Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina kui lugeja (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline lugeja olen mina?
Mina kui lugeja
Raamatuid loetakse üldiselt huvi pärast, et saada neist uusi teadmisi ja kogemusi. Mõni loeb ainult selleks, et raamatuid tunda ja siis osata seltskonnas kaasa kõneleda või puhtalt kohustusest. Milline lugeja olen mina?
Mina olen konkreetne-emotsionaalne tüüp. Raamatuid lugedes otsin ma samuti emotsioone ja tundmuseelamusi. Näiteks lugedes raamatut „ Looking for Alaska “ seostasin ma ennast Alaska tegelasega kes on veidi metsik, tujukas , ettearvamatu ja salapärane tüdruk. Üks liik minust huvitub eriti armastusest, selle mitmesuguseist vormidest . Teisalt huvitub aga jõuliste stseenide kirjeldus, nagu ohjeldamatu rõõm, viha, hirm, ägedus, põlastus, mille mõju suurendab minus üldi­selt elulisi funktsioone. Lisaks pakuvad mulle huvi peale nimeta­tud meeleliigutuste kirjelduste perekondlikud ja rahvuslikud tunded, kirjeldused, mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel selli­sed tunded, mis arenenud looduse ja maailma vaatlusest, isiku ja ühiskonna suhetest ja enese hingeelu vaatlemisest, nagu kõlbelised, esteetilised , intellektuaalsed ja usulised tunded. Mina kui konkreetne-emotsionaalne leian oma tarbetungide rahuldust emotsio­naalsete funktsioonide tegevusest.
Mulle meeldivad ka ulmeraamatud. Neid raamatuid lugedes olen ma pigem intellektuaalne-tahteline lugeja. Ma naudin lugeda raamatut, kus tegelased on suure tahtejõuga, targad ja ettevõtlikud. Nagu näiteks J.K Rowlingu „ Harry Potter“. Selles raamatus on kõik tegelesed ettevõtlikud ja viivad raamatu huvitavalt edasi. „Huvitavaid teoseid” loetakse selleks, et unustada igapäevast tegevust, elu ebameeldivusi, raskeid läbielamisi ja harilikke võitlusi iseendaga. Raamatuist ei otsita mitte teadmisi, vaid tröösti ja pääsemist „tegelikkusest”. Raamat peab mõjuma puhkuse vahendina, peab äratama lugejas energiat ja suurendama aktiivsust. Sellejuures nõutakse teoselt põnevust ja keelelist lihtsust .
Ma naudin kirjandust nii ajaviitena, kui ka uute teadmiste saamiseks. Mõnikord me loeme raamatuid vaid kohustusliku tegevusena , kuid siiski saame me neist alati midagi uut teada. Mõnda raamatut loeme me selleks, et leida enda jaoks otsitavaid elemente, näiteks emotsioone. Lugemine peaks olema meie jaoks kui nauding .
Mina kui lugeja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olendinnu Õppematerjali autor
Missugune lugejatüüp olen mina.

Sarnased õppematerjalid

Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

Nüüd olen ma üha rohkem hakanud mõtlema, kuidas neid tavasid muuta ja paremini kohandada sedalaadi aktiivsele nõustamisele, mida mina soovitan. as inimesed n?ustamisele tulevad, kuidas neid tervitatakse ja pannakse tundma teretulnuna ning kui palju n?hakse visiidiks ette aega. Tavad h?lma?vad ka n?ustamisruumi f??silist olemust ja kasutatavaid vahendeid. Millised v?iksid olla sotsiaalse suht uidas oleks olnud astuda sisse Sigmund Freudi kabinetti v?i k?lastada

Psühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

Need, kes räägivad valikust kui himust, vihast, soovist või mingist arvamusest, ei näi õigesti mõtlevat. Valik ei kuulu ju neile, kes loogiliselt ei arutle, küll aga kuulub himu ja viha. Ohjeldamatu inimene tegutseb küll himustades, kuid mitte valikut tehes, vaoshoitud inimene seevastu valikut tehes ja mitte himude mõjul. Himu vastandub valikule, himu himule mitte. Iga tegevus ja iga otsus muudab veidi meie mina, seda osa meist, mis teeb valikuid. Niimoodi ­ samm-sammult ja tegu-teolt - kujundamegi oma tõelise mina kas taeva-või põrguolendiks. Clive Lewise järgi tähendab esimene harmoonias elamist teiste ja iseendaga, kuuluda teise liiki tähendab aga hullust, sõgedust, hirmu, raevu, võimetust ja igavest üksildust. Igaüks meist liigub iga hetkega ühe või teise seisundi suunas, sest iga kuri tegu kalestab inimese südant ja iga hea tegu pehmendab

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar- Ma kahmasin selle tagasi, too teine hakkas huilgama ja mina „jäin vahele“. Mind süüdistati nä- nases toonis. Mu vanemad küsisid mult, mida ma tahan, et nad „kogu selle asja“ suhtes ette geluse põhjustamises ja hiljem sain ma nüpeldada. Sama juhtus korduvalt ka vastu rääkimise võtaksid. Arukatena lubasid nad mul minna teise kooli – umbes kuueks kuuks. Just enne mu

Psühholoogia
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust.

Saksa ajalugu
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss

Kirjandus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Kas lähete Thibautodé tänavale korterit otsima? Eks, härra rektor, kuradi partner?» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid! Maha kaikakandjad!» «Ütle, Robin Poussepain, kes see seal on?» «See on Gilbert de Suilly, Gilbertus de Soliaco, Autuni kolledzi laekahoidja.» «Säh, mu king! Sul on parem asend, viruta talle näkku!» «Saturnalitias mittitnus ecce nuces.»* «Maha kõik kuus teoloogi oma valgete ülekuube-dega!» «Kas need on teoloogid? Mina arvasin, et need on haned, mida Sainte-Geneviève Roogny läänimõisa eest linnale kinkis.» «Maha meedikud!» «Maha kõik dispuudid!» «Saad mütsiga vastu vahtimist, Sainte-Geneviève'i laekahoidja! Oled mind kord tüssanud. Jah, ta andis minu koha Normandia korporatsioonis väikesele Asca- 1 Luudega mängija (lad. k.). 2 Kas täringute juurde (lad. k.). 3 Thibautode kõlab nagu Thibaut aux des -- Thibaut täringuid mängimas. 4 Säh sulle pühadepähkleid (lad. k.). 16

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun