Arvo Pärt (1)

Kuressaare Gümnaasium
Arvo Pärt
Referaat
Koostaja : Janno Siim
Klass: XII B
Juhendaja : Laine Lehto
2010
Elu
Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides , üles kasvanud aga Rakveres . Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis . Juba 14–15-aastaselt suutis ta komponeerida.
Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis . On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis , et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja . Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 –1979 ja taas 2005. aastast.
Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks , nii näiteks võttis konservatooriumi professor , pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti - esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat . 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile " (1963), eesti avangardse muusika tähtteos (pühendatud Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele).
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks , ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi " Credo ". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini.
1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus elab tänini.
Looming
Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Šostakovitšist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."
See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ja liitus õigeusu kirikuga . Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom.
Tema kriisi eelsete teoste kujundid olid eredad ja meeldejäävad, teoste ehitus kuulamisel kergesti jälgitav, muusika väga mõjuv. Eriti haaravad on teosed, kus Pärt on kasutanud lõiguti varasemate aegade muusikat. Näiteks kolmeosaline "Collage B-A-C-H" (1964), mille keskmises osas vahelduvad Bachi ja Pärdi muusika lõigud. Kui Bachi muusika on aeglane, rahulik ja ilus, siis Pärdi muusika jätkab samas rütmis ja tempos , kuid kriipivate klastritena. Tekkiv kontrast on väga suur.
Sarnasele kontrastile ehitas Pärt üles mitmed oma teosed. Neis kõigis on mineviku muusika lõigud justkui puhtuse ja rahu kehastused, nagu tšellokontserdi (1966) terve II osa . Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C- duur .
1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad , sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ja selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste .
Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks.
Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil.
Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma : igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus .
2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina ", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", " Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillierit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga .
2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni väärtuses. Fond põhjendas Pärdi premeerimist järgmiselt: "Pärdi muusikas on rikkalikult vaimseid ülemtoone ning helilooja püüab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi väga sügaval inimese sees peituvat." Autasustamistseremoonia toimus 22. mail 2008 Kopenhaagenis Taani raadio kontserdisaalis toimunud kontserdil, kus Taani raadio orkestrit ja vokaalansamblit juhatas Tõnu Kaljuste.
Kasutatud materjal

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt

http://www.emic.ee/helilooja/arvopart