht oleks võimalikult väike. Tõsteseade peab olema varustatud vahenditega, mis selle avariilisel seiskumisel väldib seadme allakukkumist ja võimaldab sinna kinnijäänud inimeste ohutut väljapääsemist. Kui paigalduskoha asendi, kallaku või muude iseärasuste tõttu tõsteseadme ümberminekut ei ole võimalik muude ohutusabinõudega täielikult vältida, peab vahendi kinnitama
seiskumisel väldib seadme allakukkumist ja võimaldab sinna kinnijäänud inimeste ohutut väljapääsemist. 2.5.4. Kui paigalduskoha asendi, kallaku või muude iseärasuste tõttu tõsteseadme ümberminekut ei ole võimalik muude ohutusabinõudega täielikult vältida, peab vahendi kinnitama julgestustrossiga, millel on piisavalt suur tugevusvaru. Julgestustrossi seisukorda peab kontrollima iga päev. 2.6 Tõsteseadme kasutamine 2.6.1. Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus, arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamine 2.7 Üldnõuded 2.7.1. Ajutiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid. 2.7.2. Ajutisi kõrgtöid võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimused ei ohusta töötaja
saaksid puhkeperioodil koguda juurtesse vajalikul hulgal toitainete tagavara. Karjatamisele kulunud aega ja rohumaa nn puhkeperioodi kokku nimetatakse karjatamisringi kestvuseks. Nii nagu vabakarjatamise puhul, on ka rotatsioonilisel karjatamisviisil mitmesuguseid variatsioone. Portsjonviisiline karjatamine ehk ribakarjatamise puhul on tegemist paindliku rotatsioonilise karjatamisviisiga, kus karjatatavat pinda ja seega rohusööda kogust piiratakse teisaldatava elektritaraga. Oluline on seejuures piirata karja juurdepääs juba söödud karjamaaosale, et anda taimikule aega normaalseks ädalakasvuks. Nii paindlik rotatsiooniline karjatamine kui ka portsjonkarjatamine nõuab suuremaid investeeringuid karjatarade ja -teede ehitamisesse, joogikohtade sagedam transportimine ja pidev töö karjatamise organiseerimisel vajab ka enam tööjõudu. Samas on antud karjatamisviisi eeliseks rohumaasaagi efektiivsem kasutamine ja karjamaataimedele
24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega.Litoriina- mere regressiooni ajal algas intensiivne paekalda murrutamine. Murrutusmaterjal teisaldati lainetusega piki randa kagusse või kuhjati lamedatesse ja suhteliselt laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri ka praeguse klindi alumine , terrigeenseist kivimitest koosnev osa, mille tõttu teisaldatava materjali hulgas suurenes liiva osa. Saare varjus maismaal tekkis tombulaadne setete kuhjeala, mis kiirendas saare ühinemist maismaaga ja kujundas poolsaare selle praeguse kuju. Kvaternaarisetted katavad Pakri poolsaart peaaegu kõikjal, v.a ala poolsaare tipus, kus paas on otse maapinnal. Setete paksus on üldiselt väike(1 – 2 m). Suurem paksus on seotud Läänemere rannamoodustistega, mis sageli kulgevad rööbiti paekalda servaga. Mõnevõrra suurem on setete paksus klindiesisel
sõela avadest. Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik, sest neid võib leiduda plahvatavaid esemeid ja materjale. Ehitus- ja lammutusprahti käideldakse killustikumasinatega. Teisaldatava liini saab viia otse ehitus- või lammutusplatsile ning niimoodi vähendada veokulusid. Liin amortiseerub kiiresti, sest töö on raske. Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära. Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja
omavate ametkondade (päästeamet, tervisekaitse, töökaitse, tehniline järelevalve jne) nõuetest ja ettekirjutustest. Samuti kuuluvad renoveerimistööde hulka kõik need tööd ja tegevused, mis ei ole käesolevas Tehnilises Kirjelduses otseselt kirjeldatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud punktis 1 kirjeldatud Tallinna linna eesmärgi saavutamiseks. Inventar ja sisustus Renoveerimistööde hulka ei kuulu teisaldatava mööbli, köögiseadmete ja spordiinventari tarnimine. Tööde teostaja peab tagama vajalike köögiseadmete, inventari ja mööbli paigaldusvalmiduse kommunikatsioonide, ankurduskohtade või paigaldushülsside olemasolu näol. Muud kaasnevad tööd ja toimingud Ehituse dokumenteerimine ja tehnilise dokumentatsiooni pidamine Ehitusplatsi (töömaa) korraldamine ehitustööde läbiviimiseks Ehitusaegsete kommunaalkulude eest tasumine
vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11. Tööde aeg ja tööle kuluv töövajadus on lisana ära toodud graafikutega alapeatükis 3.9. 3.2. Tööprotsesside kirjeldus 3.2.1. Märketööd Enne pinnase teisaldust märgivad 2 ehitusmeest vastavalt projektile maha teisaldatava pinnase kabariidid, mille järgi ekskavaatori Cat 320D juht orienteeruma hakkab. Süvendi kabariidid märgitakse kas suundnööri või märkevärviga märketaradele. 3.2.2. Kasvupinnase koorimine Eeldatavaks kasvupinnase kihi paksuseks on 0,5 meetrit, mis esimesena eemaldatakse ekskavaatoriga Cat 320D, transporditakse Scania CB8x4EHZ kalluritega ja hoiustatakse mineraalpinnasest eraldi objekti läheduses projektis ettenähtud kohas 200 meetri kaugusel, kui
September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Ergonoomilised soovitused materjalide ladustamisel ja käitlemisel: kohanda tööpaik nii, et seal poleks vaja materjale teisaldada; kasuta võimalikult rohkem ratastega transpordimehhanisme, elektrilisi ja hüdraulilisi tõstukeid; kasuta mobiilseid ladustamisriiuleid, väldid mittevajalikku peale- ja mahalaadimist. Raskuste teisaldamisel on tähtsad järgmised asjaolud: · teisaldatava eseme kaal: meestel soovitav mitte üle 50 kg (episoodiline), naistel 25 30 kg (episoodiline) ja pidevalt meestel mitte üle 35 kg ja naistel 15 20 kg raskusi teisaldada; · teisaldatava eseme suurus: mida suurem on ese, seda ebamugavam on teda tõsta teisaldada; · teisaldatava eseme haaratavus, kas raskus on vastu keha; · teisaldatava eseme transpordi kaugus;
meetmed tähtaeg (nimi, täitmise täitmise amet) Jah Ei Osaliselt põhjus aeg 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 1. 2. 3. Lisa 3. Raskuste käsitsi teisaldamise hindamine Töötajate grupp Teisaldustöö Teisaldatava Keha- Töökesk- Riskihinne aja hinnang raskuse asendi konna massi hinnang tingimuste Riskitase hinnang hinnang 4 Assistent 1 1 1 1
ei ületaks nende eeldatavaid füüsilisi võimeid. (9) Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast. Rasedal, naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud. Abinõud terviseriski vähendamiseks Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid: 1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega; 2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi; 3) tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse; 4) tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel; 5) lühendama raskuse kandmisteed; 6) lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid; 7) korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik, sest neid võib leiduda plahvatavaid esemeid ja materjale. Ehitus- ja lammutusprahti käideldakse killustikumasinatega. Liin võib olla paikne või teisaldatav. Teisaldatava liini saab viia otse ehitus- või lammutusplatsile ning niimoodi vähendada veokulusid. Liin amortiseerub kiiresti, sest töö on raske. Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära. Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja
(5.10) D 2 Kohttakistus arvutatakse ρv 2 ∆p k = ξ = ξ ∆p d , (5.11) 2 kus ξ on kohttakistustegur. Kohttakistustegur sõltub torustiku kujust ja karedusest ning määratakse katseliselt. Kohttakistustegurite väärtusi võib leida kirjandusest [3, 9]. Nivootakistus torustikus sõltub teisaldatava ja ümbritseva õhu tiheduste (temperatuuride) erinevusest. Tihedama (külmema) õhu ülespoole suunamisel on nivootakistus plussmärgiga, allapoole suunamisel miinusmärgiga. Impulsstakistust tuleb arvestada juhul, kui esinevad hüdraulilised löögid või mahumuutused paisumise või olekumuutuse tõttu. Õhutorustik koosneb paljudest erineva takistusega lõikudest, mis on omavahel ühendatud jadamisi või rööbiti. Võrgu rõhukaod saab arvutada analoogselt elektri võrkudega
keti lülid prakeeritakse välja, kui lüli läbimõõt on vähenenud 10% (kulumise oht on suurem keti lülide puutepunktis) 29. Kuidas maarata tosteparameetrid? Tehke eskiis. Vähima tõstemasina noole tõstekõrguse määramine avaldub järgmiselt: Hmin= h + a +c + b + p Kus: h - monteeritava elemendi sängituspinna kõrgus võrrelduna kraana seisupinnaga, leitakse tööjooniselt, a - ohutusvahe teisaldatava elemendi ja montaazipinna vahel, võetakse 0,5...1,0 meetrit, c - paigaldatava elemendi kõrgus, leitakse tööjooniselt b - üle tõstetava elemendi ulatuva haardeseadme (tõstevahendi) kõrgus, sõltub monteeritavast elemendist, p - kraana polüspasti/plokisüsteemi kõrgus, kraana planeerimisel võetakse polüspasti kõrguseks 1,5 meetrit Tõsteparameetrite määramisel peab graafiliselt määrama lasti ohutuskaugused masina noolest, ohutut tõstekaugust tähised e1 ja e2
Harvem juhitakse vesi katsetavale alale kraavide või maa-aluse isevoolu torustiku kaudu. 1. Paikne süsteem- koosneb paiksest pumbajaamast, maa-alusest survetorustikust, ja paiksest ja mehaanilisest teisaldatavaist vihmutusseadmeist. 2. Poolpaikses süsteemis on veehaare ja maa- alune magistraaltorustik või kanalid kapitaalselt rajatud. Pumbajaam, vihmutusseadmed, ja nende toitetorustik võivad olla ümber paigutatavad. 3. Teisaldatava süsteemi kõik elemendid on ümberpaigutatavad. Kasutatakse liikuvaid või mootorpumbajaamu.Vihmutusvõrk koostatakse kiirühendustorudest, mille kaudu saab vett vihmutusseade. Vihmutusseadmed: Tänapäeval toodetakse järgmisi vihmutusseadmeid: 1. kiirühendusega vihmutusseadmed, 2. ratasvihmutusseadmed, 3. karussellvihmutusseadmed, 4. traktorivihmutusseadmed, 5. voolikvihmutusseadmed.
käiguvahetusele aeg 5 täistsüklile aeg t 93,8168488076 töötsükl.arv tunnis 38,3726382388 tootl.pinnase teisal. P0 104,329 pinnase teisal. Vahetuses 834,632 Buldooseriga muldesse teisaldatava pinnase maht 1378,5 Buldooseri masinvahetuste arv kaevamisel ja pinnase teisaldamisel muldesse 1,65 Pinnase kaevandamine karjääris ja transport teele: Komatsu pc220-7 Ekskavaator vahetuse pikkus tundides 8 ekskavaatori kopamaht 1,26
massist Soringuteks on soovitatav kastutada terastrosse. Soringute pinge peab olema võimalikult ühesugune. Teisaldatavate paakide kinnitamine Teisaldatav paak on mahuti ruumalaga üle 450 liitri, mis ei moodusta laeva konstruktsiooni osa. Teisaldatavate paakide konstruktsioon peab olema selline, et see ei nõua lastimiseks-lossimiseks paagi konstruktsioonosade eemaldamist. Teisaldatav paak võib olla asetatud platvormile või raamile. Enne teisaldatava paagi lastimist peab laeva kapten teadma järgmist: - teisaldatava paagi mõõtmed ja last - teisaldatava paagi täismass - kas teisaldatav paak on kinnitatud alusele või raami ja kas ta on varustatud soringute kinnitusvahenditega. Paagid tuleb stoovida piki laeva kas tekile või teki alla. Paagi toetuspind peab olema nii suur, et oleks välditud teki või trümmiluukide ülekoormamine. Paagid tuleb kinnitada selliselt, et nad ei hakkaks veerema ega libisema. Libisemist
saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes. § 3. Nõuded tuleohu vältimiseks (1) Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud: 1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 2) lõkke tegemine ja teisaldatava saslõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 3) raiejäätmete põletamine; 4) kulu põletamine; 5) risu, põhu jms põletamine, välja arvatud kaitstavatel loodusobjektidel loodushoiutööde raames mahalõigatud loodusliku taimestiku jäänuste põletamine käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt; 6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju;
asuvat mehaanikut järgmistest asjaoludest: 2.1) vahipäevaks antud korraldustest ja erijuhistest laeva ekspluateerimise, seadmete tehnilise hoolduse ning remondi kohta; 2.2) laeva mehhanismide ja süsteemide hooldustöödest ja selleks eraldatud personalist; 2.3) vee tasemest pilssides ja veetankides ning vee kasutamise kohta ja ballastimisoperatsioonide kohta antud korraldustest; 2.4) erinõuetest seoses sanitaar- ja fekaalsüsteemide heitmetega; 2.5) teisaldatava tuletõrjevarustuse, statsionaarsete tulekustutusseadmete ja kahjutule avastamise süsteemide seisukorrast ning valmisolekust; 2.6) laeval töötavatest remondibrigaadidest, nende asukohast ja ülesannetest; 2.7) sadama eeskirjadest, mis puudutavad laeva kohustusi ilma halvenemisel; 2.8) võimalikest laeva ja sadama vahel sidepidamise vahenditest avariiolukorras või abivajaduse korral; 2.9) muudest laeva, laevapere ja lasti ohutuse ning keskkonnareostuse vältimise
Viimasel juhul reostab ta küna ja selle ümbruse ning lõpptulemuseks on kogu sulu mustumine ja emisel on udar pidevalt määrdunud. Sulg peab kindlustama loomade ratsionaalse ja mugava hooldamise. Seatalitaja töö lihtsustamiseks peab sulul olema piirkond, kuhu põrsad ajutiselt eraldada. Põrsaste sulgemine sellele alale võib toimuda kas spetsiaalse luugi või värava abil, aga samuti teisaldatava piirdega. Põrsaste alale peab talitaja pääsema igast teeninduskäigust (nii söötmis kui sõnnikukäigust) ja emiste alale vähemalt ühest teeninduskäigust. Tavaliselt on põrsaste ala piiratud madala aiaga, kust talitaja hõlpsasti üle saab astuda. Nii emise kui põrsaste künasid peab saama puhastada, ilma et oleks vaja sulgu minna. Sulu piirded ja konstruktsioon ei tohi raskendada sõnniku koristamist ja sulu põranda puhastamist
kui kandmise vahemaa on liiga pikk töötaja ei saa oma töötempot muuta töötaja kannab ebasobivat riietust Töötaja isikust tulenevad puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe kehalised omadused ja võimed ebasobivad on varasemad seljavaevused Abinõud raskuste teisaldamisest tuleneva terviseriski vähendamiseks Tööandja peab varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse tagamine piisava vaba ruum nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel Abinõud raskuste teisaldamisest tuleneva terviseriski vähendamiseks Lühendama raskuse kandmisteed lühendama teisaldustöö kestust andma töötajale isikukaitsevahendid vaheldus teise tööga Õiged teisaldamisvõtted Enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks valmistuda Veenduge, kas
Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit. Elastsed, venivad ja katkemisel lendab tagasi kinnituskoha suunas (punutud otsad vähem) Pukseerimisseade 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 ; 7 ; 8 ; 9 - 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid Laeval pumbatakse ümber vett, auru, kütust, õli ja õhku (liigitus teisaldatava keskkonna järgi) Torude võrgustikku koos sinna juurde kuuluvate pumpade, klappide ja kontrollseadmetega nimetatakse laeva süsteemideks. ( ) Pumbad ja torustikud koos klappidega = laeva süsteemid Süsteemide liigitus 1. Laeva üldsüsteemid 2. Eriotstarbelised süsteemid 3. Jõuseadmete süsteemid Laeva üldsüsteemid trümmisüsteemid: kuivendus- (trümmipilsi-, , masina pilsi-), ballasti- () kreeni-, trimmi- (diferendi-) veeärastus-süsteem (- , suure koguse vee laevast eemaldamiseks
Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks. Sellega ei piirdu mitmesuguseks otstarbeks kasutatavate ja mitmesuguse tööpõhimõtte ning ehitusega pumpade loetelu. Tuntakse veel rootor-,
tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks. Sellega ei piirdu mitmesuguseks otstarbeks kasutatavate ja mitmesuguse tööpõhimõtte ning ehitusega pumpade loetelu. Tuntakse veel rootor-, hammasratas-, kruvi-, plaat-,
annaabi.ee 
