Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSNÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE Töö nr: 16 Raskuste käsitsi Nimi: Joonas Hallikas teisaldamisega seotud töötervishoiu ja Kuupäev: Kursus: 29.04.2014 tööohutus nõuetega tutvumine ning riski MAHB-41 hindamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kuidas on Eesti Vabariigis reguleeritud raskuste käsitsi teisaldamine 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Kuupäev: Kellaaeg: Raskuste käsitsi teisaldamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvu määrusega ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". 2. Vähendada töötajate luu-ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene, loom) või elutu (ese). Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervishäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järk-järguline ja süvenev halvenemine (nt. alaseljavalud), aga ka ägedaid traumasid (nt
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Üldnõuded (1) Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. (2) Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. (3) Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale. 3. Tööandja kohustused (1) Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab:
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Hooldustöötaja õppekava Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused Referaat Võru 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 INDIVIDUAALSED RISKID...............
töötamisalale. Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku. 5. TÕSTESEADMED Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate halvenemist. Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet, peab tööandja rakendama abinõud selle kaldumise,
.9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine...................................................................................14 Lisa 3. Raskuste käsitsi teisaldamise hindamine...........................................................15 Lisa 5. Praktilised nõuanded, mida meeles pidada arvutiga töötamisel........................17 Lisa 5.1. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes..................................................18 Lisa 5.2. Õige asend arvutiga töötamisel...................................................................20
tuletõjemärkideks. 54. Milline on peamine erinevus üld- ja kohtvibratsiooni vahel? Lokaalse ehk kohtvibratsiooni on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi . 56. Millised on abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel (nimeta vähemalt 4)? · võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi; · lühendama raskuse kandmisteed · lühendama teisaldustöö kestust · varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega 58. Mida peab sisaldama töötaja, kes vähemlt poole oma tööajast töötab kuvariga, tervisekontroll? Silmade ja nägemise kontrolli ja luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. 60
Riskitase III: Keskmine risk (2) kui risk on keskmine ja hinnatud lubavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. Riskitase IV...V: Kõrge risk (3) kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks. Riski lubatavust otsustatakse üldiselt printsiibil: · Kõrge risk (3) ei ole lubatav · Madal (1) ja keskmine risk (2) on lubatav. Raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hinnati lisaks vastavalt sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusele nr 26 ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" . Ametialaselt on teenindusjaamas esindatud teenindusjaama juhataja, teenindusjaama juhataja asetäitja (edaspidi nimetatud juhataja asetäitja) ja müüja-klienditeenindajad. Terviseriskide erinevused lähtuvalt töötaja tööülesannetest, töötamiskohast ja isikuomadustest on esitatud iga vastavat
Kõik kommentaarid