VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis.
Feodaaltsivilisatsioon- Euroopa ühiskond keskajal Emma-Belinda Müürsepp 10a Feodaalsüsteem kujunes lõplikult välja umbes aastal 1000, Karolingide impeeriumi aladel. Feodaalse killustuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk. Feodaalsuhete kujunemisele aitas kaasa Karl Martelli teostatud sõjaväereform varakeskajal, mis lõi rüütlite ratsaväe. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Feodaalühiskonna tunnusteks olid katoliiklus ja feodalism. Keskajal puudusid administratiivne ja keskvõim. Valitsemine sai rajaneda vaid isiklikel suhetel
Miks hindab tänapäeva Euroopa Prantsuse revolutsiooni ja kas see on õigustatud? Suur Prantsuse revolutsioon kestis ligi 10 aastat ja selle ajajooksul toimus Euroopas mitmeid muudatusi. Kui enne toimis feodaalsüsteem ehk minu arvates sotsiaalne ebavõrdus, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused, siis Prantsuse revolutsioon kaotas selle. Võeti vastu mitmeid ühiskonda paranevaid muudatusi, mis on tänaseni Euroopas jõusse jäänud. Üks olulisi kindlasti, mis Prantsusmaal vastu võeti oli ,,Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon". See muutis inimesed võrdõiguslikeks ning tugines vabadusel. Teine selline oli ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees
* Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaalsüsteem-ilmalik ja kiriklik 4.Seisuriik- 13-17saj,monarhi esindus 5.Absoluutlik -17saj,üks valitseja ,ühtne maksusüsteem,sõjaväe kohustus 6. Rahvuslik-19 saj euroopas 4. (Demokraatia ja Diktatuuri võrdlus) , (demokraatia segarešiim diktatuur,)(autoritaarsed ja tolitaarsed režiimid ) 5. põhjendatud hinnang diktatuurile ( head ja vead) Head küljed: otsuste vastuvõtmine on kiirem, kuna valitseb üks inimene, siis on võimalik pikaajalisi reforme teha jne
Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus.
lagunema. Ulatuslikumad tagajärjed Must surm hävitas paljude inimeste usu Jumalasse. Inimesed ei mõistnud, kuidas sai surm võtta nii häid kui ka halbu inimesi. Talud jäeti maha ja kirikud olid tühjad. Musta surma vallapääsemiseni oli Euroopas olnud tööjõu ülejääk ning madalad palgad, kuid nüüdne tööliste vähesus tõstis palgad kõrgele. Talupojad hakkasid tühjadesse linnadesse kolima nind esimest korda elus palgatööd tegema. Niigi nõrk feodaalsüsteem varises kokku, puhkesid mässud. Euroopa ja islamimaailm olid sokis. Järgneva saja aasta jooksul toimus palju muutusi. Keskaeg hakkas uuele maailmale ruumi tegema.
ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks Friedrich Suure(hiilgav filosoof ja väejuht), kelle juhtlause oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli
ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks Friedrich Suure(hiilgav filosoof ja väejuht), kelle juhtlause oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli
Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite suguvõsaks saab Medicide perekond Firenzes. Toetavad ka ehitustegevust ja kunsti. Muutused sõjanduses Alates XIII saj hakkasid Euroopa valitsejad eelistama vasallide sõjaväele palgasõjaväge. Jõukamad vasallid eelistasid tasuda oma feoodi eest rahas, vaesemad olid nõus saama palgasõduriteks. Feodaalsüsteem hakkas kaotama oma senist tähtsust. Oluliselt kasvas jalaväe tähtsus, kes suutis rüütliväele vastu seista. Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks. XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda
aga siiski ei vaibunud, populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte, kelle väed saatsid direktooriumi laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp
töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele. Linnas olid erinevad organisatsioonid mis tagasid toe selle liikmetele, neil oli ühiskonnakorraldus- egalitaar. Linnaelu aluseks olid kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus. 5. Milliseid antiikajal rajatud linnad säilitasid oma tähtsuse ka keskajal? Lissabon, Ateena, Kiiev, Rooma, Veneetsia, Verona, Praha, Frankfurt, Köln, Pariis, London, Dublin, Stockholm, Tallinn, Pärnu, Turu, Tartu. 6. Iseloomusta Euroopa 11.-14. sajandi kaubandust
Toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Monarhistid- Kuningavõimu pooldajad. 5. Miks kukutati jakobiinid võimult? Rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei olnud neile kergendust toonud. 1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati o Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt o Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) o Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) o Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad „sina” ja „kodanik” o Kiriku mõju ühiskonnas vähenes o Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel o Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik
Kogu 745 saadikuga. Seadusandliku Kogu ehk Legislatiivi valimistel osalenud mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Monarhia kukutamine 3 Ühiskonnas ja Seadusandlikus Korpuses tugevnesid aina enam monarhiavastased meeleolud. 1792 puhkes Pariisis väljaastumine, mille käigus u 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning Louis XVI-st sai kodanik Louis Capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud.
