või vaid vangistuse alla viie aasta. Karistus: Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib ennetava vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. Põhikaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus, · vangistus. Lisakaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · tegutsemiskeeld, · ettevõtluskeeld, · sõiduki juhtimise äravõtmine, · riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse äravõtmine, · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, · jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, · loomapidamisõiguse äravõtmine, · varaline karistus, · väljasaatmine. Põhikaristus füüsilisele isikule väärteo eest: · rahatrahv, · arest,
Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride mitteületamisel ei ole isik süüdi. Karistuse liigid ja määrad Karituste liigid on põhikaristus ja lisakaristus. Põhikaristust on võimalik määrata vangistust ja rahalist karistust ning väärteo eest aresti ja rahatrahvi. Aresti on võimalik määrata mitte rohkem, kui 30 päeva. Rahalise karistuse määr võib olla 30-500 päevamäära. Vangistus võib olla 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne. Lisakaristus- tegutsemiskeeld kuni kolmeks aastaks, ettevõtluskeeld ehk keeld tegutseda majanduslikult vastutavatelt kohtadelt, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relva- ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Karistust kergendavad asjaolud on · Süütegude kahjulike tagajärgede ärahoidmine · Kannatanule abiandmine · Kahju vabatahtlik hüvitamine
1987.a. loobuti Breznevi doktriinist ja Gorbatsov teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Majanduse allakäik Ida-Euroopa sots. riikides tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialismileeri riikides suurenes rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poola-1989.a. aprillis andis Poola valitsus opositsioonile õiguse riigiasjades osaleda. Tühistati Solidaarsuse tegutsemiskeeld. Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T. Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik valitsusjuht Ida-Euroopas. 1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja presidendiks valiti "Solidaarsuse" juht Lech Walesa. Poola presidendiks 1990- 1995. Tsehhoslovakkia-1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia vanameelsed liidrid. ·Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, kuna
Lähtudes teo toimepanija päevamäärast, kuid mitte vähem kui 50kr. Noorem, kui 1830-250 päevamäär. Lisakaristus rahaline. Juriidiline isik al. 50 000 kuni 250mln kr. Vangistus Alates 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegne. Alla 18 aastane kuni 10 aastat. Väärteod. Põhikaristusena rahatrahv 3-300 trahvi ühikut(trahvi ühik on 60 krooni). Juriidiline isik 500 50 000 kr. Konkurentsialane väärtegu kuni 500 000kr. AREST kuni 30 päeva. Lisakaristused. 1. Tegutsemiskeeld (teataval alal) kuni 3 aastaks 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks 3. Relva ja laskemoona omamise õiguse äraqvõtmine kuni 5 aastat 4. Jahipidamise ja kalapüügi õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks 5. Varaline karistus 6. Väljasaatmine väliskodanikud kes on sooritanud I astme kuriteo. Karistust kergendavad asjaolud. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kellele on määratud kuni 2 aastat vangistust.
trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 3. jagu Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused § 49. Tegutsemiskeeld Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. § 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (1) Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi
Kui tagajärg saabub või jääb ära sõltumatult toimepanija tegutsemisest, loobub toimepanija, kui ta tõsimeeli püüab takistada tagajärje saabumist. 25. Karistuste liigid Kuritoe ees kohaldatavad karistused Rahaline karistus §44 Vangustus §45 Väärteo eest kohaldatavad karistused Rahatrahv Arest Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Lisakaristused (ettevõtluskeeld, tegutsemiskeeld, loomapidamise keeld, varaline karistus) Lisakaristusi võib mõista lisaks põhikaristusele Kohaldatakse ainult füüsilistele isikutele Tingimisi karistuse korral kantakse paralleelselt 26. Karistuse liitmise põhimõtted § 64 (1) Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
hoooletus Teo toimepanija 1) Täideviija 2) Osavõtja/kihutaja kaasaitaja Süüvõime Alates 14 Karistuse liidud ja määrad Kuritegu->karistus->rahaline karistus Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000-250mln.kr Väärtegu Rahatrahv 3-300 trahviühikut Trahviühiku baassumma on 60kr Juriidilise isikule 500-50000kr Lisakaristused füüsilisele isikule 1. Tegutsemiskeeld(kuni 3a) 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine(kuni 3a) 3. Relva ja laskemoona õiguse äravõtmine(kuni 5a) 4. Jahipidamise ja kalastuspüügiõiguse äravõtmine(kuni 3a) 5. Varaline karistus Karistust kergendavad asjaolud: Ülestunnistamine Süü ülestunnistamisele kohale ilmumine Puhtsüdamlik kahetsus Süüteo lahendamisele kaasa aitamisele Süüteo toime panemine sundimise tõttu Tugeva hingelise mõjutuse tõttu Raseda või kõrges eas tõttu
toimepanekul ei saanud oma tegevusest aru. 312. Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid? V: Karistus on kohtuotsus mis määratakse isikule teatud teo toimepanemise eest. Karistuse eesmärk on kaitsta õiguskorra huvisid ja mõjutada isikut enam mitte sellised tegusid toime panema. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. V: Põhikaristus = Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine, arest, rahatrahv. Lisakaristus = tegutsemiskeeld, varaline karistus, juhtimisõiguse äravõtmine, relva- laskemoona omamise õiguse äravõtt . 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? V: Vestlust psühholoogiga, ühiskondlik töö, sundravile määramine.
panemiseks. Kaasaitaja on isik, kes on teadlik ja tegutseb tahtlikult. Kaasaitaja võib olla füüsiline, vaimne ja vaikne. Süüteo katse on tahtlik tegu mis algab süüteo toimepanemisest. Kõlbmatu katse kõlbmatuse tõttu ei saa katset lõpuni viia. KARISTUS Väärtegude eest on ettenähtud rahatrahv või arest. (kuni 30 päeva aresti) See eristab väärtegu kuriteost. Vangistus algab 30.st päevast, min.1 kuu - maksimaalselt 20 aastat või elu aeg. Lisakaristus on tegutsemiskeeld mingil kindlal erialal (nt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relvaloa ära võtmine, jahi-ja kalapidamisõiguse äravõtmine) Elukoht on koht, kus inimene parajasti elab. (alaliselt ja peamiselt) Kui inimene on 5 aastat kadunud, võib teda lugeda surnuks. Erandjuhul võib ka varem surnuks tunnistada, nt 6 kuu jooksul. JURIIDILINE ISIK võib olla era kui ka avaõiguslik. Tuleb inimese poolt luua seaduse ettenähtud korrast
• Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena: Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud
vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes, näiteks liiklusseaduses. 96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine; füüsilisele isikule lisakaristused- tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine 97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. KERGENDAVAD: 1)süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;
· Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) 15 · Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 29. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu kergem õigusrikkumine · Arest · Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu raskem õigusrikkumine · Vangistus · Rahaline karistus Põhikaritusele võib määrata lisakaristusi: I. Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) II. Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) ei ole käsitletud karistusena: · Asendustäitmine pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. · Sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud
- Pidev sanktsioonide pehmenemine: Kehaline karistus ja surmanuhtlus Vanglakaristus Mittevabaduskaotuslikud karistused - Varasemate karmide sanktsioonidega võrreldes saavutatakse täna soovitud tulemus nn pehmete karistustega. · Inimese elujärje ja vabaduse pidev kasv · Mitteformaalne sotsiaalne kontroll tugevneb Eesti karistussüsteem - Põhikaristus · Rahaline karistus/trahv · Vangistus/arest - Lisakaristused · Tegutsemiskeeld · Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine · Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine · Loomapidamisõiguse äravõtmine · Varaline karistus - Karistuse asendamine nt üldkasuliku töö, elektroonilise valve või sõltuvusraviga - Karistusest vabastamine tingimisi ja allutamine käitumiskontrollile - Muud mõjutusvahendid (nt alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid)
põhikaristus. 14 Lisaks põhikaristusele võib füüsilist isikut karistada ka lisakaristusega. Lisakaristus on karistus, mida kohus võib mõista lisaks juba mõistetud põhikaristusele. Kui isikule mõistetakse mõni lisakaristus, siis tähendab see reeglina mõne õiguse ära võtmist. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused: · tegutsemiskeeld · sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · jahipidamis-ja kalapüügiõiguse äravõtmine · riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine · loomapidamise õiguse äravõtmine · varaline karistus · väljasaatmine Kuritegude eest on võimalik mõista väga erinevaid karistusi
Karistus on süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. 21. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Kuritegu: · Põhi o Rahaline karistus o Vangistus o Sundlõpetamine · Lisa o Tegutsemiskeeld o Ettevõtluskeeld o Sõiduki juhtimise äravõtmine o Relva omamisõiguse äravõtmine o Jahipidamise ja kalapüügõ. äravõtmine o Loomapidamisõiguse äravõtmine o Varaline karistus o Riigist väljasaatmine välismaalastele Väärtegu: · Põhi o Rahatrahv o Arest
kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Kui alaealisel ei ole iseseisvat sissetulekut, talle rahalist karistust ei mõisteta. Vangistuse võib kohus mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegset vangistust. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, ettevõtluskeeld, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtminw ( väärteo eest ), Tegutsemiskeeld on karistus, mis seisneb süüdimõistetult õiguse äravõtmises töötada
Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused Füüsiline isik – rahaline karistus, vangistus, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine Juriidiline isik – rahaline karistus, tegutsemiskeeld, sundlõpetamine, ettevõtluskeeld 97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Kergendavad asjaolud: 1. süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine; 2. kahju vabatahtlik hüvitamine; 3
Vangistust võib määrata alates kolmekümnest päevast kuni kahekümne aastani või eluaegse. Vangistuse peab määrama kohus.17 15 Politsei- ja piirivalve ameti statistika. https://www.politsei.ee/dotAsset/310307.pdf 16 A. Kiris jt.(viide 6), lk 367. 12 Kuritegude eest kohaldatavad põhikaristused on: Rahaline karistus Vangistus Sundlõpetamine Lisakaristused on: Tegutsemiskeeld kuni kolm aastat, Ettevõtluskeeld kuni viis aastat Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kolmeks aastaks, Relva omamisõiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Jahipidamise ja kalapüügiõiguse äravõtmine Loomapidamise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Varaline karistus Välismaalase puhul riigist väljasaatmine sisenemiskeeluga 10 aastat Väärtegude eest kohaldatavad põhikaristused on: Rahatrahv
vangistust. Juriidilise isiku sundlõpetamine Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse ning salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg laieneb aresti või vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele veel ka kohtu poolt määratud ajale. Tegutsemiskeeld
vastutus konkreetse süüteo eest nähakse ette KarS eriosa vastavas sättes. Juriidilisele isikule kohaldatavaks ainsaks põhikaristuseks on rahaline karistus suuruses 4000-16 000 000 (KarS § 44 lg 8). Juriidilist isikut ei ole võimalik KarS-i 4 alusel karistada sundlõpetamisega, vaid TsÜS § 40. Juhtorgani liikme karistus: tegutsemiskeeld (§ 49) või ettevõtluskeeld (§491). Ühinguõigusega seonduvad majanduskaristusõiguse nagu: omastamine, kelmus, investeerimiskelmus, usalduse kuritarvitamine (KarS § 201, 209, 211, 2172). KarS 21. ptk 2. jagu äriühingutega seotud süüteod (KarS § 377-381 1) ja 3. jagu pankroti- ning täitemenetlusalased süüteod (KarsS §-d 384-385). Väärteokoosseisud, vt KarS § 372 lg 1; ÄS §-d 5041; 5042 ja 5043 II) Seos majandushaldusõigusega
