Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks
zu kasutamine lauses zu kirjutatake lauses algvormis oleva tegusõna ette ja tema kasutamine sõltub eespool olevatest pöördelises vormis tegusõnadest. Nt. Er kann schnell laufen. Er vergisst immer seine Hausaufgaben zu machen. Kui tegusõnadel on lahutatav eesliide, siis kirjutatakse zu liite ja sõna vahele. Ich bitte dich aufzustehen. Zu väljendab da tegevusnime: joosta, laulda jne. Zu-d tuleb kasutada: 1) Es ist + omadussõna nt. Es ist wichtig zu lernen. 2) Kindlad väljendid: Es ist/gibt + nimisõna nt. Es gibt Möglichkeit ins Ausland zu fahren. Es macht Spa Sport zu treiben. 3) beginnen algama bitten paluma vergessen unustama versuchen proovima brauchen proovima verboten keelama aufhören lakkama enpfehlen soovitama Zu-d ei kasutata:
He/she/It will work hard tomorrow. He/She/It will not work hard tomorrow. Will he/she/it work hard tomorrow? We will work hard tomorrow. We will not work hard tomorrow. Will we work hard tomorrow? You will work hard tomorrow. You will not work hard tomorrow. Will you work hard tomorrow? They will work hard tomorrow. They will not work hard tomorrow. Will they work hard tomorrow? NB! Lihttulevik moodustatakse abitegusna ja phitegusna ma-tegevusnime (I pv) abil. (abitegusnadeks on SHALL (1.prdes) ja WILL (2. ja 3.prdes) - ainult ametlikus keeles tnapeval) Tnapeva inglise keeles tavatsetakse kasutada kikides pretes abitegusna WILL. Ajamrused: next week(month, year, summer) soon, tomorrow etc. Kasutamine: Lihttulevikku kasutatakse tuleviku vljendamiseks, mis ei sltu meie tahtest. It'll be warm and sunny tomorrow. Lihttulevikku kasutatakse tuleviku vljendamiseks, mille suhtes teeme otsuse praegu
tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstruktsiooni (liigtulevik) asemel kas olevikku või lihtminevikku! 7. õigekiri 8. kirjavahemärgid öeldiste põhjal, mille joonisid juba enne alla 9. ülesehitus: SJ probleem/ väide juhtlaused/ vahejäreldused LS kooskõla SJ-ga, vastavus, üldistus Üheksa korda mõõda, üks kord lõika (riigikirjandi eest võimalikult kõrge punktisaak)! 10
Do you work hard every day? He/she/It works hard every day. He/She/It does not work hard every day. Does he/she/it work hard every day? We work hard every day. We do not work hard every day. Do we work hard every day? You work hard every day. You do not work hard every day. Do you work hard every day? They work hard every day. They do not work hard every day. Do they work hard every day? NB! Lihtoleviku moodustamisel kasutatakse tegusna ma-tegevusnime vormi, millele ainsuse 3.prdes lisatakse lpp -(E)S. Mnede tegusnade puhl lisatakse -ES: a)kui tve lppkaashlikuteks on ss, sh, ch, x, zz (misses) b)kui tve kaashlikuks on o - (goes;does) c)kui tve lpptishlik on kaashlikule jrgnev Y, mis prdelpu ees muutub I-ks (studies) Ajamrused: every day(week, month, year), often, usually, always, sometimes, etc.
Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei , Jaatusel tunnust ei ole ! NÄITED : taht-si-me, (tüvi, LM tunnus; mitum I pöörde lõpp), tubli-de-le(tüvi, mitmuse tunnus, alale ütleva käände löpp), ole-vat kirjuta-tud ( tüvi, kaudne kv, tüvi, ks tud tunnus); tungle-ksi-te- gi(tüvi, tingiv kv, mitmuse II p löpp, gi liide) pea-b mine-ma(tüvi, olevik, tüvi, ma -tegevusnime tunnus), joo-kse-ksi-me( tüvi, tingiva kv tunnus, -kse olevik, mitmuse I pööde lõpp) nobeda-i-d käs- i( tüvu, mitmuse tunnus, osatava k löpp, tüvu, mit tunnus)
Kõik keeled on EL-is võrdselt ja eesti keel kuulub Uurali keelkonda. Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema maja') ning soome keeles on isegi neli tegevusnime. Kõige vanema ja rikkama kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel. Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeelne "Hauakõne". Vanim läänemeresoomekeelne tekst on 13. sajandil kasetohule kirjutatud karjakeelne pikseloits. Ungari, soome ja eesti keel on arenenud kultuuriga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Keelt ohustab ka pidev suremuse protsenti tõus
Muutub ainult sõna välde. . . Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill pilli, raamat raamatu, kallis kalli, lind linnu. Kui nende vormide tüves on erinevusi kas häälikute pikkuses või laadis, on tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga. Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da- tegevusnime ja oleviku ainsuse 1.pööret, nt lausuda lausun, rookida roogin, lugeda loen. Muutumatutest sõnadest erinevaid muutevorme moodustada ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud. Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevad või nõrgas astmes, Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või si (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis) Vältevahelduslik sõna, mida hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt (õppida,
o mast ette hüppamast, lootmast o maks vastamaks=et vastata o mata ette vaatamata, üle lugemata, jäi alla kirjutamata · -v Ära minev = äraminev külaline · -nud Maha murdunud = mahamurdunud puu · -tav Kätte antav = kätteantav aukiri · -tud Vastu võetud = vastuvõetud otsus · des-gerundiiv (da-tegevusnime seesütlev kääne) Süües kasvab isu. Ette vaadates nägi ta meest lähenevat. 4. Tuletusliidete funktsioonid · Muuta tuletusaluse tähendust Kõrts+mik, mägi+lane · Täpsustada sõna tähendust Maja+kene, hapu+kas, tantsija+tar · Muuta sõnaliiki Pime+ne+ma, aur+stu+ma, aur+ne 5. Sõnatuletusliigid · Nimisõnatuletus · Omadussõnatuletus
Eitust väljendavad liited- eba; - mitte. Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide
vat-tegevusnimi vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. ma-tegevusnimi ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata-vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad. Kesksõnad Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid (suhteline minevik, umbisikuline tegumood).
(selle) kannu võrdle kannule (seda) kannu võrdle kannude (selle) lille võrdle lilleks (seda) lille võrdle lilledesse (selle) sauna võrdle saunani (seda) sauna võrdle saunadeks (selle) nelgi võrdle nelgita (seda) nelki võrdle nelkideta (selle) tulbi võrdle tulbile (seda) tulpi võrdle tulpidel Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. pööret ja da-tegevusnime. II välde III välde kõnnin võrdle kõnnitakse tõlkida võrdle tõlkige laulan võrdle laulaksite kasta võrdle kastnud tõlgin võrdle tõlgiti värvida võrdle värvides 3. Nõrgenev ja tugevnev tüvi vältevahelduses Tugevneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev II-
tuli võimule). Futuristid püüdsid leida väljendusvahendeid kaasaegse, kiiretempolise ja tehnoloogilises keskkonnas elava inimese probleemide kujutamiseks. Tähtis on kiirus, millega kujundatakse maailm ümber. Luuleteemadeks hädaoht, hulljulgus, vastuhakk, jultumus. Ülistati autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, elektrit, rahva hulki, keda erutavad töö, lärm ja suurlinn. Meistriteos peab olema agressiivne. Ei kasutatud omadus- ja määrsõnu. Kasutati ma- ja ta- tegevusnime. Igale sõnale peab järgnema ilma sidesõnata teine nimisõna, mis täiendab esimest ja on selle sarnane. Vägivalla ja sõjalembus. Võideldi väikekodanluse vastu. Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks). Vladimir Majakovski 1893-1930 ,,Teile!" 1915 Ekspressionism sai alguse 1910ndate alguses Saksamaal ja läheb välja 1920ndate keskpaika. Maailma keskpunkt ,,mina" sellest lähtub kõik
kõik sõnad lahku. N: suure U kujuline, meie Antsu vanune, M.Härma nimeline Arvsõnad: viisteist, viiskümmend viis, viissada, viis tuhat, viis miljonit, viis miljonit viissada tuhat viiskümmend viis · Kui arvsõna kirj. ühesõnaga siis kirj. see ka järgneva sõnaga kokku. N: viieteistkümneaastane · Kui arvsõna kir. mitme sõnaga siis kir. see põhisõnast lahku. N: viiekümne viie aastane. Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine Moodusta ma-tegevusnime ja mina vormi. N: abielu abielluma, ma abiellun. Silmakirjatsema, silmakirjatsen Jalga laskma, lasen jalga Kui pööramisel sõnad kohta ei muuda siis kirjutan kokku. Kui muudavad siis lahku
Kindel kõneviis – tunnus puudub, neutraalne liige Tingiv kõneviis – tegevus on ebareaalne, tunnus ksi, ks Käskiv kõneviis – väljendab käsku, tunnus ge, ke, gu, ku, 0(ainsuse 2.pööre) Kaudne kõneviis – kaudne väide, tunnus vat Möönev kõneviis – arenenud käskiva kv 3.pöörde vormis, väljendab allika poolest kaudset käsku, möönavat tähendust. Tunnus gu, ku. (valitakse da-tegevusnime analoogial) 13. Kõneliigikategooria liikmed. Kõneliigikategoorial on kaks liiget – jaatav e afirmatiiv ja eitav e negatiiv. Jaataval tunnus puutub. Eitust näitab eitussõna ei(kindel, tingiv, kaudne kv) või ära (käskiv ja möönav kv).
