Tarkus on teadmine kui vähe
me teame
Esimene
asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on
nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks
teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi ? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla
sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks
vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile
matemaatikat, füüsikat , keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et
lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse
kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas
kasutada pesumasinat.
Koolis
me õpime kasutama Mendelejevi tabelit, tuubime pähe matemaatika reegleid ja valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me
küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab ,
ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest
tunnis pole selle jaoks aega. L. Tolstoi on väga tabavalt öelnud :
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks
meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha aga ka hästi ja õnnelikult elada. Seaduseid teha, mille järgi elav kogukond suudaks hästi elada. Tänapäeval eetika või praktiline filosoofia c
Hariduse väärtusest Vanakreeka filosoof kunagi sedastas, et tarkus on teadmine, kui vähe me teame. See lause näitab ehk kõige paremini, kuidas mina hariduse väärtusest aru saan. Kuna ma olen noor ja elu vähe näinud, ei ole veel suutnud selgusele jõuda, mida ma tegelikult arvan: mida haridus endast üldse kujutab ja mida ta peaks meile juurde andma, kes on tõeliselt tark ja haritud inimene, mis on õppimise eesmärk ja miks me seda teeme. Eestlasi ,iidset maa- ja orjarahvast, on viinud arenenud iseseisva riigini igipõline püüe teadmiste ja tarkuste poole, minu arusaama järgi akadeemilise hariduse poole. Hariduseta ei oleks me siin, kus me oleme täna. Põhiharidus on Eesti Vabariigis
samuti tähtsad, aga ei maksa õnnetusi täiskasvanueas, nagu liblika midagi, kui nad ei muutu inimese enesetunnetuse tiivalöök Amazonase vihmametsas kutsub osaks. Tuleb võtta uued teadmised esile orkaane. endasse ja ,,keeta" neid endas Teine naiivse determinismi näide, mida seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik.
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas.
Teadusliku uurimistöö meetodid Teadus on kogemuste pagas. Teemad: Kas me tahame teada? Mis on teadmine? Kust sa tead? Kui kaua oleme teadmisi väärtustanud? Mis kasu on valest? Sõnadest Millest koosneb teaduslik meetod? On oskusteadmised ja tavalised teadmised (teadmised, mida sa oskad seletada). Rohkem on oskusteadmisi. 3 liiki: Teadmiste kogus Kas ma oskan teadmisi kasutada Uute teadmiste hankimine Teadmiste kontroll on teadmiste omamise kontroll. Need teadmised, mis on omad, on kindlad ja neist me ei loobu. Kasulik informatsioon- see informatsioon, mis muudab sinu
Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb John Ronald Reuel Tolkien Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on
Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid