Rootsi aeg Eestis - spikker 10.klass (0)

Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher .)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620->Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645.
Saaremaa Rootsile.  Haldusjaotus :1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2) Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus -püsis kuni 20saj. alguseni . Saaremaa-, Liivimaa -, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev.
Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik )  Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon ->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele . Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks , ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695 -1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga.
Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus . * Kirjakeel – Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid . Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits.
Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig.
Rootsi ajal suurenes sõltuvus riigivõimust. TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine väljaveo artikkel terasvili ja sisseveo art. sool. Sakslased domineerivad kaupmeestena, v.a.nrvs.
Tsunfti kord(käsitöö) muutub rangemaks, ei lubata väljaspool tsunfti käsitööga tegel .
Manufaktuuride rajamine Talurahva olukord: I Peale sõdu(alates 1630 kuni sajandi keskpaigani) talupojad on vabad, mõisnikud surnud või ära läinud, palju vaba maad.
II periood-Pärisorjuse kehtestamine 17.saj II pool, 1645 P-Est, 1668 L-Est, sest P-Est oli enne Rootsi võimu all. III Pärast revolutsiooni, 1680 endiste mõisate maa riigistamine , talupojad alluvad nüüd Rootsi riigile. Vakuraamatutes olevad koormised , neid ei saa enam mõisnikud muuta. Eramõisates oli sama, aga see toimus ainult nendes, mis riigistati.
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620->Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645.
Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev.
Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon ->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga.
Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel – Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits.
Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig.
Rootsi ajal suurenes sõltuvus riigivõimust. TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine väljaveo artikkel terasvili ja sisseveo art. sool. Sakslased domineerivad kaupmeestena, v.a.nrvs.
Tsunfti kord(käsitöö) muutub rangemaks, ei lubata väljaspool tsunfti käsitööga tegel.
Manufaktuuride rajamine Talurahva olukord: I Peale sõdu(alates 1630 kuni sajandi keskpaigani) talupojad on vabad, mõisnikud surnud või ära läinud, palju vaba maad.
II periood-Pärisorjuse kehtestamine 17.saj II pool, 1645 P-Est, 1668 L-Est, sest P-Est oli enne Rootsi võimu all. III Pärast revolutsiooni, 1680 endiste mõisate maa riigistamine, talupojad alluvad nüüd Rootsi riigile. Vakuraamatutes olevad koormised, neid ei saa enam mõisnikud muuta. Eramõisates oli sama, aga see toimus ainult nendes, mis riigistati.