Seisundiverbide (nt usaldama, armastama) puhul kasutatakse osasihitist. Verbi sisaldama puhul – mõlemad võimalused. Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta. Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav. Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist. …jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma,
järel kirjutatakse liide gi ning kõigil ülejäänud juhtudel ki (kohvgi, mitmedki, kukkki, artisokkki, küllaltki, kauguseski). 7 Sulghäälikutest Sulghäälikute õigekirjal on tähtis sõna astmevahelduslikkus, millele toob selgust ÕSi tüüpsõnastiku oskuslik kasutamine ja vormidevaheliste seoste teadmine. Raskusi põhjustavad ma-tegevusnime ja mata-vormi õigekiri (tegemata, jagamata, kasutamata). Käändsõnadest problemaatiline kaart (kaardi : kaarti : kaardisse ehk kaarti : kaartide : kaartisid ehk kaarte : kaartidesse) ja raskusi põhjustab ka mitmuse tunnus (akende, eksamitega, hetkedest, hetkedel, jõuludeks) I ja j Tähed i ja j põhjustavad tavaliselt raskusi tegijanime kirjutamisel. Lahenduseks tuleb mõelda ma-vormi tüvele, sest i olemasolul jääb ta ka alles tegijanimes (lepingu sõlmija (sõlmi/ma)).
lauses: a) sõltuvusmäärusena, nt Ma uskusin sind magavat (= Ma uskusin, et sa magad); b) sihitisena, nt Kuulsin toas lauldavat (= Kuulsin, et toas lauldakse).) ma-tegevusnimi e supiin (ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata- vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud.ma- tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad.) ma-vorm väljendab mingi muu tegevuse suhtes järgnevat tegevust (suhtelist tulevikku). Ta on lauses tavaliselt: o sihtkoha määrus, nt Läksime sööma; o sõltuvusmäärus, nt Ta pani meid kirja kirjutama. ma-vorm võib olla ka: o liitöeldise osa, nt Mari hakkas laulma. Mõnikord esineb ma-vorm: o iseseisva öeldisena, nt Kähku magama!
23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõna vormid 24. Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist? 1) Otsid ÕS ist vajaliku sõna 2) Seejärel ÕS näitab ülaindeksiga numbri 3) Seejärel lähed ÕS algusesse ja otsid selle numbri ja seal on tüüpsõna kuidas seda käänata õieti 25. Põhikääne!
Tihti kirjutatakse sõna mõttetu ühe t-ga. Tema tuletisedki mõttekas ja mõttetuski on topelt t tähega. Sellised sõnad on veel näiteks võttestik, rikketu ja happesus. Nende sõnade esimeses silbis olev sulghäälik kirjutatakse ülipikana. Rõhuliide gi lisatakse vokaali või heliliste häälikute l, m, n, r, v lõppu.Helitute häälikute g, b, d ja k, p, t ning f, h, s, s, z, z järele kirjutatakse liide ki. 2.4 Veel sulghäälikutest Inimestele tekitab probleeme ma-tegevusnime ilmaütleva käände ehk -mata vormi kirjutamine. Õige on kirjutada esitamata, kordamata, pesemata, koristamata jne. Ühegi mata vormilise sõna puhul ei kasutata topelt sulghääliku. Klusiili kirjutamise reeglid: · tugevneva astmevaheldusega käändsõnad: ei ole mõtet mõttele, rikketeade,ettevõtte nimetus - ettevõttena, kokkulepe kokkuleppel. · pika vokaalainese ja diftongi järel: pakume kaupa, ei tea kõiki ega kõike, kõike head.
Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi): Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet Pöördsõnadel kindla kõneviisi ainsuse oleviku 1. pöörde ja da- tegevusnime tüvi, nt loen : lugeda Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse liigid: Vältevaheldus ehk vältemuutus Laadivaheldus ehk laadimuutus o Geminaadivaheldus ehk pikkusmuutus (mõnes käsitluses ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest) Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on laadivahelduslik ehk laadimuutuslik, kui ühes tema tüvevariantidest esineb sulghäälik või s, teises mitte. Sulghäälikut või s sisaldav tüvevariant on tugevas astmes, neid mitte
.. 1 7. Mitu sidesõna kõrvuti: ja et, ning kui, ega siis, kuid et jt - tava ei luba panna koma sidesõnade vahele. 8. Kui aga ja vaid on rõhumäärsõnad, siis koma nende ees ei ole: Soe tee mõjub aga kosutavalt. Probleem on aga selles... Tema on minu kohmetuse üle alati vaid muianud. 9. Öeldis võib mõnel juhul olla ka da-tegevusnime kujuline ja komakasutus on vaba. Me oleme mõelnud(,) kus hoida raamatuid. Poiss mõtles(,) kuidas ülesannet lahendada. Seda on kergem ütleda(,) kui teha. Ei saa jätkata teisiti(,) kui ainult õhku kinni hoides. Meil ei jäänud muud üle(,) kui tagasi minna. (Vrd Meil ei jäänud muud üle, kui tuli tagasi minna/kui läksime tagasi.) Me ei pea tegema muud(,) kui korralikult
Nt Tulin raamatut lugema; -mas, mis väljendab mingi muu tegevuse suhtes samaaegselt toimuvat tegevust. Nt Olin lugemas; -mast, mis väljendab mingile teisele tegevusele eelnenud tegevust. Nt Tulin suusatamast; -mata, mis väljendab sooritamata tegevust. Nt Ei saanud olla lugemata; -maks, mis väljendab tegevust kui teise tegevuse otstarvet. Nt Tulin lugemaks raamatuid. ma-tegevusnime tunnuseks on -ma, -mas, -mast, -maks, -mata. 16. Partitsiibid. Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus -tav); Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud-partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud
Hulgasõnad paar,mitu,mõni,pool, veerand kirjut. samamoodi nagu arvud kokki sajaliste ja kümnelistega, lahku tuhandelistest ja suurematest arvudest. (nt. 6 005 321- kuus miljonit viis tuhat kolmsada kakskümmend üks, 11 146- üksteist tuhat ükssada nelikümmend üks, 5321. -viie tuhande kolmesaja kahekümne esimene) Tegusõnad: *Liittegusõnade osad kirjut. alati kokku, ühend- ja väljendtegusõnade osad lahku! Peab võrdlema A(oleviku 1.isiku vorm(mina)- ja B(da-tegevusnime vorm)- tüve. Kui sõnaühendite järg jääb samaks, on tegu liittegusõnaga, kui liikmete järg on A-ja B-tüves erinev, on tegu ühend- või väljendtegusõnaga. nt. A-tüvi taandarenen ,B-tüvi taandareneda - Järjestus sama, kokku! A- lasen jalga B- jalga lasta - Järjestus erinev, lahku! 6.Käändsõnade veaohtlikud sõnatüübid *ik-lõpulised sõnad (nt.ohtlik,keskmik,veidrik jne) Tuleb vaadata silpide arvu. Kui silpe pole
Nende võrdlusel tulevad kahtluse korral häälduserinevused hästi välja. Omastav kääne või sama hääldustugevusega vorm on nõrgas astmes (II vältes), osastav ja sama hääldustugevusega vorm aga tugevas astmes (III vältes). ·Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta! ·Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. Pööret (mida teen) ja da-tegevusnime (mida teinud). Laadivaheldus ·Laadivaheldus toimub kui kaob ära s või sulghäälik. Et seda näha võrreldakse omastavat ja osastavat ainsuse vormi sisehäälikuid. ·Laadivaheldus on nõrk juhul kui sõnad pole sulghäälikut. Nõrga või tugeva astme üle otsustatakse antud vormi põhjal. Silp ·Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks.
