Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud:  Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11

Ehitus

7

doc

Seletuskiri projekti juurde

PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja

Hoonete konstruktsioonid

4

docx

Ehitusõpetuse seletuskiri

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk HOONE PROJEKT Õppeaines ,,Ehitusõpetus" Juhendaja Meeli Kams Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus

Ehitusõpetus

25

pdf

Eramu eelprojekt

Sisukord SISUKORD................................................................................................................................ 2 SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 3 1. ARHITEKTUUR ................................................................................................................ 3 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED ....................................................................................................................... 4 3. TULEOHUTUSNÕUDED ................................................................................................. 8 4. KESKKONNAMÕJUD.................................................................................................... 10 5. HOONE SISEARHITEKTUUR...............................................................

Konstruktsioonid

11

doc

Projekti seletuskiri

1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas Räni külas Saare maaüksusel. Ala kohta on koostatud Andrus Vahrusevi poolt krundijaotusskeem juunis 2003 Aluskaardiks on võetud OÜ GPP poolt teostatud vee- ja kanalisatsioonitorustike plaan (töö nr VK 19-150206) Katastriüksuse nr on 94901:005:0796. Krundi suurus on 893 m2. Ehitise kavandatav tööiga on 50 aastat. Projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi standardist 811:2002 Hoone projekt Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Vabariigi Valitsuse määrus 315 Ehitise heliisolatsiooninõuded ET-1 0403-0343; Eluruumidele esitatavad nõuded ET-1 0301-0285 Hoone vastab detailplaneeringu ja mürakaitse nõuetele Krunt Krunt asub Maarjatähe tänava hargnemise kohas,Maarjatähe tänav jääb põhja ja edela poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus

Üldehitus

7

pdf

Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid

K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline;

Hoonete konstruktsioonid

10

doc

Elamu Põhiprojekt

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4  Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON............................................................

Ehitus

23

pdf

Hoonete piirdetarindid EKSAMIKÜSIMUSED

Deformatsioonivuuke on vaja teha monoliitbetoonseintele sellest, et vältida pragude teket betoonpinda mahukahanemise või kasvu ajal. Samuti kasutatakse deformatsioonivuuke ka betoonpõrandatel näiteks parklates. Deformatsioonivuugid: *hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel (temperatuur, niiskus, vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on needdeformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindite selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Seetõttu tuleb ette näha vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonivuugid, et lasta toimuda: deformatsioonidel (temperatuurist, niiskusest), sisepingete võimalikel tagajärgedel (põhjustatud roomest, läbipaindest, vertikaalsest ja külgkoormusest) ning nii, et saaks vältida tarindite kahjustusi.

Hoonete piirdetarindid

Kommentaarid (0)