kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata") Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi ,,on tõene" roll keeles? 33. Mis on tõeteooria? Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. Teooria ... - Tõekandjatest (laused?faktid?maakaardid) - Tõefraasi ,,on tõene" funktsioonist - Tõe kriteeriumist - Tõest endast - Sõna ,,tõene" tähendusest - Mida tähendab mõiste sõna ,,tõene" - Sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 34. Mis on ,,tõe kandjad"?
Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine
Loominguliste pingete lakkamisel tuleks surm. Dialektika esimene ilming. - algne tähendus on kahekõne pidama (vastandid peavad kahekõne). Noseoloogia ehk tunnetusteooria. Tunnetuse aluseks on meelelised aistingud. Kõrvad ja silmad on halvad t,nnistajad kui neid kasutavad barbaarsd hinged (loodus armastab end varjata). Et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja jõuda tõelise tunnetuseni, mis baseerub mõistusel. Subjekti-objekti suhe: subjektobjekt; mõistusaisting. Palju teadmine ei kingi meile mingit mõistust. Alles asjade/nähtuste seoste mõistmine annab meile tunnetuse. "Riigi poolt kehtestatud seadus on püha ning selle eest tuleb võidelda nagu kodulinna müüride eest." Dialektiline relativist. Aristokraatliku korraarmastuse ja kaupmehele/deemosele omase mõtteviisi vahel on ta. DEMOKRITOS (460-370 e.Kr.) Leukippos (u. 5.saj.e.Kr.) oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast
Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis, ühiskonnas. Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige? Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd. Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale.
pilditraditsioonides. Kuid isegi seal, kus varje ei ole nagu näiteks jaapani kultuuris, me paema otsustama, kas on tegemist teist laadi pildikultuuriga või ollakse tehniliselt maha jäänud ega suudeta tabada teatud põhitõdesid: see, et valgusel peab olema allikas, et ta pole lihtsalt hajus helendus. See on seotud asjaoluga, et ruumi hakati käsitlma määratletuna silma kui allika poolt nng kiirte kaudu, mis koonduvad ühte punkti. Igal juhul on alati olnud võimalik kujutada kunsti tulevikku ette vähemalt üldjoontes, kui silmas pidada vaid jäljenduslikku progressi. Põhimõtteliselt oli ju teada, milline on eesmärk, ja järelikult, milline peaks olema progress, kui ta aset leiab. Visionäärid võisid öelda u. nii: Ühel päeval on olemas liikuvad pildid, ilma et nad oleksid teadnud, kuidas seda saavutada. Autori ajaloolist teesi kunstiline püüdlus luua akvivalente tajukogemustele kandus 19. saj. lõpul ja 20. saj
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA
19.»sajandil tuli ajalugu juba ülikoolidesse (Saksa, Vene, Prantsuse). Ha- ritud inimeste jaoks oli see ka tavaline jututeema. Sel perioodil oli kom- beks vastandada looduslugu ja ajalugu. Teiseks ajaloo vastandiks oli kaas- aeg. Kaasaja ajalugu ei tulnud sel perioodil veel üldse kõne alla. Kui rääki- da kaasajast, siis möödunud sajandil ulatus see umbes Napoleoni sõdadeni, 20.»sajandil kuni I maaimasõjani. Tegelikult ei ole see alati nii olnud, pigem on see aja märk. 20.»sajandi teisel poolel muutus olukord oluliselt. Põhiline vastandamine toimub looduse ja kultuuri vahel. Inglise keeles tavaline paar on nature vs nuture. Siin oli tegemist mõistelise muutusega. Majandusteadlased kirjutasid vanasti majandusest nii, nagu füüsikud kir- jutasid loodusest. Filosoofid nende erinevustega enne 19. sajandi lõppu ei tegelenud. Alles siis hakati rääkima ajaloo erinevusest. 19
Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu institutsionaalseid protsesse võimalikult efektiivselt (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet
Kõik kommentaarid