inimese tunnetuse kaudu. Kognitiivses konstruktsioonigrammatikas pööratakse põhitähelepanu keelekirjelduse psühholoogilisele usutavusele. Põhitermin, konstruktsioon, on lihtsustatultöeldes vormi ja tähenduse kooslus, mille komponendid ei ole reaalses keeles teineteisest lahutatavad. Näiteks võib tuua konstruktsiooni, mis koosneb alalütlevas käändes tegijast, modaalsest (vajalikkust või võimalikkust väljendavast) verbist ainsuse kolmandas pöördes ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad
Tingimused, mille puhul täisihitis pannakse nimetavasse käändesse, on üldjuhul järgmised: · kui täissihitis on vormilt või sisult mitmuslik, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Isa viis kaks last lasteaeda. · kui öeldisverbiga väljendatakse käsku, nt Vii laps lasteaeda! Laps lasteaeda viia! · kui öeldisverb on umbisikulises tegumoes, nt Laps viiakse lasteaeda. · kui täissihitis laiendab da-tegevusnime, nt Isa ülesandeks jäi laps lasteaeda viia. 16. Mis süntaktiliste omaduste poolest erinevad kvantitatiivselt piiritletud ja piiritlemata tähendusega nimisõnad? Piiritletud nimisõnad on alati täisaluse funktsioonid, piiritlemata võib ollaa nii osa-/kui täisalus. Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ehk totaalsubjektiks. Täisalus on tüüpiline alus, mis paikneb normaaljuhul lause algul ja ühildab endaga öeldisverbi isikus ja arvus, nt Ma loen raamatut
(taloni ‘minu maja’, talosi ‘sinu maja’, talonsa ‘tema maja’) ühis- vööndist, võib oletada, et uurali ✴kose ✴soksз ✴n'julkз ✴näŋз ✴s'ala uurali algkodu asus nen ning soome keeles on isegi neli tegevusnime (eesti keeles Tabel 2. Käänete arv de kokkupuutealal. on kaks: ma- ja da-tegevusnimi). uurali keeltes 56 57 Seevastu inglise keeles kasutatakse tegevuse väljendamiseks Ajavahemikus 3000−1000 aastat e.m.a
analytic analüütiline (= uninflected - grammar is focused in the sentence , e.g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example noun (proper, common, nimisõna, Refers to words which denote classes and categories of book, water, sincerity, Mary,
) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes, Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit - `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks. Liitumisviisid:- fusioon morfeemide piirid on hajusad, nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)- muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) - Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. 13
morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: 1.Analüütilised vähe või üldse mitte 2.Sünteetilised palju 3. Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 22.09.2010 Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus Nt majades = 3 morfeemi: 1. maja + 2. mitmus: -de- + 3
avaldamismärge Allkirjastatakse juhi poolt soovitatavalt mitte musta värvi korraldav osa käskivas vormis ainsuse esimeses isikus. Võib tindisulepeaga. Kasuta sinist. kasutada Jaotuskava (koopiad) KK tutvustamiseks asjaosalistele tehakse da-tegevusnime, kui saab näidata konkreetset täitjat koopiad (allkirjast allpool, KK viimase lehe pöördel, eraldi lehele, kui vaidlustamisviide näiteks: Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 koopiate saajaid on palju) päeva jooksul teatavaks tegemisest....... 9
Kõneliigikategoorial on kaks liiget: 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv (tunnust pole); 2) eitav kõneliik e negatiiv (tunnus "ei" või "ära"). 29. Verbi tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused) - 1) tüve silpide arv, mida võib verbil olla 15. Verbi muutmine sõltub sellest, kas tunnus või lõpp liitub rõhuta või rõhulisele silbile (1. silp on pearõhuline, 2. rõhuta, 3. kaasrõhuline, 4. rõhuta, 5. kaasrõhuline). Silpide arvu loetakse ma-tegevusnime ja kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde vormist, kusjuures tunnus või pöördelõpp jäetakse välja. Nt kirjuta/ma, kirjuta/n (3- silbiline). Kui üks vorm on teisest pikem, loetakse silpide arvu pikemast vormist, nt tege/ma, tee/n. 2) tüvede arv (1- või 2-tüvelisus). Ühetüvelistel verbidel moodustatakse kõik vormid vokaaltüvest, kahetüvelistel osa vorme konsonanttüvest. Parim on vaadata nud-kesksõna, sest 18
Konditsionaal (tingiv kv) • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv (kaudne kv) • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat-tegevusnime kaudu): ta olevat • Murretes esinemus ebaühtlane: v-partitsiip (nom/gen/par) pms eL murretes ( ta olev, ta oleva, ta olevat) , infinitiivid ja pidama-konstruktsioon pms eP murretes (olla, olema, peab olema, pidi olema), Tartumaal na- tunnus (ta olna) jt • Näiteid kirjakeeles 18.-19. sajandist, varieeruvus suur (ka tänapäeval varieerub) Potentsiaal • Tänapäevaks kadunud, ajalooliselt ne-tunnuseline • Väljendanud võimalikkust
23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Konditsionaal • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid tõi kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat- tegevusnime kaudu): ta olevat • Murretes esinemus ebaühtlane: v-partitsiip (nom/gen/par) pms eL murretes ( ta olev, ta oleva, ta olevat) , infinitiivid ja pidama-konstruktsioon pms eP murretes (olla, olema, peab olema, pidi olema), Tartumaal na-tunnus (ta olna) jt • Näiteid kirjakeeles 18.-19. sajandist, varieeruvus suur (ka tänapäeval varieerub) Potentsiaal • Tänapäevaks kadunud, ajalooliselt ne-tunnuseline • Väljendanud võimalikkust
teha). Astmevaheldus jaguneb: 12. laadivaheldus LV Laadivaheldus esineb nendes sõnades kus sulghäälik või s kaob ära või asendub teise tähega. Pood poe poodi , kinnas kinda kinnast, lugema loe lugeda. 22. vältevaheldus VV vältevahelduse puhul vaheldub teine ja kolmas välde ülejäänud väldete vaheldusi ei peeta VV-ks. A- tüvi on ainsuse omastav ja tegusõnade puhul. B- Ainsuse osastav kääne ja tegusõnadel ta tegevusnime mis vastab küsimusele mida teha. Harjutamine Moodusta a ja b tüvi ja määra määre sõna astmevahelduse liik. Kreek kreegi kreeki vv Tuul tuule tuult vv Tõmbama tõmban tõmmata lv Vaatama vaatan vaadata vv
Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev-
Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev-
Lisaks tugiverbidele on populaarne ka mine- ja muude tegusõnatuletiste kasutamine. Näiteks selle asemel, et öelda: „Tugevad ja väljapaistvad ettevõtted saavad Tartus kujuneda siis, kui avalik sektor panustab oluliselt üldisesse loome- ja ärikliimasse“, kirjutatakse: „Tugevate ja väljapaistvate ettevõtete kujunemine Tartus eeldab olulist avaliku sektori ressursside panustamist linna üldise loome- ja ärikliima vormimisse“. Vältimaks sellist lauseehitust, on hea kasutada da- tegevusnime või des- vormi. (Pullerits 2010: 19-20) Ka poolt- tarindi ja olema + kesksõna kasutust näeb tihti. Vastavalt poolt- tarindi kasutuseesmärgile on võimalik seda tekstis asendada järgnevalt: umbisikulisest lausest tuleks teha isikuline, tud- kesksõna asendada omastavas käändes tegijafraasiga. (Pullerits 2010: 21-22) Nominaalstiili kasutatakse ka sõnavaras. Tarbetuid sõnu leidub nii tegu-, nimi-, 18
Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev-
2. On Monday I will take a new book to read from the library. · Sünteetiline väljendusviis · Abisõnad e analüütiline väljendusviis · Reduplikatsioon-tüve v mingit osa korratakse ja saadakse uus tähendus. Nt. Vanavanaema ja vanavanaisa. Ülivõrret ja keskvõrret väljendatakse nii muudes keeltes. Mitmuse väljendamine. ''Rohkem omadust''. Morfeemide liitumise liigid: · -fusioon-morfeemide piirid on hajusad nt. Murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) · -kumulatsioon- ühes morfeemis on mitu tähendust nt. Vete (pl.gen.vesi), sang (sing pst.) · -muutumine sama tähendusega morfeemid kuju erinevates ümbrustes muutub. Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust. Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine.
Ich habe die Absicht, einen Wagen zu mieten. Mul on kavatsus autot ürida. Heinrich schlug vor, eine Ausstellung zu besichtigen, H. tegi ettepaneku näitust vaadata AGA: Ich möchte eine Ausstellung besichtigen. Ma tahaksin näitust vaadata. Sie müssen die Ausstellung besichtigen. Te peate näitust vaatama. Lassen Sie mich mal sehen! Lubage mul vaadata! Ilma kildsõnata "zu" tarvitatakse infinitiivi (-da tegevusnime) modaalverbide järel (können,müssen, dürfen, wollen, mögen, sollen) ja järgnevate tegusõnade järel : lassen, bleiben,sehen, hören, fühlen, gehen, kommen, fahren, laufen) Eesmärgi väljendus: 1. um... zu Ich bin da, um möglichst viel zu erfahren Ma olen siin, et (ma) võimalikult rohkem teada saaksin (Alus jääb samaks) 2. damit Ich bin da, damit Sie möglichst viel erfahren
kuidas neid elemente liidetakse (prefiks, infiks, sufiks). Keelte tüpoloogiline liigitus 1.isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu 2.aglutineeriv (grammatilised lõpud liidetud sõnadele) nt, türgi keel 3.flekteeriv (sõnatüvi muutub) nt, rootsi keel 4.polüsünteetiline-inkorporeeriv ( tüved koonduvad pikkadesse sõnadesse) Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 4)neurolingvistika: 5)psühholingvistika: Keele seostamine muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab
§ 15. Keele- ja stiilinõuded (1) Seaduseelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (2) Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. (3) Eelnõu sõnastamisel kasutatakse võimaluse korral umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi. Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus on lubatav da- tegevusnime kasutamine. (4) Eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus. § 16. Sätte sõnastamine Säte sõnastatakse õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt. § 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine (1) Seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid. (2) Uut terminit võib kasutada valdkonna: 1) esmasel reguleerimisel;
· 19. Saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus = kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub · Analüütilised vrd ee k laua peale; (vieetnami keel, eesti keel) · Sünteetilised ee k lauale; · Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes. Sünteetiline aglutineerivad keelet · Morfeemide liitumise liigid o Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) mofeemis, on mitmuse ja osastava u on sulandunud. o Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) o Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira jahtimata), hra (yonohra- söömata), -pira (timpira andmata).
elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PLGEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: hira (amryekihira jahtimata), hra (yonohra söömata), pira (timpira andmata) Morfeemide liitmine 1. sünteetiline väljendusviis (fusioon, muutumine) 2. abisõnad ehk analüütiline väljendusviis 3
sama taseme mõistetest eristamise meetodi. Kuna mõistesüsteemi kuju on erialainimeste otsustada ja üheaeg- selt võib eri otstarveteks käibida ka mitu erinevat mõistesüsteemi, siis tasub määratlemisel jälgida, et eri jaotusalused tarbetult segi ei läheks. Võimalike mõistesüsteemide paljusus koos mõne tuletusmalli suure produktiivsusega tingib mõistesüsteemiga arvestamise tegelikult juba märksõnade valimisel: enamasti võib vabalt võtta kas verbi või tegevusnime, protsessi või tulemuse, aine oleku või selles olekus aine vms; seda tuleks vaid teha ühtlaselt. Ei ole näiteks mõtet võtta aine olekutest rääkides märksõnadeks aine gaasiline olek, amorfne aine, tahkis ja vedelik, sest esimene on olek ja ülejäänud on ained. (Süstematiseerimse täiendava sammuna võiks selles näites kaaluda ka sarnast vormi ainete nimetamisel, st kui juba amorfne aine, siis ka tahke aine ja vedel aine koos võimalike sünonüümidega.)
annaabi.ee 