KarS-is eluaegne (§ 45 lg 1, § 65 lg 3) 2.Rahaline karistus 30 – 500 2.Rahaline karistus päevamäära 50 000 – 25 000 000 kr. (§ 44 lg 1) (§ 44 lg 8) Lisakaristused 1.Rahaline karsitus - kuriteo eest (§ 44 lg 6) 2.Tegutsemiskeeld kuni 3 aastat (§ 49) 3.Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 3 aastat (§ 50) 4.Relva ja lskemoona omamise õiguse äravõtmine kuni 5 aastat (§ 51) 5.Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine kuni
Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegset. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhets kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 32 kuni 4200 eurot. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse ära võtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg laieneb aresti või vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele veel ka kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud ajale. 105. Karistamise alus
rahatrahvi või aresti. 8) Karistuse mõiste ja liigid. Karistus on süüteo toimepanemisele järgnev tagajärg, mis aitab tekitatudebaõiglust heastada ja toimib preventiivse vahendina, mis hoiab ära süüteo toimepanemist tulevikus. Kuriteode eest kohaldatavad põhikaristused on: - Rahaline karistus - Vangistus - Sundlõpetamine Kuriteode eest kohaldatavad lisakaristused: - Tegutsemiskeeld - Ettevõtluskeeld - Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine - Relva ja laskemoona omamisõiguse äravõtmine - Jahipidamise ja kalapüügiõiguse äravõtmine - Loomapidamise õiguse äravõtmine - Varaline karistus - Väljasaatmine (välismaalastele) Väärteode eest kohaldatav põhikaristused on: - Rahatrahv - Arest
ja kaudne tahtlus. Ettevaatamatuse vormid: kergemeelsus ja hooletus. Süüteo täideviija ja osavõtjad: kihutaja ja kaasaaitaja. Süüteokaitse. Süü. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus. Loobumine süüteokatsest. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus. Vangistus. Juriidilise isiku sundlõpetamine. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused. Rahatrahv. Arest. Juhtimisõiguse äravõtmine. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused. Tegutsemiskeeld. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Varaline karistus. Väljasaatmine. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse kergendamine ja kohaldamine alla alammäära. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistusest tingimisi vabastamine. Käitumiskontroll. Mittekaristuslikud mõjutusvahendid. Konfiskeerimine. Psühhiaatriline ravi
Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet (KAPO) ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid (Keskkonnaministeerium, Tarbijakaitseamet jne). Väljasaatmine on välismaalastele sissesõidukeeluga kuni 10 aastat. Muud saab lugeda õpikust. (Ants Kukrus) Süüteod 1) Kuriteod Põhikaristused: * rahaline karistus * vangistus * sundlõpetamine Lisakaristused: * tegutsemiskeeld * ettevõtluskeeld * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine * relva ja laskemoona omamisõiguse äravõtmine * jahipidamise ja kalapüügiõiguse äravõtmine * loomapidamise õiguse äravõtmine * väljasaatmine 2) Väärteod Põhikaristused: * rahatrahv * arest * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Lisakaristused: * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine * riigisaladusele ja salastatud välisteabele
andmetel; JUR ei ole sissetulekut); · vangistus (vanglas seda kanntakse; seadus näeb ette 30 päeva kuni 20 aastat ehk see on tähtajaline vangistus; või eluaegne vangistus; alaealiste on alates 30 päevast kuni 10 aastat); · sundlõpetamine. b) Lisakaristused (kohaldatakse kas 1 või rohkem; see oleneb kuriteo liigist, mida toime pandi; nt. kui on ametiisiku süütegu, siis tegutsemisekeelu äravõtmine; nende tähtaeg algab pärast põhikaristuse kandmise): · tegutsemiskeeld; · juhtimisõiguse äravõtmine (seotud sõiduki juhtimisega; küsimus on selles, kas õnnetus on inimestega, siis on kuritegu; kui pole, siis väärtegu; seda võidakse ära võtta ka väärtegude eest, kui tähtaeg on erinev; kuriteo eest võib ära võtta kuni 3 aastaks, süütegude puhul kuni 1 aastaks); · relva ja laskemoona omamisõiguse võtmine (kuni 5 aastaks saab ära võtta; tuleb hoida nii,
süütegude toimepanemine. 2) haldusõigusrikkumised ehk väärteo toimepanemine. Selle eest on ette nähtud põhikaristuseks rahatrahv, seda 30 300 trahviühiku ulatuses; või siis hoopiski arest. Seda aga saab mõista ainult kohus ja saab mõista seda kuni 30 päeva ulatuses. On veel ka terve rida lisakaristusi, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes. Need on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimisõiguse ära võtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse ära võtmine, jahipidamise ja kalapüügi õiguse ära võtmine ning ka varaline karistus ja on ette nähtud ka võimalus väljasaatmiseks. Haldusõigusrikkumised on kas süüline tegu tahtlik või ettevaatamata, mis samuti väljendub tegevuses või tegevusetus. 3) Tsiviilõigusrikkumised tuleb arvestada kõigepealt sellega, et see võib olla kahesugune: 1)
toimepanemist piirama. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus: 1. Rahaline karistus 30-500 päevamäära, mis arvutatakse kohtus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku järgi, väljendades selle täiskroonides. Ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on viiskümmend krooni. 2. Vangistus 30päeva kuni 20 aastat või eluaegne. 81 Lisakaristused on: 1. Tegutsemiskeeld süüdimõistetult võetakse ära õigus töötada teataval ametikohal või tegutseda teataval tegutsemisalal. 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kui isik mõistetakse süüdi transpordivahendi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. 3. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. 4
tahtevabadusest, valis seadusega keelatu ja otsustas ebaõigsuse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õigsuse kasuks. Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Põhi: rahaline karistus ja vangistus ning juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele
süüdlane kuritegu toime panes, lähtudes oma tahtevabadusest, valis seadusega keelatu ja otsustas ebaõigsuse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õigsuse kasuks. Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Põhi: rahaline karistus ja vangistus ning juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele
viidata tema sobimatusele laenutegevuseks. Aluseks on ka kellegi teise vahendajana tegutsemine. Kui kreeditor pole määratud tähtaja jooksul nimetanud uusi isikuid, kes täidavad laenutegevuse alaste teadmiste olemasolu nõuet, on ka see kustutamise aluseks. Registreeringuta tahtlikult tegutsemise eest on karistusena ette nähtud trahv või kuni 6 kuud vangistust. Kuigi ESA otsuse peale võib esitada halduskaebuse, ei ole see aluseks, et peatada registrist kustutamine ja tähtajaline tegutsemiskeeld, kui halduskaebuse läbivaataja ei määra teisiti. Kuna kustutamise aluseks on tavaliselt tõsised rikkumised, siis poleks proportsionaalne, kui kreeditor saaks jätkata laenude väljaandmist sageli suhteliselt kaua kestva kaebuse menetluse ajal ja on tarbijate õiguskindluse tagamise huvides, et ESA saab oma otsuse viivitamatult jõustada. Alates 1.juunist 2013 peavad ettevõtjad säilitama laenutegevusega seotud dokumente
rahalise karistuse 30 kuni 250 päevamäära. Kui alaealisel ei ole iseseisvat sissetulekut, talle rahalist karistust ei mõisteta. 2. Vangistus. Vangistuse võib kohus mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegselt vangistust. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse aravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse aravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse aravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. 1. Tegutsemiskeeld on karistus, mis seisneb süüdimõistetult õiguse aravõtmises töötada teataval ametikohal või tegutseda teataval tegutsemisalal. Seda kohaldatakse kuni kolmeks aastaks isiku suhtes, kes mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud teo eest
4 Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. Arest. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused Tegutsemiskeeld. Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Mootor, õhu või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu
Vastus: Karistus on süüteo toimepanemisele vältimatulut järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist või vähemalt selle toimepanemist piirama. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Vastus: Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele?
ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (ennetav) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. 118. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Kuriteo põhikaristused on rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine. Väärteo põhikaristused on rahatrahv, arest, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine. Juriidilisele isikule süüteo eest määratavaks
õigsuse kasuks. Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. 123. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 124
annaabi.ee 