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Feodalism kujunes välja 8.-9.sajandil Euroopas. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss,
aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda)
väed hõivasid Direktooriumi hoone ja kus sunniti võtma vastu otsus Direktooriumi laialisaatmise kohta. Selle riigipöördega lõpes Prantsuse revolutsioon. See on maailma ajaloo üks vägivaldseim ja ohvriterohkeim ülestõus, kuid mille käigus suudeti ometi muuta paljugi. Revolutsiooni eesmärk oli kukutada absoluutne monarhia, mis peale pikki aastaid ka õnnestus. Monarhia hävitamise käigus kaotati vana feodaalsüsteem ja ühtlustati ühiskonda. Levima hakkasid valgustusideed ning rahvas hakkas rohkem kokku hoidma. Rahvustunde tõusmise ja ühtsema riigiga seoses kehtestati kodanikuvabadused. Ülesloetelduna ei paista seda palju, kuid ometi nii suurele riigile kui Prantsusmaa oli see hiiglaslik samm edasi ning näide sellest, et kui rahvas midagi tahab, siis ta ka suudab.
seadusandliku võimu hoone. Napoleonis sai 1 kolmest konsulist, kes täidesaatva võimu ametikohad hõivasid. Selle riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, kuid nüüd hakkas Napoleon püüdlema ainuvalitsemise poole. See on suurimaid, kui mitte suurim revolutsioon maailma ajaloos, sest selle vägi- valdse, terrorirohke ja ohvriterohke käiguga suudeti muuta palju: Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis, vana feodaalsüsteem kaotati, ühiskond võrdsustus, levi- sid valgustus ideed ja rahvustunne tõusis, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks), tähtsamaks muutusid sõnad "sina" ja "kodanik", kiriku mõju vähenes, uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel, võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik. Paljud valitsejad kartsid, et revolutsioon laieneb nende riikidesse. Seetõttu moodustati Prantsusmaa vastu liite ja alustasid koalitsioonisõdadega, sest nad olid
rajamist • -kesk- ja ida-Euroopas rajasid linnu ülekaalukalt sakslased – seda nii Saksamaal kui ka Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Skandinaavia riikides . • - Väga sageli kutsus valitseja sakslasi oma maale, et need linnu rajaksid • - Nii ka Mõõgavendade ordu kutsus 200 saksa kaupmeest Tallinna linna (need saabusid Gotlandilt) - Sellel ajal oli Euroopa veel noor ja välja kujunemata • Feodalism • 10.-12. saj kujunes välja feodaalsüsteem. Selle aluseks oli mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle . • - Ühiskondliku püramiidi tipus seisis kõrgem valitseja ehk süserään, kes kandis tavaliselt kuningatiitlit ja keda peeti tinglikult kogu tema riigi maa omanikuks – maahärraks. Kuid ta ei omanud seda maad otseselt, vaid vasallide kaudu • - Vasallide kõrgeimal astmel seisid suurte pooliseseisvate üksuste valitsejad – hertsigid, krahvid, piiskopid jt. Need
Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks vabadused) ning võrdsuse seaduste valitsejaks. Tema iseloomus toimus ees. Lõplikult kadusid seisused ning oluline muudatus, kuna järgnevalt feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 otsustas ta revolutsiooni ideele kuulutas Asutav Kogu enese ohverdada kõik, sealhulgas aususe laialisaadetuks ning delegeeris oma ning "ebavajalikud" põhimõtted. Tema õigused edasi Seadusandlikule ja ta kaaslaste nõudmisel hukati 1793. Kogule, mis astus kokku juba järgmisel ja 1794. aastal üle 40 000 inimese, et päeval. Zirondiinud(parempoone) ja "päästa Suur Prantsuse Revolutsioon".
Seda valdust hakati nimetama benefiitsiks. See anti kuninga sõjamehele eluaegseks kasutamiseks, pärandamist poldud esialgu ette nähtud. Karl Suure ajal ning osaliselt varemgi muutus olukord tunduvalt, kui armeesse oli vaja põhiliselt ratsaväelasi. Sõjaratsude pidamine ja nendega kaasaskäiv relvastus, eriti soomussärgid, olid aga väga kallid. Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja
võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutismiteooriate ajalooline areng Teooria tekkimise eeldused 16. sajandil Niccoló Machiavelli 3 Absolutismi teooria tekkis varauusajal, kui moodustusid esimesed rahvusriigid ja senine ühiskonnakorraldus hakkas lagunema. Et humanism oli senisest tunduvalt enam esile tõstnud inimest, usk Jumalasse hakkas muutuma kõikuvamaks ning feodaalsüsteem ei suutnud ühiskondlike ja majanduslike muutustega kuigivõrd kohaneda, siis hakati otsima uut korraldust, millega uusaegset riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. 16. sajandil kogus ususõdade ja muude segaduste tõttu üha enam populaarsust idee, et kõrgeim võim peaks kuuluma vaid ühe isiku kätte, kes suudaks nii rahvast kui riiki ühendada ja juhtida ega peaks arvestama teiste võimulolijate soovidega. Esimesena esitas sellelaadsed ideed Niccolò Machiavelli (14691527)
pidid taganema Reini taha. Rahva seas suurenes nõnda küll toetus valitsusele, kuid samas sugenes ka üha enam protesti üha mõttetumaks muutuva terrori vastu. Tagajärjed Vaieldamatult oli see revolutsioon suurim maailma ajaloos. Selle väga vägivaldse, terrorirohke ja ohvriterohke käiguga suudeti muuta palju: * Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis * Vana feodaalsüsteem kaotati * Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt * Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) * Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) * Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad ,,sina" ja ,,kodanik" * Kiriku mõju ühiskonnas vähenes * Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel * Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik
c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti linnad, tänapäevaste linnade tuumikud, ristisõjad, kristluse invasioon, Paavsti võim kiriku peana kõige suurem, kujuneb omapärane linnakultuur, rüütlikultuur, keskaegse filosoofia tekke aeg (seotud väga tiheedalt usuga), gootika hiilgeaeg. Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania). 100 aastane sõda. Hiliskeskaeg/varauusaeg (15-16 saj) kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg
1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?
• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja
rahvuse sünd.
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana
feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks).
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
• Kaotati kirikukümnis - dîme
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
• Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused
• Kehtestati ühtne mõõdusüsteem
• Kaotati gildid
• Vähendati riigi sekkumist majandusellu
Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnkrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks ning Sotimaa koosneb 11 regioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi suurusega 244 100 km² ja elanike arvuga 55,9 miljonit. Inglise klassikalise majandusteaduse teke 17. sajandi keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa- kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikus mõttes oli võim kodanlusel, puudusid aga poliitilised õigused. Nende kättevõitmiseks toimus kaks revolutsiooni: Aastatel 1647-1649 oli esimene revolutsioon. 1649. aastal Charles I pea raiuti Londonis maha, toimus restauratsioon ning võimule tuli Charles II.
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris
Seadusandlik Kogu, mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Rahulolematu lihtrahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis taas Tuileries' lossi ning püüdis kuningat vangistada, võimalik, et ka tappa.
Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust nimetati benefiitsiks. Karl Suure ajal ning osaliselt varemgi uutus olukord tunduvalt, vaja oli ratsaväelasid, mis oli veelgi kallim. Kujunes välja feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse ning saadud maa eest oli kohustatud isandat truult teenima. Ajajooksul muutusid maad pärandatavaks ning maadest kujunesd läänid. Vasallid võis kuningalt saadud maad ka edasi läänistada ja nii tekkis varafeodaalne killustatus. PREKAARIA protsess, kus tuleb loobuda relvakandmisest, sest see on liiga kulukas ning antakse end kellegi sõltuvusse.
Teenistuse lõppedes võeti vasallilt ära ka see maa-ala, kuid kui see sama vasall ehk alamfeodaal oli oma maa-ala edasi andnud ning kellegi omakorda enda vasalliks teinud, siis algsel maaomanikul polnud õigust seda maad tagasi küsida, sest ta sai käsutada ainult enda vasalli, kellele see maa-ala ei pruukinud enam kuuluda. ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Vasall vandus senjöörile ustavust ning aitas teda sõjas, vastutasuks pakkus senjöör vasallile maad. Feodaalsüsteem oli levinud juba Rooma riigi ajal germaanlaste aladel. See kujunes lõplikult välja Karl Suure ajal Frangi riigis. 7. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? Orjus oli keskajaks kaotatud, sest see ei olnud majanduslikult mõttekas. Parem anti talupojale tükike maad, mida ta pidi harima ning maahärrale maa kasutamise eest tasuma. Kas maksma renti või tasuma põllusaadustega. Oli võimalik ka tasuta teotööd tehes. Kuna maa oli ilma
-- Algul olid Euroopa riigid rahulikud, kuid peale kuninga hukkutamist hakkasid riigipead asja tõsiselt võtma. Euroopa riigid otsustada sõjaliselt sekkuda ning revolutsioon maha lämmatada ja monarhia taastada. Kõige aktiivsemad olid Austria ja Preisimaa. Prantsusmaa hakkas neile vastu ning see muutus juba vallutus sõdadeks. 1793 aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland ühise sõjaväe, et Prantsusmaa purustada. -- Selle tagajärjel murti feodaalsüsteem, kaotati seisused, kukutati monarhia ja loodi vabariik. -- Endine kristlik kalender asendati revolutsiooni kalemdriga, meetermõõdustik, riietus muutus lihtsamaks, uus kõnevorm ja prooviti teha nii, et kirik ei segaks igapäevaelu. TEEMA NR. 6 -- Napoleon oli pärilt Korsika saarelt, mis asis Itaaliast lääne pool. Napoleon tuli võimule pärast Prantsuse revolutsiooni. -- Suurimaks eesmärgiks oli tal terves Euroopas võrdsustamine ja seisuste kaotamine,
Võideldi inflatsiooni vastu. Kolbertism lõppes ebaõnnestumisega ta ei suutnud vabastada riiki suurtest võlgadest, kuid ega seepärast midagi veel seisma ei jäänud. 4)Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse varajaste esindajate suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Inglise- 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmise ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Inglismaal aitas merkantilistlik poliitika kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust.
rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne. (positiivne) Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Teema 4 Inglise klassikalise majandusteooria teke 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldand senised tootmis ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursess staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele. William Petty tegutses 17 saj ja oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määras kauba hinda tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi alusel
tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust hakati nimetama benefiitsiks. See anti kuninga sõjamehele eluaegseks kasutamiseks, pärandamist poldud esialgu ette nähtud. Karl Suure ajal ning osaliselt varemgi muutus olukord tunduvalt, kui armeesse oli vaja põhiliselt ratsaväelasi. Sõjaratsude pidamine ja nendega kaasaskäiv relvastus, eriti soomussärgid, olid aga väga kallid. Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte
(Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Prantsusmaa Seadusandliku Kogu tegevuse ning vabariigi väljakuulutamise ajal Konstitutsiooniline monarhia ja selleaegsed sisevõitlused Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema.
Kõik kohustused, mida läänihärra oma läänimehel nõudis, kandis viimane üle oma alluvatele, s.o. talupoegadele. Nad moodustasid selles süsteemis viimase lüli, jäädes siiski oma maalapi tegelikeks peremeesteks ja kasutajateks. Läänimaa oli algul vasalli käsutuses tema eluajaks, hiljem muutus maa päritavaks ning alles Katarina II ajal 18. saj. lõpul sai mõisniku pärisomandiks. Vasallidest-mõisnikest kujunes aja jooksul balti aadel. Feodaalsüsteem kadus Euroopas alles pärast Prantsuse revolutsiooni 1789.a. Mõisate asustamine sai alguse juba 13. Sajandil. Mõisamajapidamised tekkisid esialgu tavaliselt maksude vastuvõtuks rajatud hoonete ümber. Sellised hooned olid harilikult lihtsad puuehitised, ümbritsetud julgestuse mõttes kraavi ja kõrge taraga, esialgu ajutise iseloomuga, sest mõisaomanike päriskodu asus linnas. Aegade rahunedes hakkasid läänimehed oma perega linnadest välja kolima ja mõisatesse asuma.
koormisi. Koormis=raharent+teotöö. Selleks, et talupojad ei põgeneks muudeti nad sunnismaisteks. Ilma mõisniku loata ei tohtinud mõisast lahkuda ja oma isiklikku elu korraldada (mõisnik valis ka talupojale naise/mehe). Seal, kus pärisorjus oli tugevam kasutasid mõisnikud ka vastabiellunud paaril puhul mõisniku esimese öö õigust. Mõisnikud neid lapsi loomulikult ei tunnistanud. Feodaalühiskonna mõisnikd olid maa omanikud ja talupojad olid maa kasutajad. Feodaalsüsteem oli range Saksamaal, Balti maades ja Venemaal. Lääne Euroopa maades olid talupojad rohkem vabamad. Teotöö oli vajalik selleks, et talupojad hoiaksid korras ka mõisniku maa. Keskajal riigimaa kõrgeim omanik oli kuningas ehk valitseja ehk senjöör. Tema jaotas maa ära suurfeofaalide vahel (hertsog või krahv). Tema jaotas selle omavahel ära väikefeodaalide ja need omakorda talupoegade vahel. Feodaalid olid vasallid.
NATURAALMAJANDUS JA FEODAALKORD Naturaalmajandus kõik valmistatakse ja tarbitakse kohapeal kauplemine on minimaalne rändkaupmehed (maitseained, metallid, mida paljudel polnud) eelkõige varakeskajal 5.-10. saj piirkondadevahelised sidemed on nõrgad riike on raske koos hoida (va Karl Suur) Feodaalkord naturaalmajandusest tingituna polnud käibel raha ning kuningatel polnud võimalik sõjaväele rahas tasuda tasusid maavaldustega feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees feodaal maatüki saaja suurfeodaal hertsogid ja krahvid väikefeodaal parunid ja rüütlid lään feood maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:
- orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; - kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; - seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; - klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Ühiskonna sooline kihistumine
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 82. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Absolutismi seostatakse põhiliselt 16.-17. Saj Lääne-Euroopaga, kus absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides läks võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem peale Rooma riigi langust. Absolutismi teooria tekkis varauusajal, kui moodustusid esimesed rahvusriigid ja senine ühiskonnakorraldus hakkas lagunema. Et humanism oli senisest tunduvalt enam esile tõstnud inimest, usk Jumalasse hakkas muutuma kõikuvamaks ning feodaalsüsteem ei suutnud ühiskondlike ja majanduslike muutustega kuigivõrd kohaneda, siis hakati otsima uut korraldust, millega uusaegset riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. 16. sajandil kogus ususõdade ja muude segaduste tõttu üha enam populaarsust idee, et kõrgeim võim peaks kuuluma vaid ühe isiku kätte, kes suudaks nii rahvast kui riiki ühendada ja juhtida ega peaks arvestama teiste võimulolijate soovidega..
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 84. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Orjandus - eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; Kastisüsteem - Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta neid kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti (nt Indias jt hinduistlikes riikides); Seisused - feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. (Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid); Klass - Suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 82. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalsete staatuste kogum järjestatuna kõrgest madalamale
liste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kaks põhiosa on tootmine ja jaotamine- vahetamine. 9.1.1 Tootmine Tootmissüsteemi osad on: • ressursside kasutamine ja omamine (sõltub kultuuri määratud reeglitest, mis re- guleerivad kasutamist ja omandiõigust). Olulisim ressurss läbi aegade on olnud maa, selle omamisest sõltub jõukus. Omandiõiguse eristamine on kultuuriti väga erinev. Näit feodaalsüsteem, kus maa tihti ei kuulugi töötegijale, on eksisteerinud ka mitte-Euroopa riikides — näit Lääne-Aafrikas. • tehnoloogia ja teadmised, mida inimesed kasutavad tööriistade valmistamiseks, kasutamiseks ja toorainete töötlemiseks (kirves, kaevamiskepike, matšeete, . . . kallimate ja keerulisemate tööriistade omandiõigus on tavaliselt rangem) 1 Saared paiknevad Vaikse ookeani edelaosas. Saarel elavad melaneeslased, kelle tegevus põhineb kala,
Lääne- Euroopaga. Tatarlased hävitasid selle õiguslikult reguleeritud sotsiaalse korra süsteemi. Nad nimelt ei püüdnudki maad täielikult killustada ja sinna ise elama asuda, vaid rahuldusid sellega, et panid oma usaldusmehed kohalike feodaalsete suurmeeste, keda nad rangelt kontrollisid, kõrvale. Selle kontrolli põhiosa moodustas tohutult suurte andamite, mida tatarlased nõudsid, laekumise järelvalve. Nagu Lääne- Euroopas, põhines Vene feodaalsüsteem läänihärra ja maa kasutaja omavahelistel õigustel ja kohustustel. Venelaste rõhumine tatarlaste poolt lõhkus selle süsteemi. Seaduslikult reguleeritud õigused ja kohustused asendati kurnamissüsteemiga, millega Vene suurnikud harjusid niivõrd, et peale Tatari ikkest vabanemist jätkasid nad oma alamate röövimist. Peale tatarlaste ikkest vabanemist võttis Vene tsaar üle ka tatari khaani autoritaarse valitsemismeetodi ja sellega suurenes rahvamasside rõhumine veelgi
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:
annaabi.ee 
