Sisukord
Sisukord 1
Sissejuhatus 2
2
1.1.
Ohutegurid 3
2.1.Ülekoormustraumade vältimine 3
2.2.Põhinõuded füüsilise töö korraldamiseks 3
2.3.Mis on raskuste käsitsi teisaldamine? 4
Raskuste käsitsi teisaldamine on igasugune alljärgnev tegevus, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene või loom) või elutu (ese). Olgugi et viimasel ajal võib täheldada vähenemist, on suuri raskusi tõstvate või liigutavate töötajate määr ikkagi suur. (34.5%) 4
4
2.4.Miks tekib vigastuse oht raskuste teisaldamisel 4
2.5.Töökorraldust tuleb muuta, kui töös esineb 5
2.6.Kuidas vältida ülekoormustraumasid 6
2.7.Kuidas leida õiged tõstmisvõtted ja tööasendid 7
2.8.
Soovitusi õigeks tõstetehnikaks 7
2.9.Soovitusi õigeteks tööasenditeks 7
3.1.Isiklikud
kaitsevahendid 9
3.2.Isiklike kaitsevahendite valimine 9
4.1.
Lapsehoidja ülekoormustraumad 10
Lapsehoidja töös võime me saada samuti ülekoormustraumasid. Selle all mõtlen nii füüsilist kui ka vaimset poolt. 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus: 12
Sissejuhatus 3
1.1.Ohutegurid 4
2.1.Ülekoormustraumade
vältimine 5
2.2.Põhinõuded
füüsilise töö korraldamiseks 5
2.3.Mis
on raskuste käsitsi teisaldamine? 5
2.4.Miks
tekib vigastuse oht raskuste teisaldamisel 6
2.5.Töökorraldust
tuleb muuta, kui töös esineb 7
2.6.Kuidas
vältida ülekoormustraumasid 7
2.7.Kuidas
leida õiged tõstmisvõtted ja tööasendid 8
2.8.Soovitusi
õigeks tõstetehnikaks 9
2.9.Soovitusi
õigeteks tööasenditeks 9
3.1.Isiklikud
kaitsevahendid 11
3.2.Isiklike
kaitsevahendite valimine 11
4.1.Lapsehoidja
ülekoormustraumad 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud
kirjandus: 14
Sissejuhatus
Töökeskkond
on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad
füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise
seal viibiva isiku elu ja tervist.
Töökoht
ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja
korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud
kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt
hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad
mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada
võimalikult kiiresti.
Oma
referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid
eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele.
1.1.Ohutegurid
Ohuteguri
jagunevad viieks:
Füüsikalised
ohutegurid on: müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Bioloogilised
ohutegurid on:
bakterid
viirused
seened
rakukultuurid
inimese endoparasiidid
muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Keemilised
ohutegurid on:
Kemikaalid töökeskkonnas ( toksilised gaasid, lämmastik, CO2, CO)
Kemikaal - aine või valmistis, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel.
Ohtlik kemikaal- mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
Füsioloogilised
ohutegurid on:
Kemikaalid töökeskkonnas
Raskuste käsitsi teisaldamise tingimused
Libe ja konarlik põrand
Tööaeg/ puhkeaeg
Toitumise võimalused
Alkohol ja suitsetamine
Psühhosotsiaalsed aspektid
Psühholoogilised
ohutegurid on:
Üksluine töö
Pikaajaline töötamine üksinda
Töötaja nõuetele mittevastav töö
2.1.Ülekoormustraumade vältimine
2.2.Põhinõuded füüsilise töö
korraldamiseks
Töö
peab olema korraldatud nii, et:
- töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja –liigutusi;
- töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi.
