TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima
Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *Riigid ja Ametid on ilma artiklita! *Eesliide lahtamatu: be, ver, er, ge, ent, emp, zu. *keit, heit, ung lõpuga sõnad Femi, er lõpuga Masku. *Zu ei kasutata lauses modaalverbidele (mögen, möchte, wollen, dürfen, können, sollen, müssen), meeltega tajuvate (sehen, hören), liikumist väljendavate tegusõnade (fahren, kommen) puhul, ajavormides, tegusõna werden, bleiben, helfen, lassen. *Als ühekordse tegevuse puhul minevikus, muudel juhtudel wenn. *Alle fallen müssen sein. *Võrdlusastmete reegel: /er/ am.. sten der/die/das.. ste *viel/mehr/am meisten palju. Gut/besser/am besten hea. *Konjuktiv II: II Stf. + ('') e. Hätte, wäre, möchte, könnte, musste, dürfte, sollte, wollte, käme, ginge, wüsste.
Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42
Kui esimene silp on lühike, siis on tegu esmavältelise sõnaga. Kui ei, siis tuleb edasi uurida. (Lühike silp on see, mis lõppeb lühikese vokaaliga) 3) Kui esimene silp on pikk, siis tuleb vaadelda kõnetakti kõigi silpide omavahelisi pikkussuhteid. Kolmanda vältelisestes kõnetaktides on esimene silp alati pikem kui järgnevad silbid. Teisevältelises on aga kõik silbid ühe pikkused. Sõnavälde sõna viimase kõnetakti välde A-tüvi kelle, mille. Tegusõnade puhul mina vorm(mina õpin) B-tüvi keda, mida. Tegusõnade puhul nud vorm. (Ma olen õppinud) Palatalisatsioon ehk peenendus iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb l, n, s, d ja t ähede hääldamisega, kui neile häälikuile järgneb häälik i või j. N: Palataliseeritud tulp, mänd, kass (lill, puu, loom) Palataliseerimata tulp, mänd, kas(sammas, vispel, küsisõna) Võõrsõnade õigekiri ja tsitaatõnad. Võõrsõna eesti keele reeglitega muganemata laensõna
· multiple-choice questions · jumbled paragraphs · open cloze finding the position of a word in a line/sentence · Matching (words to definitions, paragraphs to titles, etc.) Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Keelestruktuuride osas on vajalikud järgmised keeleteadmised: · nimisõnade mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad · artikkel · omadussõnade võrdlemine · asesõnad · tegusõnade ajavormid aktiivis, · tegusõnade ajavormid passiivis (present simple, past simple), · kaudne kõne · BE / HAVE eristamine/kasutamine · be/ have/ do abitegusõnadena · eessõnad, eessõnalised väljendid · küsimuste moodustamine · modaalverb · sõnatuletus (ees- ja järelliited) Koidula Gümnaasium Tamme Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Eesti keel Matemaatika Loodusained (keemia, bioloogia, füüsika)
Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) .......... . 5. (, )................ . 6. (, ) ............ . 7. (, ) ............ 7 . 8. (, ) ............. .
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos bailáis bailasteis bailabais bailaréis bailan bailaron bailaban bailarán COMER como comí comía comeré sööma ...
Es macht Spa Sport zu treiben. 3) beginnen algama bitten paluma vergessen unustama versuchen proovima brauchen proovima verboten keelama aufhören lakkama enpfehlen soovitama Zu-d ei kasutata: 1) modaalverbide puhul(können, wollen, müssen, dürfen, mõgen, ollen) nt. Ich muss nach Hause gehen. 2) sehen, hören, fühlen nt. Ich sehe meine Mutter kommen. 3) Liikumist väljendavate tegusõnade puhul. nt. Wir fahren morgen unsere Oma besuchen. 4) lernen, lehren nt. Ich lerne Klavier spielen. 5) lassen, bleiben, werden, helfen nt. Die Lehrerin lässt den Text vorlesen.
