Ülekoormustraumad ja nende vältimine (0)

2.1.Ülekoormustraumade vältimine

2.2.Põhinõuded füüsilise töö korraldamiseks

• töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja –liigutusi;
  
• töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi.
  
• detailid, töövahendid, näidikud ja lülitid oleksid paigutatud käepärasesse kaugusesse ja nendeni ulatumine ei põhjusta ülemääralist pingutust;
  
• töötasandi kõrgus oleks reguleeritav vastavalt inimese kasvule ja tööülesannete iseloomule ;
  
• oleks välditav kestev töötamine asendis, kus käed on õlgadest kõrgemal või põlvedest madalamal;
  
• töötaja saaks olla oma tööobjektile võimalikult lähedal, kuna mitteküllaldane ruum jalgadele , jalalabadele ja põlvedele põhjustab halva kehaasendi;
  
• töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid aesndeid (näiteks nõrk tööpinna valgustus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale).
  

2.3.Mis on raskuste käsitsi teisaldamine?

Raskuste käsitsi teisaldamine on igasugune alljärgnev tegevus, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene või loom) või elutu (ese). Olgugi et viimasel ajal võib täheldada vähenemist, on suuri raskusi tõstvate või liigutavate töötajate määr ikkagi suur. (34.5%)

2.4.Miks tekib vigastuse oht raskuste teisaldamisel

• liiga raske;
  
• raskesti käsitsetav (suured mõõtmed, ebamäärane kuju, raskuskeskme asukoht tsentrist väljas, haardekohtade puudumine jne.);
  
• ebastabiilne või sisaldab liikuvat sisu;
  
• paigaldatud selliselt , et selle käsitsemine on seotud keha kallutamise või keeramisega.
  

• see on seotud liiga suure lihasjõu rakendamisega;
  
• see on seotud ebastabiilse või vale kehaasendiga;
  
• see sisaldab kauakestvaid või suure sagedusega tehtavaid kehalisi pingutusi ;
  
• puudub piisav taastumisperiood;
  
• teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või liiga kaugele;
  
• see toimub sundrütmis.
  

• raskuse tõstmiseks on ebapiisavalt ruumi;
  
• põrandapind on ebatasane, libe või astanguline;
  
• töökoha mõõtmed ei võimalda töötamist õigete liigutuste ja asenditega;
  
• mikrokliima ei ole tööks sobiv;
  
• töökoha valgustus on tööks puudulik.
  

• üldine füüsiline nõrkus;
  
• ebasobiva riietuse ja jalanõude kandmine;
  
• puudub asjakohane väljaõpe.
  

2.5.Töökorraldust tuleb muuta, kui töös esineb

• perioodilist või pidevat raskete esemete tõstmist, hoidmist või kandmist;
  
• tõstmist põrandalt või selle lähedalt;
  
• tõstmist õlgadest kõrgemale;
  
• pidevat tõstmist ühe käega;
  
• raskuste tõstmist istudes ;
  
• pidevat seismist ilma istumisvõimaluseta;
  
• suurt täpsust vajavaid korduvaid liigutusi;
  
• staatilisi sundasendeid;
  
• lokaalse lihaspingega seotud tööliigutusi, eriti kämbla ja õlavarre lihastes;
  
• kätt kahjustavaid töövahendeid (halvad käepidemed, teravad servad , rasked seadmed );
  
• perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul).
  

2.6.Kuidas vältida ülekoormustraumasid

• teha kindlaks olemasolev olukord, st. teha kindlaks, millised tegurid ja kui suures ulatuses töötajat mõjutavad (raskus ja kaal, töökoha paiknemine ja kujundus, ning sellest tulenevad tööasendid;
  
• teha kindlaks tööülesande iseloom;
  
• teha kindlaks, millised keskkonnatingimused mõjutavad tööülesande täitmist.
  

• kas ülesande täitmine sellisel kujul on möödapääsmatu;
  
• kas välditakse käsitsi teisaldamist nii palju, kui võimalik;
  
• kas töökohta saab paigutada ümber, et kandmisteed lühendada;
  
• kas töötasandi kõrgust või võtmisulatust saab parandada;
  
• kas objekti kaalu saab vähendada;
  
• kas abivahendi kasutamine hõlbustaks tööd;
  
• kas käsitööd saaks mehhaniseerida;
  
• kas oleks otstarbekas töötajaid antud töökohal teatud aja tagant vahetada, et anda lihastele võimalust taastumiseks.
  

2.7.Kuidas leida õiged tõstmisvõtted ja tööasendid

2.8.Soovitusi õigeks tõstetehnikaks

• hoida selg võimalikult sirge;
  
• hoida raskus kehale võimalikult lähedal;
  
• hoida jalad põlvest veidi kõverdatud;
  
• keerata keha jalgadest, mitte seljast;
  
• vältida tõstmist istudes;
  
• vältida tõstmist õlgadest kõrgemale;
  
• vältida korduvat ühe käega tõstmist;
  
• vältida tõstmist liiga madalalt;
  
• hoiduda juhuslikest tõketest.
  

2.9.Soovitusi õigeteks tööasenditeks

3.1.Isiklikud kaitsevahendid

3.2.Isiklike kaitsevahendite valimine

4.1.Lapsehoidja ülekoormustraumad

Lapsehoidja töös võime me saada samuti ülekoormustraumasid. Selle all mõtlen nii füüsilist kui ka vaimset poolt.

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus: