Õpiku digitaliseerimine ei ole veel õppekeskond. Missugune e-lahendus suudaks inimesi harida? (0)

 
 
Triinu Hordo 
Paberilt ekraanile 
Viive-Riina  Ruus  tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset 
õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid 
õppijaid  kujundav;  koostööd  ning  sotsiaalsust   soodustav ,  samas   arvestab   individuaalsete 
eripäradega;  orienteeritud  mõistmisele;  motiveeriv  ja  eetiline.1  Antud  tingimusi  peaks 
rahuldama ka hariv e-lahendus. 
Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on  arvutimängude  tootjate 
käes. Miks? Sest  mängimine  domineeris arendava  tegevusena  juba lasteaias: pusled, sõna- ja 
ringmängud  täitsid  noorte  päevad,  täiendades  teadmisi  märkamatult.  Pärast   elektroonika  
võidukäiku  kolisid  mängud  ühes  infovahetuskanalitega  internetti  –  piiramatute  võimaluste 
maale.   Kisa   ja  kära  tõuseb  viimasel  ajal,  kuna  arvuti  ees  veedetakse  tunde.  Kas  muutes 
konteksti, suudetaks tagada enamuse poolehoid, tõestades, et programm või lahendus on hariv? 
Juba praegu soodustavad  arvutimängud  nii  meeskonnatöö - kui ka iseseisva mõtlemise oskust, 
õpetavad  seejuures  probleeme   lahendama ,  arendavad   loovust   ning  on  keeleoskuse  ja  enese 
väljendamise edasiviijaks – need igati positiivsed omadused peaks suunama haridustöötajate 
pilgu mängutööstuse poole. 
Hariva  lahenduse  loomiseks  ei  piisa  teose  digitaalsel  kujul  kättesaadavaks  tegemisest. 
Raamatukogud  on  juba  paar  aastat  vanu  teoseid  vabalt  kättesaadavaks  teinud,  ent 
lugejaskonnale  ei  läheneta  uudselt,  mistõttu  antud  kirjatükkide  mõju  tundub  võrreldes 
eelnevaga  samasse  suurusjärku jäävat. Omanäolisus ning lugejaskonna  tundmine  tagavad edu, 
seega peaks ühte kasti suruda üritav õpetamismudel  muutuma  individuaalsemaks. Nii mõnigi 
õpilane  sooviks  piirduda  üksnes  teda  huvitava  matejali  uurimisega,  ent  see  ei   tagaks   üldist 
intelligentsust.  Samas  on  õpiku  piiratus  üheks  tema   positiivseks   küljeks.  Mida  vähem  on 
informatsiooni  tarvis  talletada,  seda  lihtsamalt,  aga  ka  detailsemalt  see  talletub.  Postimehe 
paberväljaande  anekdoodid  priirduvad  üldjuhul  kolmega,  kuid  internetis  leidub  piiramatult 
taolist sisu. Meenutada suudan üknes neid nalju, mida olen lugenud paberilt. Seega võimaldaks 
ideaalne õppekeskond edasi uurida, ent ei koormaks liigselt neid, kes teemat tüütavaks peavad.  
Kuigi  eeldame  individuaalset  lähenemist,  ei  tohiks  ära  unustada  meeskonnatööd  ega 
esinemisoskust. Saja  parima  programmi, mida võimalik kasutada ka hariduslikel eesmärkidel,  
esikümnes  torkavad  silma just info- ja suhtluskanalid ning esitlustööriistad:  Twitter, Google 
                                                 
1Ruus, V.-R. (2015). Muutunud  õpikäsitus .  http://loovharidus.ee/muutunud-opikasitlus/ (17.04.2015). 
 
 
Triinu Hordo 
Docs, YouTube, Powerpoint, Google Search, Wordpress,  Dropbox , Evernote,  Facebook  ning 
LinkedIn .2  Parim  lahendus  oleks  rakendada  õpilasi  ise  õpetajate  rolli.   Eakaaslaste   loodud 
videod,  kirjatükid,   esitlused   või  muud  õppematerjalid  suudavad  üldjuhul  teema  lihtsalt  ja 
arusaadavalt  selgeks  teha.  Mihaly  Csikszentmihalyi  teooria  kohaselt   saavutatakse   parim 
tulemus siis, kui ülesanne on õpilasele  väljakutse  ning tal on selle väljakutse vastuvõtmiseks 
piisavalt teadmisi, oskusi ja mõistmist.3 Iseseisvalt uuritu  teistega  jagamine ongi just selline 
väljakutse.  Samas  annab  see  ka  võimaluse  õpilase  arengut  hinnata.  Nagu  praegugi  käiakse 
praktikatel, saaks õppekeskkonna täiendamist pidada vahefinišiks.  
Ühe  võimalusena  võiks  kasutada  foorumeid,  kus  arutelu  suunatakse.  Nii  peegeldaks 
kirjavahetus klassiruumi, kus õpetaja juhiks mõttekäiku, ent samas laseb õpilastel iseseisvalt 
jõuda  probleemi  või  küsimuse  lahenduseni.  See  soodustaks  informatsiooni  mõistmise  ja 
rakendamise  oskust, mille väärtus kasvab aasta-aastalt. Kuigi  osavõtt  oleneks endiselt suuresti 
panustajate iseloomudest, annaks seesugune vorm võimaluse sõna võtta ka nendele, kes muidu 
häbeliku või  argliku loomuga, sest   anonüümsus  sisendab  kindlustunnet .  Suurenenud osavõtt 
tõstab  antud  meetodi   efektiivsust ,  mis  omakorda  tähendab  paremaid  tulemusi  ning  laiemat 
silmaringi. Olenemata üksikisiku panusest, talletab igaüks teatud infokillukesi juba erinevaid 
mõttekäike lugedes . 
 „ Tehnoloogia   kasutamine  peaks  toimuma  õppimise,  mitte  aga  tehnoloogia  enda  huvides,“ 
sõnas  Viive-Riina  Ruus,  seega   luues   harivat  keskkonda,  peaks  kinni   pidama   prioriteetidest. 
Tehnoloogia   arendamiseks   on  tarvis  koostööd  teha  mitmete  ettevõtetega:   Microsoft   toetas 
Ghana  põhikoole 40 000 sülearvutiga, LAV-s võidutes Nokia platvormiga Mxit, luues sellele 
efektiivse  matemaatikarakenduse.4  Kohalikule  majandusele  kui  ka  haridusele  osutub  taoline 
abistamine toetavaks jõuks, ent saamata ei jää ka ettevõtete omakasu: kasutajate arvu suuremine 
tähendab  klientuuri  truudust,  mis  omakorda  kindlustab  kasumi  tulevikuks.  Lähtugem 
e-lahenduste  loomisel  eesmärgist  saavutada  parimat  ning  jätkem  nurjatud  plaanid  sahtlisse. 
David Wolber (San  Francisco  ülikool) astus üles 16.  aprillil  2015 hariduskonverentsill „ NUTT * 
tuleb peale“ ettekandega „Democratizing Computing with App  Inventor “ ning  tutvustas  Google 
ja  MIT  ühistööna  loodud  vabavaralist  rakendust  MIT  App  Inventor  2.  Äärmiselt 
                                                 
2Hart, J. (2014). 2014 Top 100  Tools  for  Learning  – Results of the Annual Survey  of Learning Tools. 
http://c4lpt.co.uk/top100tools/  (17.04.2015). 
3Kitsing, M. (2008). Design down – õpikeskkonna loomise uus meetod.  Haridus , 7-8. 
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82008/27-30.pdf  (17.04.2015). 
4Verkade, P. (2013). Digitisation will change the  face  of education.  Monitor , 1. juuli. 
http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Digitisation-will-change-the-face-of-education/ -
/689364/1899904/-/uftx0d/-/index.html (19.04.2015). 
 
 
Triinu Hordo 
kasutajasõbralik 
programm 
muudab 
mobiilirakenduste 
loomise 
võimalikuks 
põhikooliõpilastele,  õpetades  isiklikust  kasust  motiveeritud  kasutajatele  algoritmilist 
mõtlemist, millel põhineb programmeerimine, ning kannalikkust. Teistele õppekeskondadele 
on App Inventor eeskujuks, arendades otseselt nii probleemide lahendamise kui ka materjalide 
leidmise oskust. 
Ameeriklane  Donny   Miller   on   öelnud :  „In  the  age  of  information,  ignorance  is  a   choice .5  
Praeguses maailmas  haaravad  inimesed paratamatult siit-sealt infokillukesi, ent alles teadmiste 
süstematiseeritud ning huvitav esitamine moodustavad hea õppekeskkonna. Selline e-lahendus 
peaks  igati  soodustama  omavahelist  suhtlust,   toetama   sisu  loomist  ning  andma  ülevaate 
õpitavast  teemast,   muuseas   tagama  ka  juhised  edasiseks  uurimiseks.   Praeguseks   on  loodud 
mitmeid toimivaid rakendusi, millel eeskujul rajada üha uusi. 
                                                 
5Informatsiooni ajastul on ignoreerimine valiku küsimus.