õppimisel ja teisi selle materjali kasutamise võimalusi § Toidupüramiid § Riimilift § Seeriapildid § Mõistatuspildid § Seinad kui keeletugi − seinamaterjalid § Sünnipäevarong § Koos lastega valmistatud materjal 3 § Teemaraamatud § Kostüümid, peakatted, maskid § Häälikuloto § Kassi ja hiire loto − mäng tegusõnade õppimiseks/kinnistamiseks § Mäng “Kes selles majas elab?” § Mäng ”Naljakas lause” § Mäng “Nipitiri” § “Õige või vale?” § Killumäng “Puzzle” § Mäng “Siilike” § Mängud ”Täheotsijad” ja “Kuum pall” 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40
temalt küsiti mingi asja seletust, siis ei osanud ta sellele vastata. 2. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 3. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 4. Inimene võib ideaalselt tunda aktiivsete tegusõnade tähendust nagu näiteks ,,teadma" kuid mitte abstraktse nimisõna tähendust ,,teadmine". Võib küll tekkida kiusatus öelda, et me teame seda kuid kui küsida ,,Mis on teadmine?", siis sellele vastata ei osata. 5. Kui ilmaennustaja annab hommikul oma kuulajatele teada, milline ilm päeval tõenäoliselt tuleb, ei pea ta seda enam õhtul täpsustama, et see võib muutuda, sest kuulajad on teadlikud, et ilm võib muutuda.
Sõnamoodustus Liitmine Tuletamine Otsetuletus Tagasituletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tuletised Nimisõnatuletis Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik
· Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku o Skandinaavia maad, Balkani maad · ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia maad Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Liittegusõnad · Mingi sõna ja tegusõna lahutamatu püsiühend, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamisega. Alahindama, üleilmastama, pealtharima · Liittegusõnad kirjuta kõigis vormides kokku 2. Ühend- ja väljendtegusõnad · Tavaliselt kirjutatakse lahku: Välja sõitma, üle doseerima, silma torkama 3
Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine jalg+ratas · Tuletamine suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine lai+õlg+ne · Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming
a) Sõnal on üks täiend = kokku Nt. viiemeetrine b) Sõna täiendil on täiendav täiend = lahku Nt. kahekümne viie meetrine Rasmuse-nimeline (kokku) ; Rasmus Linde nimeline (lahku) U-kujuline 25-aastane ; 25aastane 7. Arvsõnad a) -teist, -kümmend, -sada = kokku Nt. üksteist, poolsada b) -ühelised, -tuhat, -miljon = lahku Nt. seitse tuhat, mõni miljon Kümned, kümmend 8. Kuude ja ilmakaarte nimetused = kokku Nt. aprilliilm, septembrihommik 9. Tegusõnade puhul võrdlen mina ja nud vormi a) Sama järjekord = kokku Nt. mina: umbusaldan / -nud: umbusaldanud b) Erinev järjekord = lahku Nt. mina: viin lõpule / -nud: lõpule viinud 10. Muutumatud sõnad (vt. tabel 1, 15 TV I osa) a) Kaassõna + nimisõna (14. käändes) = lahku Nt. mööda teed, laua peal b) Nimisõna (omastav kääne) + pool, poole, poolt, kombel, viisi = lahku Nt. kassikombel, sedaviisi c) Määrsõna + pool, poolt, moodi = kokku 11
Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev toon Kui näiteks hiina keeles hääldada häälikujärjendit ma kõrge tooniga, tähendab see 'ema' kui hääldada kõrge tõusva tooniga, siis 'kanep', kui madala langeva tooniga, siis
Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Taani keeles on kolm dialekti: jysk, ømål, bornholmsk. Germaani keelte iseloomulikud jooned esimene häälikunihe (Grimmi seadus) algselt oli germaani keeltes palju klusiile, kuid u 1000 eKr toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt) minevikuoleviku verbid (Can/could etc...) preterite-present verbs neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: blind, blinder, blindest.
Present Continuous (Kestev olevik) PRESENT SIMPLE - LIHTOLEVIK Lihtolevik väljendab: 1) Harjumuspärast tegevust või seisundit olevikus. What time do you usually get up? 2) Üldtuntud tõdesid ja fakte. It always rains in October. 3) Oskusi ja võimeid. She speaks English well. Juhul kui tegusõna lõpeb häälikuga `s` või ühenditega sh`, `ch`, lisatakse ainsuse kolmandas pöördes tegusõna lõppu ` ES` (switch switches). Täpselt sama reegel kehtib tegusõnade kohta, mis lõpevad häälikuga `o` (go goes). Erandina tuleks välja tuua tegusõna `have`, mille ainsuse kolmas pööre on has. He/She has a nice car. Does he/she have a nice car? He/She does not have a nice car. Juhul kui küsimus algab küsisõnaga (when, where, how, why, what), järgneb küsisõnale alati abitegusõna DO või DOES. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I live in Tallinn. Do I live in Tallinn? I do not live in
nimisõnad -ь -и -а -е -о -(ь)я Naissoost -а -ы, -и nimisõnad -я -ь Kesksoost -о -а, -я nimisõnad -е Joonis 2. Vene keele grammatiline arv Vene keeles eristatakse kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik. Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks
verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet,
täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Minevikus muutub tegusõnade lõpp selle järgi, kas sõna on naissoost, meessoost või kesksoost.) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis; tingiv Tingiv kõneviis; käskiv
Kokkukirjutamine: 1) sõna muudab tähendust nt. härjasilm 2) kokkukirjutamine muudab sõnaliiki nt. ärajooksmine 3) vastandsõnad, mis nõuavad sidekriipsu nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt
105- Anuta keeles kasutatakse üldnimede ees peaaegu alati artiklit. (2) 106- Omadussõnad: 107- Omadussõnu kasutatakse kas kohe peale nimisõna, millele nad omaduse annavad või nad esinevad kui öeldis-omadussõna, mida võib lugeda ka kui tegusõnaks (,,to become"/"to be") 108- Näide. Te tangata rerei ,,the good man" ,,hea mees" 109- Te tangata e rerei ,,The man is good" ,,mees on hea" (2) 110- Määrsõnad: 111- Määrsõnu kasutatakse tegusõnade järel muutes tegusõnade tähendust. Tavaliselt saab tegusõnu muuta määrsõnades lisades kausatiivse eesliite. 112- Näide. Nopo pakarerei ,,Sit properly" ,,Istu korralikult" 113- Kau iroa pakarerei ,,I know (it) well" ,,ma tean seda hästi" (2) 114- Rõhk 115- Rõhk langeb enamasti anuuta keeles esimesele silbile. Eirates vokaalide eemaldamist ja muid sarnaseid protsesse, saab anuuta keele silpide struktuuri kokku võtta järgmiselt: (C)V(:) (3) 116- Sõnade järjekord
(DOBES) Nagu teisteski Eastern Highlandsi provintsi keeltes on tegusõna struktuur hädavajalik arusaamisel ja lausete koostamisel. Verbid kannavad endas tähenduslikult nii subjekti kui aega. Verbide morfoloogiline struktuur väljendab aja ja subjekti suhteid osalausete vahel. (Young, 1970: 1) On ka palju juhtumeid, kus suurt semantilist rolli ei mängi mitte verb ise vaid verbiline lisand, milles väljendub aeg ja tegija ning mis on erinevate tegusõnade puhul sama. (DOBES) Tegusõnad asetsevad lausete lõpus (Young, 1970: 6). Lisandite ja vahevormidega liidetakse lauses osalauseid. Benabena keeles eksisteerib ainult kaks arvsõna. Nendeks on: 1 - mone 2 - loe Numbrit "3" väljendatakse järgnevalt: loé yági móne yági ehk üks ja kaks või üks, kaks. 4 - loé yági loé yági (kaks ja kaks või kaks, kaks) 5 - loé yági loé yági móne yági (kaks ja kaks ja üks või kaks, kaks, üks)
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A
Stammformen der starken und gemischten Verben nach Gruppen Ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid gruppidena Infinitiv Präteritum Partizip II a a stehen stand gestanden seisma bringen brachte gebracht tooma denken dachte gedacht mõtlema kennen kannte gekannt teadma,tundma brennen brannte gebrannt põlema,põletama nennen nannte genannt nimetama
Keeles esinevad pikad lausemoodi sõnad ning keerulised verbid. See-eest on sõnade järjekord lauses üsnagi vaba.(Salzmann, Dictionary Of The Northern Aropaho Language 1983). Arapaho keele südameks on tegusõna. Väga paljud arapaho keele nimisõnad on tegelikult tegusõnad. Näiteks sõna 'kruus' tähistab miskit, mis 'hoiab asju'. Verbid jagunevad nelja kategooriasse: esimesel tasemel esineb vahe sihiliste ning sihitute tegusõnade vahel. Sihitutel tegusõnadel esineb vahe elus ja eluta sõnade vahel. Elus ja eluta sõnu kutsutakse AI ja II verbideks. Arapaho keeles ei ole kindlaid käändeid, nagu eesti keeleski, mis määraksid sõna elus/eluta olekut, see sõltub sõnast endast. (The Arapaho Project). Foneetilise süsteemi tunnusjooneks on täishäälikute pikkuste vastandumine (eee, iii, ooo, uuu) ning nõrkade ja tugevate kaashäälikute vastandumine.( Cowell ja Moss, Let's Learn Arapaho 2000)
Selline verbide hulk taandub tegusõnadele, mille sõnajuure moodustab ainult üks silp. Tervet sõnajuurt siiski ei kahekordistata, kuid esimene konsonant asendab teise samasuguse konsonandi ning sellele lisatakse sõnajuur külge. Tulemusena kahekordistub esimene konsonant läbi kahe sõna osa. Näiteks sõna „šaf“ (raputama) muutub „šaššaf´iks“ (korduvalt raputama). (Kawachi 2007: 311-312) Kui sihiliste tegusõnade väiteid on väljendatud iseseisvate sõnadega, on sõnade järjekord süsteemis SOV (subject-object-verb=alus-sihtis-verb). Võimalik on ka järjekord OSV, kuid seda vaid juhul, kui lause rõhk on alusel (Kawachi 2007: 511). Sidamo keeles ei pruugigi igas nimisõnafraasis esineda nimisõna. Selline olukord tekib, kui on ilmne, millele rääkija viitab. Selles keeles on kahte tüüpi nimisõnafraase ilma nimisõnata. Üks tüüp
Kaks nendest kohtadest asuvad USAs. Esimene piirkond on USA keskosast põhja pool, Michigani järvest edelasuunas. Teine asukoht on USA keskosa lõunapiirkonnas, Little Rock linnast lõuna pool, Arkansas jõe ääres. Ja kolmas piirkond on Mexicos põhjaosas, rohkem Mexico lahe pool, täpselt USA piiri ääres. (Ethnologue. Languages of the World, 2016). Tegu on polüsünteetilise keelega ehk siis kikapuu keele sõnadest võib leida väga palju morfeeme. Tegusõnade morfoloogia on kikapuu keeles keeruline, aga sõnade järjekord jällegi vabam. Kui kikapuu ühes lähimas keeles, mesquakie-sauk keeles, ei mängi toon sõna tähenduse edasiandmisel mingit rolli, siis kikapuu keeles on toon väga oluline ning kõrgem-madalam toon sõna lausumisel võib muuta selle tähendust. (Native Languages of the America, 2014). Tooni muutus pannakse kirja nii, et tavaline "a" täht tähistab madalat, aga tahtes märkida kõrget tooni, tuleb teha kriips tähe peale("á")
eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimväärikus, betoontala sõna ainsuse omastavas olev jahikoer, taskukell, seapraad, marjakorv,
MÄRKUSED 1) Ei kehti sellistele konsonantühenditele nagu sp st sh- muutust nendes ei toimu! aster- star- Stern piscis- Goth. fisks 2) Sellistes ühendites nagu kt, pt muutus ainult esimene häälik nox, noxtis- Nacht neptis- OE nift (niece) 3) Verneri seadus Minevikuoleviku verbid – (Can/could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida kasutame olevikus jaoks; minevik had to- paradigmas auk!) (6kl) 5 können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt
kõik sõnad lahku. N: suure U kujuline, meie Antsu vanune, M.Härma nimeline Arvsõnad: viisteist, viiskümmend viis, viissada, viis tuhat, viis miljonit, viis miljonit viissada tuhat viiskümmend viis · Kui arvsõna kirj. ühesõnaga siis kirj. see ka järgneva sõnaga kokku. N: viieteistkümneaastane · Kui arvsõna kir. mitme sõnaga siis kir. see põhisõnast lahku. N: viiekümne viie aastane. Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine Moodusta ma-tegevusnime ja mina vormi. N: abielu abielluma, ma abiellun. Silmakirjatsema, silmakirjatsen Jalga laskma, lasen jalga Kui pööramisel sõnad kohta ei muuda siis kirjutan kokku. Kui muudavad siis lahku
Ainsus en bil bilen et fly flyet Üldine Kesksugu Mitmus biler bilerne fly flyene c) Norra piiratud tegusõnad on painutatud vastavalt meeleolule soovituslik / kohustuslik / tingivas. Tingivas kõneviisis on sunnitud vaid käputäis tegusõnad. Soovituslik tegusõnade pingeline: praegune / minevik / tulevik. Infinitiivisüsteem, oleviku ja mineviku vormis ka passiivne vorm. Mõne murded, soovituslik tegusõnu ka konjugeeritud arvu järgi. Leping on unustatud Norra. e) Norralased võivad uusi sõnu luua liitmise teel, näiteks ejendomsavancebeskatningsloven (varamüügimaksuseadus), seega teoreetiliselt on taani keele sõnavara piiramatu. Taanlased on mõned sõnad laenanud, nende seas ombudsmand (vahendaja) ja køkkenmødding (arheoloogilised
