Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42
Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40
ühilduvad arvus põhisõnaga. Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tuletatud) tüvest, nt elama, õppima.
u - ü jung jünger Selliseid täishäälikute teatud muutusi saksa keeles nimetatakse "Umlaut"-iks. Need muutused toimuvad sõnade ja vormide moodustamisel. Eriti segav on a - ä"täpistumine": meie kõrvadel, sõna kostub sageli väga võõrana. 8 TEGUSÕNA(das Verb) Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik):
Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77
Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54 Tegusõna HABER 55 Üldolevik 55 Üldminevik 62 Üldtulevik 66
Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23
Paradigma – morfoloogiliste kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Defektiivne paradigama (või vormistik) – kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära – ärge(m) – ärgu. Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud).
Kõik kommentaarid