- detailid, töövahendid, näidikud ja lülitid oleksid paigutatud käepärasesse kaugusesse ja nendeni ulatumine ei põhjusta ülemääralist pingutust;
- töötasandi kõrgus oleks reguleeritav vastavalt inimese kasvule ja tööülesannete iseloomule ;
- oleks välditav kestev töötamine asendis, kus käed on õlgadest kõrgemal või põlvedest madalamal;
- töötaja saaks olla oma tööobjektile võimalikult lähedal, kuna mitteküllaldane ruum jalgadele , jalalabadele ja põlvedele põhjustab halva kehaasendi;
- töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid aesndeid (näiteks nõrk tööpinna valgustus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale).
2.3.Mis on raskuste käsitsi teisaldamine?
Raskuste
käsitsi teisaldamine on igasugune alljärgnev tegevus, mida teeb üks
või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine,
lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus
(inimene või loom) või elutu (ese). Olgugi et viimasel ajal võib
täheldada vähenemist, on suuri raskusi tõstvate või liigutavate
töötajate määr ikkagi suur. (34.5%)
2.4.Miks tekib vigastuse oht raskuste
teisaldamisel
Raskuse
käsitsi teisaldamine võib kujutada ohtu, kui see on:
- liiga raske;
- raskesti käsitsetav (suured mõõtmed, ebamäärane kuju, raskuskeskme asukoht tsentrist väljas, haardekohtade puudumine jne.);
- ebastabiilne või sisaldab liikuvat sisu;
- paigaldatud selliselt , et selle käsitsemine on seotud keha kallutamise või keeramisega.
Raskuse
teisaldamine võib kujutada ohtu, kui:
- see on seotud liiga suure lihasjõu rakendamisega;
- see on seotud ebastabiilse või vale kehaasendiga;
- see sisaldab kauakestvaid või suure sagedusega tehtavaid kehalisi pingutusi ;
- puudub piisav taastumisperiood;
- teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või liiga kaugele;
- see toimub sundrütmis.
Töökeskkonna
tegurid võivad suurendada ohtu, kui:
- raskuse tõstmiseks on ebapiisavalt ruumi;
- põrandapind on ebatasane, libe või astanguline;
- töökoha mõõtmed ei võimalda töötamist õigete liigutuste ja asenditega;
- mikrokliima ei ole tööks sobiv;
- töökoha valgustus on tööks puudulik.
Töötajast
endast tulenevad riskitegurid, mis võivad soodustada ohu teket:
- üldine füüsiline nõrkus;
- ebasobiva riietuse ja jalanõude kandmine;
- puudub asjakohane väljaõpe.
2.5.Töökorraldust tuleb muuta, kui töös
esineb
- perioodilist või pidevat raskete esemete tõstmist, hoidmist või kandmist;
- tõstmist põrandalt või selle lähedalt;
- tõstmist õlgadest kõrgemale;
- pidevat tõstmist ühe käega;
- raskuste tõstmist istudes ;
- pidevat seismist ilma istumisvõimaluseta;
- suurt täpsust vajavaid korduvaid liigutusi;
- staatilisi sundasendeid;
- lokaalse lihaspingega seotud tööliigutusi, eriti kämbla ja õlavarre lihastes;
- kätt kahjustavaid töövahendeid (halvad käepidemed, teravad servad , rasked seadmed );
- perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul).
2.6.Kuidas vältida ülekoormustraumasid
-
hinnata riske, mis ohustavad töötajat
-
vähendada riski nii palju, kui see antud tingimustes on võimalik.
Hindamise
käik oleks üldjuhul järgmine:
- teha kindlaks olemasolev olukord, st. teha kindlaks, millised tegurid ja kui suures ulatuses töötajat mõjutavad (raskus ja kaal, töökoha paiknemine ja kujundus, ning sellest tulenevad tööasendid;
- teha kindlaks tööülesande iseloom;
- teha kindlaks, millised keskkonnatingimused mõjutavad tööülesande täitmist.
Riskide
esinemise korral tuleb leida lahendus, kaaluda tuleks järgmisi
variante:
- kas ülesande täitmine sellisel kujul on möödapääsmatu;
- kas välditakse käsitsi teisaldamist nii palju, kui võimalik;
- kas töökohta saab paigutada ümber, et kandmisteed lühendada;
- kas töötasandi kõrgust või võtmisulatust saab parandada;
- kas objekti kaalu saab vähendada;
- kas abivahendi kasutamine hõlbustaks tööd;
- kas käsitööd saaks mehhaniseerida;
- kas oleks otstarbekas töötajaid antud töökohal teatud aja tagant vahetada, et anda lihastele võimalust taastumiseks.
2.7.Kuidas leida õiged tõstmisvõtted ja
tööasendid
Kui
töö on muudetud võimaluste piires ergonoomilisemaks, st., et on
õigeks seatud
töötasandite
kõrgused, parandatud on valgustust, võimaldatud on istumist
reguleeritavas
töötoolis jne., kuid töö iseloomu muuta on võimatu ( jäävad
alles tööle
iseloomulikud
liigutused, nende sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus),
tuleb
tööd
muuta vähem koormavaks, õpetades töötajale tervist
mittekahjustavaid
tööasendeid
ja liigutusi.
Tööandja
peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt
õigetest
tööasenditest
teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning
olemasolevatest
tehnilistest abivahenditest.
2.8.Soovitusi õigeks tõstetehnikaks
- hoida selg võimalikult sirge;
- hoida raskus kehale võimalikult lähedal;
- hoida jalad põlvest veidi kõverdatud;
- keerata keha jalgadest, mitte seljast;
- vältida tõstmist istudes;
- vältida tõstmist õlgadest kõrgemale;
- vältida korduvat ühe käega tõstmist;
- vältida tõstmist liiga madalalt;
- hoiduda juhuslikest tõketest.
2.9.Soovitusi
õigeteks tööasenditeks
Pea
ja kaela piirkond
Tüüpilised
vead:
pea sage pööramine või hoidmine ette(taha) kallutatud asendis
pikaajaliseks.
Tagajärjed:
kaelalihaste venitus, suur koormus lülisamba kaela diskile,
takistatud on normaalne vereringe, surve närvidele.
Soovitav tööasend:
hoida pead võimalikult keskasendis, vältida sagedasi pöördeid ja
äärmuslikke
asendeid.
Õlapiirkond
Tüüpilised
vead:
töötamine asendis, kus on õlad kõrgendatud või õlavarred
tõstetud
(üle
30), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad
pöörded sisse- ja
väljapoole,
töötamine randmete piirasendis; töötamine pidevalt pinge all
oleva käega,
hoides käes detaili või tööriista.
Tagajärjed:
kõõluste ja närvide kahjustused, öised käevalud, käte
“ suremine ”.
Soovitav
tööasend:
hoida õlad vabad ja õlavarred kehale võimalikult lähedal, töötada
normaalse
randmeasendiga.
Selg
Tüüpilised
vead:
töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine,
raskete esemete ebaõigete võtetega tõstmine.
Tagajärjed:
seljavaevused, radikuliit .
Soovitav
tööasend:
hoida selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada
sund-
Asendis
viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi.
Jalad
Tüüpilised
vead:
kestev seismine .
Tagajärjed:
vere voolukiiruse aeglustumine, jalgade tursumine, veenilaiendid ,
suurenenud koormus südamele.
Soovitused:
seismist vaheldada kõndimise ja istumisega, valida õiged jalanõud.
Puhkepausid
Ülepingutuse
vältimise seisukohalt on puhkepauside pikendamine mittevajalik .
Lühemad pausid sagedamini on eelistatumad, kui pikad pausid harvemini. Pikad
pausid
on vajalikud sellistel juhtudel, kui töötatakse külmades või
kuumades tingimustes.
Tööd
tuleb organiseerida nii, et töötaja saaks pidada puhkepause, kui ta
tunneb
selleks vajadust. Pauside pidamine on hädavajalik, kui tehtav töö
on väga
täpne,
nõuab suurt konsentreerumist või lihasjõudu.
Puhkepauside
taastavat toimet suurendab kõndimine, selja sirutamine ,
lõdvestavate
harjutuste
tegemine jne. Kui töötajal pole võimalik valida endale sobivatel aegadel
puhkepause,
tuleb nende ajastus, kestus ja sagedus plaaniga kindlaks määrata.
3.1.Isiklikud kaitsevahendid
Kui
ohtu ei ole võimalik kõrvaldada või piisavalt vähendada,
jagatakse töötajatele välja nõuetekohane kaitsevarustus. Töötajad
peavad seda kaitsevarustust kasutama.
3.2.Isiklike kaitsevahendite valimine
Kaitsevahendite
valimisel vajatakse töötegijate kogemusi ja ettekujutust sellest,
mille jaoks ja millised peavad kaitsevahendid olema.
Arvesse
võetakse kasutaja tervislikku seisukorda ja individuaalseid omadusi.
Kaitsevahendeid peab saama vajadusel reguleerida kasutajale sobivaks .
Töötajatele tuleb öelda, milliste ohtude eest kaitsmiseks
kasutatavad kaitsevahendid on mõeldud. Neile tuleb ette näidata,
kuidas kaitsevahendeid kasutatakse.
Tööandja
hindab olukordi , millal ja kui kaua tuleb kaitsevahendeid kasutada,
milline on sellise tööga kaasnev lisakoormus ja kas ohutegur antud
tingimustes avaldab mõju korduvalt. Kaitsevahendite valikut ja
kasutamist mõjutavad ka riski suurus ja eritingimused tööpaikades.
Tööandja kohustuseks on korraldada isiklike kaitsevahendite hankimine ja nende korrashoid ,
parandamine
ja uuendamine. Isiklikke kaitsevahendeid hoitakse selles töökohas,
kus neid kasutatakse. Hoiuruumid peavad olema sellised, et
kaitsevahendid seal ei määrduks, rebeneks ega puruneks. Isiklikke
kaitsevahendeid tuleb hooldada vastavalt valmistaja juhendile.
Isiklike kaitsevahendite kasutajatele tuleb õpetada, et
kaitsevahendi töökindlust tuleb kontrollida nii enne kui ka pärast
nende kasutamist. Vigadest tuleb teatada tööandjale.
4.1.Lapsehoidja ülekoormustraumad
Lapsehoidja
töös võime me saada samuti ülekoormustraumasid. Selle all mõtlen
nii füüsilist kui ka vaimset poolt.
Füüsilised
ülekoormustraumad võivad tekkida valedest tööasenditest ja - võtetest, sundasenditest ja pikaajalist koormusest jalgadele.
Ja
vaimse ülekoormuse võivad tekitada üleliigsed emotsioonid , mis
lapsehoidja endaga koju kaasa võtab: mured, rõõmud, hirm,
kaasatundlikus, avastused, kahetsused, abitus- sellest kõigest
tuleneb stress , mis paraku paneb inimesed oma tööst loobuma .
Stress
võib tekitada tõsiseid tervise häireid/ riske, nagu seljavalud,
südameveresoonkonna haigused, üldhaigestumist, maohaavandeid jt.
Kokkuvõte
Me
oleme teadlikud, et töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et
töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi.
Töötades aastakümneid samas töökohas, võime me saada
kutsehaiguseid.
Haigestumist
ja vigastusi ennetada on odavam kui ravida. Töötaja tervis pole
ainult iseenda või meditsiinitöötaja mure, vaid ka tööandja
mure. Tööandja, kes tahab, et tema tegevus oleks tulemuslik ning kaader hea tervise ja suure töövõimega, on samuti sunnitud tegema
investeeringuid töötajate tervisesse.
Kasutatud kirjandus:
http://www.estonian-warehouse.com/failid/39083228.pdf
http://www.ttk.fi/files/808/Luhik_tookaitsejuhend_Kinnisvarahooldus.pdf
http://www.inimene.ee/failid/toote_failid/ET_2007-3_lk32-65_46c.pdf
Kõik kommentaarid