2) The car was stopped by the policeman. 3) English and French are spoken in Canada. 4) His dog was killed by the car. 5) These photos were taken by Robert. 6) This mistake is sometimes made even by the best students. 7) Suits and overcoats are made by tailors. 8) All the housework is done by the children. 9) This ring was given me by my boyfriend. 10) The girls were seen by Ken. 11) The bedrooms are cleaned every morning by them. P.S. Korda ka ebareeglipäraste tegusõnade põhivorme! 4) MODALS Reeglid TV lk 29 Tee TV harjutus 4 lk 33. Vastused: 1) had to 2) didn´t have to 3) doesn´t have to 4) mustn´t 5) should 6) has to 7) must 8) have to 9) don´t have to 10) shouldn´t 5) TENSES AJAVORMID Reeglid TV lk 28, vihikust harjutused ning paljundatud materjalid! Tuleviku väljendamine erinevate ajavormide kaudu: 1) otsus on tehtud enne kõnemomenti: Mary ........................ (have) a party next Friday
Vältevaheldus · Eesti keeles on I, II ja III välde. · Vältevahelduses muutub sõnade sisehäälikute pikkus. · Käändsõnadel tuleb võrrelda ainsuse nimetavat(kes?mis?) ja ainsuse omastavat(kelle? mille?). Kui ainsuse nimetav on tugevas astmes ja omastav nõrgas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja omastav tugevas astmes, siis on tugevnev tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm +
Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi · Eesti keele frektsioon (astmevaheldus): 1. Astmevaheldus on sõnatüve reeglipärane muutmine eri sõnavormides, nii et osa vormides on tüvi tugevas astmes ja osa vormides nõrgas astmes. 2. Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti: käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim muie, om muige, os muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja nud-kesksõna sõnatüve. Nt: ma- tegevusnimi lendama, mina- vorm lendan, -nud lennanud 3. Astmevaheldus jaguneb kaheks: laadivaheldus häälikud (k, p, t, g, b, d, s) kaovad või muutuvad. Nt: kadu muige muiet, muutus hülge hülje. Vältevaheldus sõna muutub ühest vältest teise. Nt: lükkan (III välde) lükanud (II välde) · Vokaalivaheldus: 1
Vältevaheldus · Eesti keeles on I, II ja III välde. · Vältevahelduses muutub sõnade sisehäälikute pikkus. · Käändsõnadel tuleb võrrelda ainsuse nimetavat(kes?mis?) ja ainsuse omastavat(kelle? mille?). Kui ainsuse nimetav on tugevas astmes ja omastav nõrgas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja omastav tugevas astmes, siis on tugevnev tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm +
MEIE-nos sumus possumus meie oma-noster TEIE-vos estis potestis teie oma-vester NEMAD sunt possunt NIMI/OMADUS SÕNA KÄÄNAMINE: Ainsus: -A(n) -US(m) -UM(k) KES puella amicus verbum KEDA puellam amicum verbum KELLEGA puella amico verbo Mitmus: KES puellae amici verba KEDA puellas amicos verba KELLEGA puellis amicis verbis..... KEDA?:mind-me;sind-te;neid-nos;teid-vos; KELLEGA?:minuga-me;sinuga-te;meiega-nobis;teiega-vobis; Tegusõnade pööramine ma are-o; ere-eo; ere-o; re-o sa are-as; ere-es; ere-is; re-s ta are-at; ere-et; ere-it; re-t me are/ere/ere/re-mus te are/ere/ere/re-tis nad ma are-/ere-nt; ere/re-unt käskiv kv- re võtan ära spectare-specta Vanasõnad:1)per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole;; 2)cogito ergo sum-mõtlen järelikult olen olemas(R.Descart);; 3)fiat lux-saagu valgus;; 4)carpe diem-kasuta aega;; 5)o tempora,o mores-oh ajad,oh kombed(Cicero);;;
ühendumist sõnaühenditeks ja lauseteks. Bengali keeles esineb kolme sugu mees, naine ja neutraalne, mida eesti keeles ei esine. Sõnarõhk on bengali keeles esimesel silbil ning nõnda on ka eesti keeles, kuigi eesti keeles võib mõni teine paarituarvuline silp olla ka kaasrõhuline. Nii bengali kui ka eesti keeles ei ole artikleid ja esineb vähe eessõnu, levinumad on morfeemid, mis lisatakse sõnadele näiteks käändelõppude ja mitmuse tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad
õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor 2 : 1. ...................................................................................4 2. ............
1. Arvsõna+kümmend, teist(kümmend), sada (asesõna) KOKKU nelikümmend, kuueteistkümnes, seitsesada, üheksa seitsmesajandikku, kaksteist, paarsada, mõnikümmend 2. Arvsõna + ühelised, tuhanded, miljonid jne (asesõna) LAHKU kolm tuhat, viis tuhat viis, kaks miljonit, viis kahe tuhande kolmesaja kuuendikku, kolmkümmend viis, paar miljonit, mõni tuhat VII Tegusõna KLK I Tegusõnade liigid: 1. Lihtverbid (lihttegusõnad) koosnevad ühest sõnatüvest. õppima oli loetud (lugema) 2. Liitverbid (liittegusõnad) tüvi koosneb kahest sõnast; on liitsõna, mille osi ei saa ümber paigutada. Häbimärgistama ( häbimärgistan) 3. Ühendverbid (ühendtegusõnad) määr- ja tegusõnast või käänd- ja tegusõnast koosnev ühend, mis ei ole küll liitsõna, kuid moodustab kindla tähendusega mõttelise terviku. alla kirjutama (vrd vihikusse kirjutama)
värsse? Pange tähele, et kuigi sel juhul mu abstraktne epistemoloogiline küsimus rakendas abstraktset *Abstractions. Dialogue (Canadian Philosophical Review). Vol l,1962. 1 nimisõna "teadmine", ei esine seda sõna nüüd mu konkreetseis küsimusis, seal on vaid aktiivsed verbid "teadma", "õppima" ja "unustama". Nii tekib kiusatus ütelda, et me ei tea abstraktse nimisõna tähendust, kuigi oleme täiesti kodus aktiivsete tegusõnade tähendustes. Siiski ei saa see [1833] olla õige, sest kui inimene mõistab suurepäraselt aktiivseid verbe "teadma", "õppima" ja "unustama", teab ta kõike, mida ta vajab mõistmaks abstraktset nimisõna "teadmine". Kui laps on õppinud, mida tähendab vallutada või kaitsta kedagi teist, ei vaja ta tulevikus õppetunde, et aru saada abstraktsetest nimisõnadest "vallutus" ja "kaitse". Sama asi on omadussõnadega. Inimene, kes on hästi tuttav tõenäoliste või ebatõenäoliste asjade
Tavaliselt kasutatakse üldminevikku lauses, milles täpsustatakse tegevuse toimumise aega. I saw you in the bank yesterday. Ma nägin sind eile pangas. He didn't call me last night. Ta ei helistanud mulle eile õhtul. When did they leave? Millal nad lahkusid? Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad Tegusõnad võib inglise keeles jaotada kahte gruppi: reeglipärased ja ebareeglipärased. Reeglipäraste tegusõnade puhul moodustatakse üldminevik (teine põhivorm) -ED lisamisega tegusõna lõppu. Juhul kui tegusõna algvorm lõpeb E-ga, lisatakse ainult -D. Jaatav lause I ma töötasin he ta (M) töötas she ta (N) töötas it worked see töötas we me töötasime
Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega
Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben omama Kein(e) eitus nimisõnade puhul Kosten maksma, väärt olema Lieber - meelsamini Lernen õppima Links vasakul Nehmen võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März märts Sein - olema Nebanan kõrval Spielen - mängima Nicht eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult Verbinden - ühendama Oben üleval Verdienen - teenima Ohne - ilma Auf dem Lande maal Ort - koht Da geht ein mann seal läheb üks mees Rechts paremal Da sind seal on Samstag - laupäev Das ist ein/der see on So nii, niimoodi Das sind need on
" Oma soovide väljendamise õpetamine. 2 hääletooni: õpetaja vaikne küsimus ja selgehääleline vastus. Laps kordab. Hiljem küsimus valjusti ja vastus vaikselt. Tunnustamine. Üldistamine 4. Tegevust väljendavate sõnade mõistmine(passiivne) 2 erinevat tegevust Nt hüppamine kõndimine Laps on esemest u 5 sammu kaugusel. ,,Kõnni......juurde" kui selge siis ,,hüppa...juurde" Tunnustamine. Üldistamine 5. Piltidel tegevuse äratundmine (piktogrammid) 6. Tegusõnade kasutamine(aktiivne) Nt. tõusta püsti ja küsida ,,Mida õpetaja teeb?" Vastus: ,,seisab". Ja siis järgnevad tegevused. Tunnustamine ja üldistamine. 8.Eneseteeninduslike tegevuste õpetamine ja harjutamine: mida, kuidas põhimõtteliselt on vaja osata. 9. Eriõppe koolisüsteem Eestis, haridustasemed: hariduse eesmärgid puudega lapse õpetamisel, spiraalõppekava olemus. Haridustasemed: 1. LÕK lihtsustatud õppekava kerge vaimupuudega, õpiraskused 2
Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54 Tegusõna HABER 55 Üldolevik 55 Üldminevik 62 Üldtulevik 66 Käskiv kõneviis 68 Tegusõna PODER 77 Tegusõna SOLER 77
Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi. Eesti keeles preverbaalid puuduvad. Verbid Ejaki verbi juured võtavad palju afikse. Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid: Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. (https://et.wikipedia.org/wiki/Aglutinatsioon 19.11.2017)
Kesksõnad 1. Oleviku kesksõna Moodustatakse ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks. washing (pestes) writing (kirjutades) singing (lauldes) Oleviku kesksõna võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis. Do you know the girl who/that is wearing the blue pollover? Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus: sleeping mice 2. Mineviku kesksõna Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga ed. Ebareeglipäraste tegusõnade puhul tuleb need vormis lihtsalt ära õppida. Mineviku kesksõna abil moodustatakse Present Perfect, Past Perfect, samuti passiiv. washed (pesnud) written (kirjutanud) sung (laulnud) Mineviku kesksõnaga võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna passiivis. The form which/that was filled out by the man was confusing. Omadussõnana nimisõna ees asetseval mineviku kesksõnal on passiivne tähendus: the stolen car Prefiksid ehk eesliited
Kesksõnad 1. Oleviku kesksõna Moodustatakse ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks. washing (pestes) writing (kirjutades) singing (lauldes) Oleviku kesksõna võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis. Do you know the girl who/that is wearing the blue pollover? Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus: sleeping mice 2. Mineviku kesksõna Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga ed. Ebareeglipäraste tegusõnade puhul tuleb need vormis lihtsalt ära õppida. Mineviku kesksõna abil moodustatakse Present Perfect, Past Perfect, samuti passiiv. washed (pesnud) written (kirjutanud) sung (laulnud) Mineviku kesksõnaga võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna passiivis. The form which/that was filled out by the man was confusing. Omadussõnana nimisõna ees asetseval mineviku kesksõnal on passiivne tähendus: the stolen car Prefiksid ehk eesliited
wir geben anname sehen näeme halten hoiame ihr gebt annate seht näete haltet hoiate sie geben annavad sehen näevad halten hoiavad Sie geben annate sehen näete halten hoiate 18 u Lihtminevik Lihtminevikku kasutatakse saksa keeles minevikus toimunud sündmuste kirjeldami seks kirjalikus vormis. Reeglipäraste tegusõnade puhul liidetakse sõna tüvele lihtmineviku tunnus TE ja pöördelõpp. fragen küsima machen tegema sagen ütlema ich fragte küsisin machte tegin sagte ütlesin du fragtest küsisid machtest tegid sagtest ütlesid er/sie fragte küsis machte tegi sagte ütles
annaabi.ee 
