Referaat Arvuti Ajalugu (0)

Keila Kool
ARVUTI AJALUGU
Referaat
Koostaja: Mario Kallaste
Klass: 8.c
Keila 2010
SISUKORD
SISUKORD……………………………………………………………….....………... 2
SISSEJUHATUS.…………………………………………………………….....…... 3
1. ARVUTI AJALUGU....................…...………………………………….……..4
1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu..…………………………………………. 4
1.2 Arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit………………………… 5
KOKKUVÕTE……………………………………...……………………………….. 6
KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………........7
LISAD………………………………………………………………………...……….....8
SISSEJUHATUS
Ma valisin selle teema sellepärast,kuna mulle kui ka teisele lastele meeldib arvutis käia.
Arvutis saab palju asju teha.Näiteks: Internetis mitmesugustel lehekülgedel sind huvitavaid teemasi uurida või nende kohta videoid vaadata, suhelda teiste inimestega, mängida mänge, kuulata muusikat, joonistada, kodutöid teha, äriasju ajada ja palju muud.Minu jaoks ei piisanud teadmine, et esimene arvuti oli suur ja hiiglne ning ekraan oli väike,ma tahtsin teada milline oli arvuti ehk kalkulaator enne esimest elektroonilist arvutit.
Käesolevas teemas uuritakse arvuti ajaloost, millal ja kes leiutas esimese elektroonilise arvuti ning milline oli arvuti ajalugu enne elektroonilise arvuti leiutamist.
Referaadi eesmärgiks on informeerida õpilasi arvuti ajaloost.
Esimene osapeatükk tutvustab elektroonilise arvuti ajalugu.
Teine osapeatükk tutvustab arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit.
1. ARVUTI AJALUGU
1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu
Esimeseks etteantud korralduste täitvaks arvutiks on harilikult peetud inglase Charles Babbage 1832 leiutatud analüütilist masinat (vt lisa 5 lk.8) . Sellele mehaanilisele seadmele anti korraldusi sälkkaartide abil. Mälus oli nii mäluseade(vt lisa1.lk.8) kui ka töötlusüksus. (1:52)
Kahjuks ei saanud Babbage oma seadet kunagi päris valmis. See pandi koku alles 1900. aastail, kui leiutati elektronlamp ning töövõimelise elektronarvuti jaoks vajalikud osad muutusid kättesaadavaks. (1:52)
1920. ja 1930. aastail õpiti koostama seadmeid, mis olid suutelised arve väljendavaid elektrisignaale vastu võtma, vastavalt programmile neid töötlema ja väljastama tulemusi.
Kuulsamaid elektronarvuteid on inglaste Colossus, mis loodi 2. maailmasõja ajal, et sakslaste Enigmakoode(vt lisa2.lk.8) avada, ja ameeriklaste ENIAC (vt lisa3.lk.8). Neil arvutusmasinail olid hiiglaslikud mõõtmed, programmeerimine tähendas neis kaableid kokku ja lahti ühendades lülitusahelate muutmist. (1:52)
1953. aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. (2)
    1954. aastal edenes arvutimüük juba jõudsalt. IBM 650 tüüpi arvuteid müüdi 450 tükki aastas. Arvutid olid tunduvalt kiiremad ja andmed kergemini kättesaadavamad. (2)
    1957. aastal leiutati arvutikeel MATH -MATIC. Ka Bill Gates alustas selle keele uurimisega. (2)
    1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk – Poolautomaatne Maakeskkond otsetõlkes. See süsteem liitis ühte võrku USA ja Kanada radarid( lennukid jm. Õhusõidukite jaoks). Samal aastal Jaapanis aga ehitati esimene selle maa elektrooniline arvuti NEAC 1101. (2)
1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2.(2) 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz. (2)
    1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne arvutivõrk muutusid juba levinud asjadeks. (2)
1.2 Arvuti ajalugu enne esimest elektroonilist arvutit
Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus (vt
Lisa4. lk.8) . Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile . Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasid levima paber ja kirjutamine.(3)
Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat , mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita.(3)
Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.(3)
KOKKUVÕTE
Töö on kirjutatud arvuti ajaloost. Arvuti on elektrooniline seade, mis töötleb informatsiooni vastavalt
etteantud käsklustele. Nende leiutamine on inimestele palju abiks olnud ja on ka tänapäevani.
Tööd kirjutades sain teada,et enne arvutit ja kalkulaatorit kasutati väga imelikke arvutusvahendeid. Inglaste Colossust kasutati sakslaste Enigmakoodide avamiseks, juhtmeid lahti ja kokku ühendades. Sain teada milline näeb välja ameeriklaste ENIAC.
Arvutit kasutti vanasti ainult arvutamiseks ja koodide avamiseks, hiljem hakati neid kasutama ka kirjutamiseks. Tänapäeval on sellel vähemalt mitu tuhat kasutamisvõialust milest üks väljendub selles referaadis: informatsiooni otsimine ja selle põhjal kirjutamine.
KASUTATUD MATERJALID
1. Arvuti ajalugu.2000.Tehnikaraamat.Tallinn:Eesti Entsüklopediakirjastus

2. Anne-Liis, K. Arvuti ajalugu aastatel 1694 – 1990.URL= http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/arvuti_ajalugu_anneliiskaerma.ht m [14.05.2010]

3. Morten, T. Arvuti ajalugu. URL= http://web.zone.ee/arvutiajalugu/sissejuh.htm[15.05.2010 ]
LISAD
Lisa 1. Mäluseade- seade, mis võimaldab arvutis andmete ajutist või püsivat säilitamist
Lisa 2. Enigma- 50 kilogrammi kaaluv kirjutusmasinat meenutav seade, mis on mõeldud sõnumite šifeerimiseks.
Lisa 3. ENIAC- esimene USA elektrooniline arvuti, mida oli võimalik programmeerida lahendamaks palju erinevaid arvutusülesandeid.
Lisa 4. Abakus
Lisa 5. Esimene elektronarvuti
8