Raskuste käsitsi teisaldamine (0)

Q: Kuidas parandada töötaja olukorda?

Vastus leiad õppematerjalist: Raskuste käsitsi teisaldamine

Tallinna Tehnikaülikool - Ergonoomika - Ergonoomika

3 HALB

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

Kuidas parandada töötaja olukorda?

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUS-NÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE
TÖÖ EESMÄRGID

Uurida kuidas on Eesti Vabariigis reguleeritud raskuste käsitsi teisaldamine

Tutvuda põhimõtetega mille alusel hinnatakse terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel
TÖÖVAHENDID

Käesolev juhend
Sotsiaalministri määrus “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1” Vastu võetud 27.02.2001 nr 26 (RTL 2001, 35, 468)
Veebikeskkond „Tööelu“ – „Töökeskkond“ – „Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid “.

http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/ohutegurid/raskuste-teisaldamine
TEOREETILINE OSA
Raskuste käsitsi teisaldamise puhul kohaldatakse erinõudeid 5kg ja raskemate esemete käsitsi teisaldamiseks. Teisaldamiseks peetakse raskuste kandmist, käes hoidmist, langetamist, tõstmist, lükkamist ja tõmbamist. Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks võib olla tõstmisest tulenev luu- lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine (nt alaseljavalu). Karmimatel juhtudel võib raskuste teisaldamine põhjustada õnnetustes tekkinud haavu või luumurde. Raskuste käsitsi teisaldamisele on määratud erinõuded, et vähendada terviseriske põhjustavaid tegureid.
Põhiosa terviseriskide vähendamisel on tööandjal, kes peab tagama, et töötajaid kelle tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine, on enne tööle lubamist antud töökohal vastavalt juhendatud õigete abivahendite ja töövõtete rakendamisest. Lisaks juhendamisele peab tööandja hindama riske ning nende vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võtma vastavad abinõud, et muuta töökohta ja tööülesandeid võimalikult ohutuks.
Terviseriskide hindamine
Terviseriskide hindamisel tuleb hinnatakse teisaldustöö kestust, teisaldatava raskuse massi, kehaasendit, töökeskkonna tingimusi ning vastavalt nendele hinnangutele arvutatakse välja riskitase.
Juhend raskute teisaldamise hindamiseks on saadaval töövahendite all välja toodud määruses.
TÖÖ KÄIK
Sulgudes on näidatud kui mitu % tulemustest antud vastus annab.

Koostada tekst, mis kirjeldaks antud laboratoorse töö tööohutuslikku vajadust (10%) ning töötaja tervislikku seisundit väärtustavaid põhimõtteid (10%) (seega tuleb luua antud laboritöö teoreetiline osa). Kasutada teksti koostamisel määruse abi ent otsid juurde ka lisamaterjale (vt teisi tööjuhendeid, et tutvuda tööde teoreetiliste osade sisuga).

Kirjeldada uuritavaid olukordi (6tk, esimene olukord võtta matrikli numbri viimase arvu järgi ning järgmise saamisesks liita 1) – anda ülevaade analüüsitava töötaja, töökoha ja -ülesannete kohta (sh töö ajaline kestus/korduste arv jms info millele toetudes terviseriski hindamine läbi viiakse). Arvutada lähtudes määrusest riskihinded, määrata riskitasemed ja formuleerida järeldused. (50%)
NB! Näidata arvutust ning märkida tabelis ära ka hinnangud (st pallid ). Tulba „terviseriski kirjeldus, vajalikud abinõud“ ei tule kopeerida määrusest vaid – lähtudes määrusest tuleb anda konkreetsele situatsioonile rakendatavad juhised.

Anda soovitused, kuidas saaks töötaja olukorda parandada (15%) ning otsi kirjandusest, missugused tervisekahjustused võivad töötajal ilmneda juhul kui olukorda ei parandata (15%).
2) Uuritavad olukorrad – kolimisteenuse pakkuja (kolija – mööbel põhiliselt)
Töötajaks on hea tervise juures täiskasvanud mees, kes töötab kolimisteenuse pakkujana. Täpsemalt on tema üks nendest , kes asju (peamiselt mööblit) majast välja teisaldab. Töökohaks on erinevad elamuhooned, antud juhul on silmas peetud teiselt korruselt ( trepi kaudu) ning natuke kõrgemal tasandil esimeselt korruselt (suuremad akna kaudu) asjade ära vedamisega. Tegemist on võrdlemisi kitsa trepikojaga, kust pole mugavas asendis võimalik trepist alla mööblit vedada. Samuti on suuremaid asju vajalik esimese korruse aknast välja teisaldada, sest uksest lihtsalt ei mahu. Tööd tehakse tavaliselt üle 5h päevas, vahepeal on ka lühike lõunapaus, kuid üldiselt toimub töö järjest. Eeldatud on, et teisaldatavad esemed ei ole eelnevalt ära pakitud, vaid võetakse ilma pakendita nii nagu nad eluruumides parajasti on.

Raskus on sellise kujuga või sellisest materjalist, et sellest pole võimalik korralikult kinni haarata (nt libedapinnaline kõrge seljatoega nahkdiivan).

Kummuti tõstmine – ühe inimese jaoks liiga raske, et õigesti tõsta/kanda.

Raskuste teisaldamisel korterist maja ees olevasse autosse tuleb ette kitsaid treppe, mis tõttu tuleb asju tõsta/kanda ebamugavates asendites.

Töö raskustega on pikaajaline ja/või liiga sagedane , mis võib põhjustada liigset koormust seljale .

Riidekappi on vaja selle suuruse tõttu aknast upitada ning appi tuleb võtta treppredel, mis põhjustab ebatasasel pinnal olemist.

Raskust kandes on vajalik pikem kõndimine trepist alla kuni autoni.
Matriklinr viimane nr on 0, seega kirjeldatud on antud olukordi lihtsalt järjest.

Kuidas parandada töötaja olukorda? Millised tervisekahjustused võivad esineda, kui asja ei paranda?
Töötaja olukorda oleks võimalik parandada töökoormuse vähendamise, vahepeal muude mittefüüsiliste tööülesannete täitmise ja piisavate puhkepausidega, et raskusi ei peaks liiga pika aja vältel liiga tihti teisaldama. Samuti võiks tööandja võimaldada vastavad abivahendid, näiteks aknast asjade tõstmisel midagi tõstukilaadset ning tasastel pindadel asjade liigutamiseks võiks kasutada käru, roklat vm ratastega alust. Ühe inimese jaoks liiga raskete asjade jaoks aitab kindlasti, kui tõstmisesse kaasataks mitmeid töötajaid ning pikkade teisaldusmaade puhul toimuks teisaldamine nö vahetustega. Samuti peab leidma lahenduse kitsaste koridori jms kohtadega töökeskkondade jaoks, et asju ei peaks vedama ebamugavates positsioonides. Võimaldama peab ka isikukaitsevahendid , nt kindad või kõrgemalt asjade teisaldamisel ka kiiver . Samuti peaks töötajat koolitama õigete teisaldamisviiside koha pealt: õiged tõstmisasendid jm.
Raskuste teisaldamisega kaasnevad tervisekahjustused on peamiselt seotud seljaga . Probleeme tekib nii ala- kui ülaseljaga. Raskuste teisaldamine võib esile kutsuda kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline halvenemine nt juba eelnevalt mainitud seljavalu või ägedad traumad. Õnnetustes võib tekkida ka haavu või lausa luumurde. Kolijate töö puhul raskuste liiga sagedane tõstmine sunnib liigselt pingutama ning ruumipuudusel ka ebamugavaid liigutusi tegema, mistõttu suureneb veelgi seljavigastuste oht.
Juhtumi nr
Lühikirjeldus
Teisald. töö kestuse hinnang
Teisald. raskuse massi hinnang
Keha-asendi hinnang
Töö-keskkonna-tingimuste hinnang
Riski-hinne
Riski-tase
Terviseriski kirjeldus, vajalikud abinõud
1
Nahkdiivanist ei saa korralikult kinni haarata.
1
(30 min)
10
(>=40kg)
2
1
10 + 2 + 1 = 13
13 * 1 = 13
2
Tööandja peaks varustama vajalike abivahenditega, nt käru vm “vedamisvahend”, võimalusel vähendama raskuse massi (nt rohkemakesi tõstma, et ühele inimesele lasuks vähem raskust).
2
Kummut on ühe inimese jaoks liiga raske.
1
(30 min)
10
(>=40kg)
8
1
10 + 8 + 1 = 19
19 * 1 = 19
2
Võimalusel vähendada raskuse massi (mitmekesi tõsta), lühendada raskuse kandmisteed (osa mast tõstavad ühed, edasi teised), tagama piisavalt ruumi, vaheldada füüsiliselt mittekoormavate ülesannetega.
3
Raskused tuleb treppidest alla kanda ebamugavas asendis.
8
(>=5h)
7
(30-40kg)
8
1
7 + 8 + 1 = 16
16 * 8 = 128
4
Abivahenditega varustamine ( tõstukid vms), piisava ruumi tagamine, .
4
Kolimistöid tuleb teha igapäevaselt mitmeid tunde järjest.
6
(3-5h)
7
(30-40kg)
4
1
7 + 4 + 1 = 12
12 * 6 = 72
4
Vähendada töö kestust, sh ette nägema sobivad puhkepausid.
5
Riidekapi aknast upitamiseks tuleb kasutusele võtta treppredel, mis põhjustab ebatasast toetuspinda.
1
(30 min)
10
(>=40kg)
8
1
10 + 8 + 1 = 19
19 * 1 = 19
2
Tööandja peab varustama vajalike abivahenditega, tagama ohutuks teisaldamiseks piisava ruumi ning andma isikukaitsevahendid, nt peakaitse, kindad haarde parandamiseks ning sobivad vahendid kõrgemale astumiseks, et pind jalge all oleks tasane .
6
Raskusega trepist alla kõndimine autoni on pikk maa.
1
(30 min)
7
(30-40kg)
2
1
7 + 2 + 1 =10
10 * 1 = 10
1
Vähendama töö kestust, tegema sobivad puhkepausid, võimalusel kasutama abivahendeid (nt käru, rokla vms).
4

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 22 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUS-NÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE.

TÖÖ EESMÄRGID
1. Uurida kuidas on Eesti Vabariigis reguleeritud raskuste käsitsi teisaldamine
2. Tutvuda põhimõtetega mille alusel hinnatakse terviseriske raskuste käsitsi teisaldamiselTEOREETILINE OSA
3. Raskuste käsitsi teisaldamise puhul kohaldatakse erinõudeid 5kg ja raskemate esemete käsitsi teisaldamiseks. Teisaldamiseks peetakse raskuste kandmist, käes hoidmist, langetamist, tõstmist, lükkamist ja tõmbamist. Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks võib olla tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine (nt alaseljavalu). Karmimatel juhtudel võib raskuste teisaldamine põhjustada õnnetustes tekkinud haavu või luumurde. Raskuste käsitsi teisaldamisele on määratud erinõuded, et vähendada terviseriske põhjustavaid tegureid.
4. Põhiosa terviseriskide vähendamisel on tööandjal, kes peab tagama, et töötajaid kelle tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine, on enne tööle lubamist antud töökohal vastavalt juhendatud õigete abivahendite ja töövõtete rakendamisest. Lisaks juhendamisele peab tööandja hindama riske ning nende vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võtma vastavad abinõud, et muuta töökohta ja tööülesandeid võimalikult ohutuks.
5. Terviseriskide hindamine
6. Terviseriskide hindamisel tuleb hinnatakse teisaldustöö kestust, teisaldatava raskuse massi, kehaasendit, töökeskkonna tingimusi ning vastavalt nendele hinnangutele arvutatakse välja riskitase.
2. Juhend raskute teisaldamise hindamiseks on saadaval töövahendite all välja toodud määruses.

ergonoomika labor 16 raskuste käsitsi teisaldamine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Raskuste käsitsi teisaldamine praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSNÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE Töö nr: 16 Raskuste käsitsi Nimi: Joonas Hallikas teisaldamisega seotud töötervishoiu ja Kuupäev: Kursus: 29.04.2014 tööohutus nõuetega tutvumine ning riski MAHB-41 hindamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kuidas on Eesti Vabariigis reguleeritud raskuste käsitsi teisaldamine 2

Töökeskkond

docx

Riski ja ohutusõpetus: raskused

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Kuupäev: Kellaaeg: Raskuste käsitsi teisaldamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvu määrusega ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". 2. Vähendada töötajate luu-ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene, loom) või elutu (ese). Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervishäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järk-järguline ja süvenev halvenemine (nt. alaseljavalud), aga ka ägedaid traumasid (nt

Riski- ja ohuõpetus

doc

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Üldnõuded (1) Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. (2) Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. (3) Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale. 3. Tööandja kohustused (1) Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab:

Ametijuhend

doc

Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Hooldustöötaja õppekava Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused Referaat Võru 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 INDIVIDUAALSED RISKID...............

Aktiviseerivad tegevused

rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

töötamisalale. Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku. 5. TÕSTESEADMED Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate halvenemist. Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet, peab tööandja rakendama abinõud selle kaldumise,

Tööohutus ja tervishoid

doc

Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases

.9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine...................................................................................14 Lisa 3. Raskuste käsitsi teisaldamise hindamine...........................................................15 Lisa 5. Praktilised nõuanded, mida meeles pidada arvutiga töötamisel........................17 Lisa 5.1. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes..................................................18 Lisa 5.2. Õige asend arvutiga töötamisel...................................................................20

Töö keskkona ohutus

docx

ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I

tuletõjemärkideks. 54. Milline on peamine erinevus üld- ja kohtvibratsiooni vahel? Lokaalse ehk kohtvibratsiooni on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi . 56. Millised on abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel (nimeta vähemalt 4)? · võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi; · lühendama raskuse kandmisteed · lühendama teisaldustöö kestust · varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega 58. Mida peab sisaldama töötaja, kes vähemlt poole oma tööajast töötab kuvariga, tervisekontroll? Silmade ja nägemise kontrolli ja luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. 60

Ergonoomika

doc

Riskianalüüs

Riskitase III: Keskmine risk (2) kui risk on keskmine ja hinnatud lubavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. Riskitase IV...V: Kõrge risk (3) kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks. Riski lubatavust otsustatakse üldiselt printsiibil: · Kõrge risk (3) ei ole lubatav · Madal (1) ja keskmine risk (2) on lubatav. Raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hinnati lisaks vastavalt sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusele nr 26 ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" . Ametialaselt on teenindusjaamas esindatud teenindusjaama juhataja, teenindusjaama juhataja asetäitja (edaspidi nimetatud juhataja asetäitja) ja müüja-klienditeenindajad. Terviseriskide erinevused lähtuvalt töötaja tööülesannetest, töötamiskohast ja isikuomadustest on esitatud iga vastavat

Töökeskkond

Rohkem sarnaseid