4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus
tasemel on mõtet hinda reguleerida miinimumhinna kehtestamise näol kas see miinimumhind peaks olema kõrgemal tasemel kui on tasakaaluhind või hoopis madalamal tasemel? Kui võtta korterituru näide, siis seal on sundüürnike osas aastaid kehtinud maksimumhind, mida ruutmeetri eest tohib küsida. Ja see maksimumhind on seatud tasakaaluhinnast madalamale tasemele (tasakaaluhinnast kõrgemale pole ju maksimumhinda mõtet seada, sest tasakaal kujuneb niikuinii madalamal tasemel). Seega miinimumhinna osas on lugu vastupidine seda oleks justkui mõtet kehtestada tasakaluhinnast kõrgemale tasemele (ehk et ei tohi müüa odavamalt kui ...). Kui
4 0 100 200 300 400 500 600 700 800 KOGUS (tuh. t.) ANDRES ARRAK 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Defitsiit tasakaaluhinnast Ülepakkumine olukord turul, madalama hinna juures kus hüvise pakkumine ületab tekkiv hüvise pakkumist nõudmise; põhjuseks on tasa- ületav nõudmise kogus kaaluhinnast madalam hind Joonis. Defitsiidimajandus H P SPEKULATIIVNE hs
nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine
nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine
Cc b B a A a A Demand 25 Quantity (tonnes: 000s) Defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus Ülepakkumine olukord turul, kus hüvise pakku- mine ületab nõudmise; põhjuseks on tasakaalu hinnast madalam hind 26 TURU EBATASAKAAL Price (pence per kg) (potatoes: monthly) E e Supply
samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja koguse muutumine. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutumine. Kui muutumised on erisuunalised, siis vt joonis 3.2 (seal igasugu muid ülesandeid ka). 8. Maksimum- ja miinimumhinnad Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast. Miinimumhind -> tasakaaluhind. See tekitab kauba ülejäägi hinna kehtestajal (valitsusel) tuleb sekkuda ülejäägi kõrvaldamisse turult. Maksimumhind <- tasakaaluhind. Sel juhul tekib kauba puudujääk. Vt. Joonis 3.3. Miinimumhind tasakaaluhinnast kõrgem, maksimumhind tasakaaluhinnast madalam. Maksimumhind pakkuja ei tohi võtta ostja käest kõrgemat hinda kui see (kuigi vabal turul võiks saada kõrgemat hinda). Selline asi näiteks üüride ja rentide puhul.
kobinatsioonid ja joonisel 2 tootjale. Sellel joonisel on näha mülemale osapoolele vastuvõetavad kombinatsioonid, kus turg jõuab koguse Q1 juures hinna p1 juurde. Selles punktis on turg efektiivne, s.t kõik ressursid on paigutatud efektiivselt. Maksimum- ja miinimumhind Valitsus võib kehtestada kaubale tasakaaluhinnast kõrgema hinna, et kindlustada tootjad stabiilsema ja kõrgema sissetulekuga, kui nad muidu teeniksid. Tegemist on miinimumhinnaga, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nii tekkib ülejääk ja riik, toetamaks miinimumhinda, peab ülejäägi ise ära ostma, et turgu tasakaalu viia. Mõnikord kehtestatakse maksimumhind, millest kürgema hinnaga kaupa müüa ei tohi. See toob kaasa turu puudujäägi ehk defitsiidi. Nt üüri piirmäär.
sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine 6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral? Ülejäägi
Ainult siis sõltub tarbitav ja pakutav kogus ainult hinnast. Tasakaaluhind on hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Kuigi tasakaalupunkti saab analüütiliselt hõlpsasti kindlaks teha, siis kujuneb tegelikkuses tasakaalulahend välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Oletame, et turul on toimunud mingi tingimuste muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast erineva alghinna. Kui see hind on liiga kõrge, siis on ettevõtted nõus kaupa palju müüma, tarbijad aga soovivad seda kaupa nii kallilt osta suhteliselt vähe. Tekib hüviste ülejääk: selle hinna puhul pakutakse rohkem kui nõutakse. Et rohkem kaupa maha müüa, hakkavad ettevõtted hinda järjest alandama. Kaupa hakatakse rohkem ostma, aga ka ettevõtted on nüüd nõus vähem müüma. Seega osta ja müüa soovitavad
· Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine) · Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad · Turu puudujääk e. Defitsiit - suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse (liignõudmine) Miinimum- ja maksimumhind Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles! · Miinimumhind riiklikult kehtestatud hind (kõrgem tasakaaluhinnast), millest madalamale hind langeda ei tohi (põllumajandus) · Maksimumhind riiklik hind (allpool tasakaaluhinda), millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (üüri piirmäär) Hindade ülesanded: 1. Normimine jaotada vähest kaupa inimeste vahel, kes soovivad osta rohkem (oksjon; hinnamehhanismid) 2. Motiveerimine on stiimuliks kaupade /teenuste tootmiseks (OPEC ja USA naftaturg 1970-1980) 3. Informeerimine ergutavad tarbijat
Monopolistlik konkurents – ettevõtjad müüvad eristatavat toodangut Turu tasakaal Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind, millise korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Üle- ja puudujääk Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk. Pikal perioodil on turg iseregulatsiooni tõttu alati tasakaalus (va turuhäirete esinemise korral). Turu häired Levinuimad on hinna ja tootmismahu kontrollimine. Maksimumhind - valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Toob kaasa turu puudujäägi. Miinimumhind - madalaim hind mingi hüvise eest. Tekitab tavaliselt turul ülejäägi. Pareto efektiivsus
raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest
C · ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha
ja müügisoovid C ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi
· Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale Et nõudluskõverat konstrueerida,peavad kõik nõudluse mõjurid(v.a nõutav kogus ja hind) samaks jääma õige Kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem,on nõutav kogus väiksem kui pakutav kogus õige Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid · Vale.(tarbijate arv turul on nõudluse mõjur Tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava kauba nõudluse muutuse,vaadeldava kauba hinna muutus toob kaasa selle kauba nõutavakoguse
tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents ettevõtjad müüvad eristavat toodangut Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind,mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk. Maksimumhind valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Toob kaasa turu puudujäägi. Miinimumhind madalaim hind mingi hüvise eest. Tekitab tavaliselt turul ülejäägi. Pareto efektiivsuseks on olukord, kus ühe kauba teisega asendamise piirmäär muutub võrdseks. Võrdse piirmäära korral ei ole heaolu suurendavaid vahetusi võimalik tekitada ja tegemist on tasakaalupunktiga
Kuuba, Iraan. Turumajandus – süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel. Segamajandus – tugev valitsuse sektor ja riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks. Puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Ülejääk – kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat. Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked on välismõjud, konkurentsitõrked, infotõrked, turgude puudulikkus, avalikud kaubad. Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed, ke soleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida.
Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3
Miinimumhind- seadusega kehtestatud, millest odavamalt müüa ei tohi, toob kaasa turu ülejäägi, st pakutav kogus nõutavast suurem. Testid: Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonomistide nõudlust. VALE Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse. VALE Et nõudluskõverat konstrueerida peavad kõik nõudluse mõjurid samaks jääma. TÕSI Kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem on nõutav kogus väiksem kui pakutav. TÕSI Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid. VALE (aint tarbijate arv on) Turu ülejääk surub hinnad üles, puudujääk aga alla. VALE Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude vähenemine. VALE Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. VALE
Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3
2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb,
sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine 6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral? Ülejäägi
sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine 6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral? Ülejäägi
mõjutada · Ostjate arv on suur' · Homogeenne toodang · Tiurule tulek ja sealt lahkumine kerge · Täielik informatsioon nii ostjatelt kui pakkujatelt Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri TKF ja tema nõudluskõver · Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna · Turu nõudluskõver vasakult paremale langev · TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne · Piirtulu( marginal revenue, MR) · MR=TR muutus/Q muutus, kus TR- kogutulu · MR=P, MR ja nõudlusküver kattuvad. · Kui turuhind muutub, muutub firma nõudlus · Kõige kasumlikum toota kogust, kus Mc=MR · Selgitus: turuhind tõuseb ja · Kui P=P2e ja firma toodaks Q2 asemel Q2, kasum suureneks, sest · TR muutus /Q muutus>TC muutus/Qmuutus ehk P >MC
Järgnevalt pannakse nõudmine ja pakkumine kokku ning leitakse tasakaaluhind ja kogus. Peatüki lõpuosas tutvutakse hinna funktsioonidega: · nõudmisepakkumise tasakaalustamine; · tulude jaotamine; · tootjate ja tarbijate suunamine. Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine vt. ülenõudmine asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus vt nõudmise hinnaelastsus
koguse. · Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna · korral ületab pakutava koguse. · Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne. · Riigi sekkumine: o Maksimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt maksimumhind on tasakaaluhinnast madalam. Riigi arvates on kaup liiga kallis võib tekkida defitsiit o Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt miinimumhind on tasakaaluhinnast kõrgem. · Miinimumhinna mõju turule: · Nõudluse ja pakkumise muutumine: Nõudlus kasvab Nõudlus kahaneb
börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid 1 defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine
Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Arvestustest 2.2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust. 4
300 20 60 350 10 70 400 0 80 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 300 eurot? Selgita! Kui hind oleks 300 siis pakutav kogus oleks 60 ja nõutav kogus oleks 20. Tulemuseks on ülejääk turul 40 ühikut. Turul tekib ülejääk siis kui turuhind on kõrgemal tasakaaluhinnast. Selline olukord võib tekkida näiteks siis kui valitsus kehtestab mingile kaubale miinimumhinna nii, et see ületab vabaturu tasakaaluhinda. Sellisel juhul pakkujad sooviksid sellise hinna juures rohkem pakkuda ja tarbijad vähem osta. b) Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus? Missugune oleks tarbija hinnavaru tasakaalu situatsioonis? Mida iseloomustab tarbija hinnavaru? Tasakaalu hind on 200 ja tasakaalu kogus on 40. Sellise hinna juures on nii nõutav kui pakutav kogus
(3) võib olla turul kujunenud hinnaliider, kelle käitumise põhjal korrigeerivad oma hindu ka kõik teised tootjad (ehk üks tootja määrab hinna turul tervikuna). 4) Monopol (tunnused, kujunemine, reguleerimine). Täieliku konkurentsiga turule on vastandiks monopoolne turg, mille korral on tootmisharus ainult üks ettevõte ning selle ettevõtte poolt toodetaval hüvisel puuduvad lähedased asendushüvised. Monopolile on omane turuvõim, s. t. võimet tõsta hindu tasakaaluhinnast kõrgemale (seejuures toodangut vähendades) Viimasest eeldusest lähtuvalt ei saa käsitleda mitte igat tootmisharu, kus tegutseb ainult üks tootja, monopolina. Kui tegemist oleks ainukese tootjaga ühe riigi piires, ent sel tootjal tuleb konkureerida ka välismaise lähedase asenduskaubaga, siis ei saaks kohalikku tootjat pidada monopoliks (kuigi antud riigis võib tegemist olla selle toote ainuvalmistajaga). Seega kohtab monopoli puhast vormi majanduses harva.
rohkem mõlemat sisendit. On seotud pika perioodi kulukõveratega. Mikroökonoomika 27.10.2011 harjutustund Arvestuslik kasum = tulud otsesed kulud Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum on võrdne kaudsete kuludega. Mikroöko 02.11.2011 TKF ja tema nõudluskõver. Hinnavõtja firma võtab turul kujunenud hinna. Turu nõudluskõver vasakult paremale langev. TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge, tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudluse D1 korral seega täielikult elastne. Piirtulu: MR= TR muutus / Q (kogus) muutus, kus TR kogutulu. MarginalRevenue = Price, MR ja nõudluskõver kattuvad. Turu pakkumiskõver (täieliku konkurentsi puhul) saadakse üksikute firmade pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel. Kasumi maksimeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal. Mikroökonoomika harjutustund 10.11.2011 Saime KT-d tagasi. Minul enam vähem ok tulemus, siiski esineb küsimusi, kus on
muutumise suunas nõudlusega. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja –hinna vastassuunaline muutmine. Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas samasuunaliselt või vastassuunaliselt. Niisugustes olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust. 8.Maksimum- ja miinimumhind Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast. Miinimumhind on tasakaaluhinnast kõrgem hind. See tekitab kauba ülejäägi, sel juhul tuleb hinna kehtestajal, näiteks valitsusel sekkuda ülejäägi kõrvaldamisse turult. Maksimumhind on tasakaaluhinnast madalam hind. Sel juhul tekib turul tõenäoliselt kauba puudujääk. Üldiselt võib öelda, et kunstlikult kõrge või ka madal hind viib turud tasakaalust välja. 11
Kirjeldatud hinnamehhanism toimib efektiivselt täieliku konkurentsi tingimustes - kõik on hinnavõtjad. Kui pakkumist kontrollib üks firma on tegemist monopoliga. Monopol võib valida tasakaaluhinnast erineva hinna ja koguse ühiskonna kahju kombinatsiooni. Monopol on turuhäire. Tasakaaluhind P ja sellele vastav kogus Q tootja hinnavaru Pde Kui tootja valib kõrgema hinna P 1 nõudluskõverale D on võimalik müüa kogus Q.
samaks jäädes, tulemuseks on tasa-kaaluhinna ja koguse muutu-mine.
Pakkuminevõib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaa-lukoguse
samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutmine.
Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas sama-suunaliselt või vastassuunaliselt. Niisugustes
olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust.
8. Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev
tasakaaluhinnast.
Miinimumhind > tasakaaluhind See tekitab kauba ülejäägi- tuleb hinna kehtestajal, (valitsusel) sekkuda
ülejäägi kõrvaldamisse turult.
Maksimumhind
TURU TASAKAAL Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. Ei täheldata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on tasakaaluhinna korral nõutav ja pakutav kogus. Seda näeb nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on tasakaaluhinnast kõrgem, tekib turul ülejääk, kuna pakutav kogus ületab nõutavat. Maksimumhind - seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga hüvist ei tohi müüa. Tavaliselt on sellise hinna tulemuseks turu puudujääk, mis tähendab et nõutav kogus on pakutavast suurem.
tõusu või suurendab mingil muul moel TKF tootmiskulusid kõrgemad tootmiskulud põhjustavad kõikide TKF-de kulukõverate nihke üles (joonis 8.9) Kahanevate kuludega tegevus (tootmis)haru korral SR kulud vähenevad, kui haru toodangukogus pikal perioodil suureneb: järgneval joonisel 8.10 on kirjeldatud, kuidas toimub uue turutasakaalu saavutamine kahanevate kuludega harus pikal perioodil langeb tasakaaluhind p2e esialgsest tasakaaluhinnast p1e madalamale uue firmade juurde tulek elimineerib majanduskasumi, sest hind alaneb kiiremini kui tootmiskulud pika perioodi pakkumiskõver S on allapoole langev Miks on täielik konkurents turul reaalsuses harv nähtus ja kas seda üldse esineb? Üks selgitus selleks on mastaabisääst. kui ettevõtte kasvab nii suureks, et saavutab mastaabisäästu, siis tavaliselt omab ta tatud mõjuvõimu ka turul. Ettevõtte on võimeline
Puudujääk ppuudujääk Nõudlus Qtasakaal Kogus Joonis 5. Tasakaal D-S mudelis 16 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Tasakaaluhinnast kõrgem, tekib ülejääk ning firmad peavad oma toodangust lahtisaamiseks hinda langetama. Kui hind on turuhinnast madalam, siis tekib turul puudjääk ehk defitsiit ning firmadel on võimalik hinda tõsta, vastasel korral jäävad osa tarbijatest, kes on nõus hüvise eest turuhinda (ka turuhinnast kõrgemat hinda) maksma, hüvisest ilma. Hind Pakkumine p1
negatiivne. Kui kaubad teineteisest ei sõltu, siis xy=0. 4.3. Hinnavaru Tarbija hinnavaru Tarbija hinnavaru iseloomustab tarbija valmisolekut maksta, mis on suurem kui tegelikud tarbimiskulutused. Tarbija hinnavaru tekkib siis, kui tarbija on väiksemate koguste eest valmis maksma kõrgemat hinda ühiku kohta kui suuremate koguste eest (see tähendab, et nõudluskõver on langev). Joonisel 4.2 iseloomustab tarbija hinnavaru viirutatud ala, mis jääb nõudluskõvera alla ülespoole tasakaaluhinnast. P S P1 D 0 Q1 Q Joonis 4.2 Tarbija hinnavaru Sarnaselt tarbija hinnavarule saab leida ka tootja hinnavaru. Tootja hinnavaru väljendab asjaolu, et pakkujad on valmis väiksemaid koguseid pakkuma ka siis, kui hind oleks madalam. Nüüd kus tasakaalu hind on kõrgemal, tekkibki tootjatel hinnavaru nende varasemate koguste pealt.
D IT Kolledz Seminar 5 Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid (v.a. nõutav hind ja kogus) samaks jääma? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse nisukasvatuse tehnoloogia tehnoloogia täiustumine, täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on
Seega määrab turuprotsessi koondumine lineaarse nõudlus- ja pakkumisfunktsioonide korral tõusude vahekord: 1. kui nõudlusfunktsiooni tõusu ab väärtus on suurem, turuprotsess koondub ja kujuneb tasakaaluhind. Esialgsest tasakaalupunktist on turg läinud välja nõudluse suurenemise mõjul (nt sissetulekute suurenemise tõttu). Pakutav kogus osutub väikeseks ja hind tõuseb kõrgemale tasemele, sellele orienteerudes toovad pakkujad turule suurema koguse, mis müüakse tasakaaluhinnast madalama hinnaga, Kuna kujunenud situatsioon tingib jälle pakkumise vähenemise sest see kogus on tasakaalukogusest väiksem, tõuseb turuhind, kuid sedakorda vähem kui üle-eelmisel perioodil. Järgmistel perioodidel protsess kordub analoogselt. Perioodi tegelik turuhind pidevalt väheneb ja kujuneb teatud t-perioodi lõpuks. Hinna kõikumist üle ja alla tasakaaluhinna võib märgata mõnede põllumajandussaaduste tootmisel, ühel
annaabi.ee 
