aastal välja antud Roseni deklaratsioon, mis ütles: · talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; · mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; · nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; · mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; · talupoegade koormised pole seadusega piiratud. Põhjasõja ajal (1700-1721) talupoegade koormised kasvasid. Rootsi poliitika rajanes põhimõttel ,,sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse". Talupojal tuli appi minna kindlustöödele, neil oli ka sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. Talupoegi värvati Rootsi sõjaväkke, oli ka neid, kes läksid vabatahtlikult. *Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 17001710 toimus suur osa lahingutest Eestimaa pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest
deklaratsioon. Vastavalt sellele oli eesti ja läti talupoeg mõisniku pärisori, kellega mõisnik võis teha mida tahes kuni tema surmani. Talupoeg pidi maa kasutamise eest kandma mõisniku kehtestatud koormisi. Ka talupoja vallasvara kuulutas Rosen mõisniku omandiks. 1765 aastal kehtestusid Liivimaal nn talurahvakaitseseadused ehk positiivsed määrused, millega sätestati järgmist : talupojal on õigus vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võib oma ülejäägid turustada, talupoegade koormisi ei tohi mõisnik suvaliselt suurendada, kodukariõiguse ülempiiriks määrati 30 hoopi, talupojal on õigus kaevata oma mõisniku peale. 1784 - nn pearaharahutused( talupojad mõistsid seda kui mõisakoormistest vabastamist ning paljudes mõisates ei mindud enam tööle) tekkisid vahepeal võitlused talupoegade ja soldatite vahel, millest suurim on nn Puuaiasõda Räpina mõisas
Kui venemaa võttis eesti üle võimu siis jäid alguses alles vanad seadused, sest nad ei tundnud ennast siin kindlasti. 1783. aastal tekkis Baltikumi uus halduskorraldus. Seda hakati kutsuma asehalduskorraks, mis tõi kaasa suuri muudatusi. Tekkis Eesti talupoegadele uus maks pearahamaks millega hakkadi tegema rahvaloendusi. Eesti talupoeg oli pärisori. Eratalupoegadele prooviti õigusi juurde anda, kuid see ebaõnnestus. Vene aeg oli Eesti talupojale väga karm, sest talupojal oli vähe õigusi ja proovid saada neile uusi õigusi ei õnnestunud Varauusajal oli talupoeg enamasti pärisori, kuid. Võõrvõimud tehti katseid talupoegade olukorra leevendamiseks, kuid neist ei tulnud midagi välja või ei jäänud need püsima. Eesti talupojal varauusajal raske elu.
· Kogukondlikust ühistegevusest osavõtt (kirikupühad, laadad, tähtpäevad, tavaliselt käis kogu pererahvas va. sulased). · Koos töötasid ja elasid 2 erineva suguluspere liikmed, rent ja muud koormised vaksti ühiselt. · Vabadikupered elasid juhutöödest, enamiku moodustasid eakad, kes elasid üksi või kahekesi, elatuti armuandidest või oma laste toetusest. Pärast talurahvareforme 1849-1860 muutus perede koosseis märgatavalt: 1) talupojal oli õigus endale maad osta, vähened liitperede arv, poolemaameeste arv vähenes. 2) talupojal oli õigus minna elama linna, nooremad läksid ka Venemaale õnne otsima. 3) tehnika areng uued masinad, mis talutöödele vajalikud, tööjõu vajadus vähenes. 4) vähenes vajads käsitöö järele, riideid hakati linnast ostma. 5) tööorjuse kaotamisega vähenes sulaste ja teenijatüdrukute arv (läksid mõisadesse moonakateks). TALUGA SEOTUD MÕISTED
müües oma toodanguid linnas, linnakodanikel aga tehes tööd. Linna plussideks olid kindlasti hariduse saamisvõimalused, äri edendamine, turvalisusetunne. Miinusteks aga see, et ülistati ainult headest perekondadest pärit inimesi. Talupoegadesse ja üleüldse vaestesse inimestesse suhtuti enamjaolt põlglikusega. See-eest maal olid kõik talupojad võrdsed. Minu arvates on see kõik kaheotsaline. Ühest küljest võttes, oli talupojal linnas väga raske kohaneda. Keegi ei sallinud teda, õpipoisi tingimused olid rasked. Algul pidi talupoeg leppima mittekodaniku staatusega. Teisest küljest asjale lähenedes, oli talupojal linna asja, sest meil kõigil on unistused, mille nimel võidelda, nii oli seda ka talupoegadel. Ka nemad tahtsid elu näha, saada maalt välja, minna õpipoisiks ja saada ise kord kunagi meistriks. Seega, mina leian, et parem variant oli minna linna
Aga kuna kõik talupojad ei olnud väga headest perekondadest pärit, siis oli neil raske õpipoisiks saada ja tööd leida. Kuid ilma rahata polnud linnas midagi teha. Maal elades pidi talupoeg kandma erinevaid koormisi ja tööd tegema. See kõik sellepärast, et maa kuulus enamasti isandale. Talupoeg pidi maksma renti ja tegema teotöid isanda majapidamises. Selleks, et saada raha rendi jaoks, käisid talupojad linnaturul oma toodanguid müümas. Tänu sellele oli talupojal võimalus rikastuda ja ennast isanda võimualt vabaks osta. Nii said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seda edaspidi sõltumatu peremehena või siis nad võisid ka linna elama minna. Linna ja maa vahel ei olnud eriti suur vahet.Esiteks nii maal kui ka linnas said inimesed korralikult süüa. Söök maal ei olnud linna omast palju halvem. Teiseks said inimesed mõlemas kohas rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul, linnakodanikud rikastusid siis, kui
Levisid mitmed haigused ning epideemiate likvideerimiseks oli palju raha vaja. Minu arvates ei olnud talupoegadel kuigi kasulik linna elama suunduda. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, paljud talupojad jäid sama vaeseks ja nad ei pruukinud omale kodanikuõigust üldse saadagi. Kodanikuõiguste puudumisel polnud ka suuri võimalusi midagi linnas korda saata. Samuti ei levinud maal nii palju epideemiaid ja katkud ähvardasid maaelanikke vähem. Maal elades oli talupojal suurem võimalus vabaks saada, kuna ta sai ennast ära osta isandate võimu alt. Seepärast arvangi ma, et kui talupojal oli soov saada vabaks ja edukaks, siis oli see tõhusam maal elades. Seega oli keskajal väide ''linnaõhk teeb vabaks'' vaid suhteline.
põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine
aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga
Sunnismaisuse taaskehtestamine Piirati kodukariõigusi Pärisorjastamine Talupoeg on koos varaga mõisniku omand, võib osta, müüa, vahetada Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus Piirid koormistele (alati ei peetud neist kinni) Anti talude päritav kasutamisõigus Talupojal õigus vallasvarale Talupojal õigus mõisnik kohtusse saata Saagi ülejäägi võis talupoeg turustada Sarnasused : orjad, sunnismaisus, kohustused mõisa ees, naturaalmajandus, mõisnikul õigus karistada talupoega. Roseni Deklaratsioon: nii hull pole talupoegade olukord kunagi veel olnud. 7. LINNAD Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemerekaubandus keelatud; Narva kaubandus üle vene piiri (17.saj). Peamiseks väljaveoartikliks Eestis oli teravili.
Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada
aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad visid jlle natuke inimlikumalt elada, vhemalt nii palju, kui vimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid viksemad, kui misnikel, said nad siiski misnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga vetist ning saak oli kvasti suurem
Põhjasõda- 1700-1721; toimus enamusjaolt Rootsi ja Venemaa vahel; lahingu tegevus lüppes Eesti aladel 1710; sõda lõppes Uusikaupunki lepinguga Peeter I – Venemaa tsaar , kes juhtus Venemaad Põhjasõjas Karl XII- Juhtis Rootsit Põhjasõjas, kus viimasel polnud palju liitlasi ning oli veel nõrk, ei võtnud vastu rahulepingu pakkumisi ning kaotas seetõttu kogu sõja Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule, kodukariõigus säilis, talupojal säilis õigus kaevata mõisniku peale Virginius- Andis välja 1684 lõunaeestimurdes „Wastse Testamendi“ Stahl – Andis välja 1637 esimese eestikeele grammatika raamatu Forselius- Rajas 1684 seminari, kus õpeats välja 4 aastat koolmeistreid ja köstreid, kes asusuid hiljem õpetama talurahvakoolidesse Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel;
hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits. Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig.
ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda. 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid- 11-13
olnud tavaliselt korralik lipukestega ääristatud rada,nagu me filmidest näha võime, vaid tõeline lahinguväli. Talupoeg ja põllutöö Keskajal tegeles kümnest inimesest vähemalt üheksa põllutööga ja elatus sellest. Talupojad elasid enamasti kindlustamata külades, kus nad töötasid ümberkaudsetel põldudel, korjasid metsas marju, karjatasid loomi, käisid jahil või kalal. Talupoegade põhitoiduks oli teravili, mis oli ka teiste vaesemate kihtide toiduks. Euroopa talupojal olid omad eesmärgid ja ideaalid ja ta polnud mühkam, nagu teda tihti kujutatakse. Talupojal oli üldiselt oma külakirikuga väga sügav suhe. Kirikus, kirikuesisel või surnuaias kogunesid tihti talupojad koosolekut pidama, vähemalt seni kuni neil polnud selleks kindlat hoonet. Linlane ja linnaelu Linn pani aluse uutmoodi võimusuhetele. Linnas oli küllalti turvaline elu, elades müüride
Koolis valmistati ette peamiselt kirjutajaid Kirjaoskusega inimesed olid lugupeetud Haridus Egiptuses Koolid templite juures, õpetajateks preestrid Peamised õpilased ülikote pojad, kuid oli ka lihtrahvast. Tüdrukuid haris ema. Kooli mindi 5.aastaselt, kool lõpetati 16.aastaselt. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Haridus oli privileeg see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikus. Haridus tagas kindlustatud elujärje ja auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia haridusest Sarnane Egiptusega, kuid leitud ka hooneid, mis asusid templitest eraldi Enamik rikastest peredest, kuid mitte kõik. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus levinud ka igapäevaelus Haridustee pikk ja karm Tihti rakendati füüsilisi karistusmeetodeid Üheks olulisemaks teaduseks oli matemaatika
Selle viis läbi Karl XI J.R. Patkul- Liivimaa aadlike juht, reduktsiooni vastane Talurahva olukord: Rootsi aja algul said talupojad vabalt elukohta valida 1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse (kui seal ei olnud kirjas, siis ei pidanud talupoeg seda täitma) Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus: Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus) Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad:
Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Talupojad vastandasid endid kõikidele “sakstele” ja pidasid endid maa ainsateks tõelisteks pärisperemeesteks. Kui Rootsi aja lõpul hakkas talurahva olukord (eriti riigimõisates) paranema, siis uue võimuga kaasnes olukorra halvenemine. Talupoeg oli pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat millegagi piiratud. Seega pole imestada, et kes vähegi said, need põgenesid Soome, Rootsi, Pihkvasse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eesimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelatud oli ka talupoegade võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega
oli võimalus kaubeldes raha kõrvale panna. Algas külaühiskonna sotsiaalne kihistumine. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Talupojad sõid oma põllult saadud viljast valmistatud leiba, valmistasid endale ise tööriistad ja rõivad. Sidemed erinevate riikide ja ühe riigi eri piirkondade vahel olid nõrgad ning kauplemist peaaegu polnud. Raha oli käibel vähe. Kokkuvõtteks võib öelda, et talupojal oli määrav roll ühiskonnas. Ta pidas oma tööga feodaale ja vaimulikke üleval. Teiste heaolu olenes talupoja majanduslikust tegevusest. Välismaailmaga puutusid talupojad harva kokku ning hinnati kõrgelt oma perekonda. Ka ihkasid kõik talupojad suuremat vabadust. Talupojad ise oma kodukohast tavaliselt eemale ei saanudki.
Kuid kas see tõesti oligi nii hea ? Siis, kui Eesti oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks olulisem läbiviidud reform seisnes selles, et pärisorjus kehtestati juriidiliselt . Talupoeg ning tema lapsed olid mõisniku omand . Kuigi võeti kasutusele ka nn. Vakuraamatud, mis sisaldasid kõiki talupoja õigusi mõisa vastu, siis mõisnikud ei pidanud nendest alati kinni ning tõlgendasid neid kirjutatud õigusi nii nagu neile endale kasulik oli. Talupojal oli isegi õigus oma mõisnikku kohtusse kaevata, aga muidugi ei jäänud õiglus peale, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kohe kindlasti rohkem . Selline olukord ei ole kuigi positiivne talupoegade jaoks . Olukord ei halvenenud ainult talopoegade jaoks. Muudatused tulid ka linnadesse. Linnad kaotasid oma linnaõigused, mis oli täiesti vastuvõetamatu , rääkimata tegelikest vabaduse piirangutest . Riigivõim hakkas linnadele rohkesti ettekirjutusi tegema ja neid aina enam
Kui Rootsi sai Eestimaa täielikult enda valduseks, siis tehti üks talupoegadele tähtis muudatus: kõik pärisorjusega seonduv pandi kirja. Nüüd olid kõik talupojad koos oma peredega täielikult mõisniku omandid. Seadusega tulid kasutusele ka vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused mõisa vastu, aga mõisnikud ei pidanud alati nendest reeglitest kinni. Nemad lugesid kirjapandut nii nagu neil endal kasulik oli. Selle vastu oli talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse, aga enamasti võitis siiski peremees, kellel oli kordades rohkem raha. Rootsi aeg algas ja lõppes karmide sõdadega, kus said kannatada enamasti eestlased. Juba kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks haiguspuhangud või näljahäda. Just nende hädade tõttu sai Eestimaa lihtrahvas kõvasti kannatada. Rootsi aja juures on ka mõni positiivne külg. Eriti heaks pean seda, et haridus ja kirjakeel
kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda. Wilhelm Tell möödub kübarast koos oma pojaga ja ei pea kübarast ja käsust mitte midagi, see ei jää Gessleril teadmata. Sündmused muutuvad talupoegade suhtes alandavamaks, ûks môisnikest, Laudenberg torkab oma talupojal Heinrich Holdenil silmad peast, kui see läheb peremehe juurde oma äravôetud loomi tagasi nôudma. Tema poeg Malschtal tahab vangi pandud isa eest kätte maksta ja liitub vabadusvôitlejatega. Vabahärra Auttinghausenil ei ole kohustusi foogti suhtes, ta elab röömsalt oma vanaduspôlve, tema kasupoeg Rudens ei tea midagi talupoegade murest ja hoiab pigem foogti poole, sest ta armastab rüütlipreilit Bertat. Gessler alandab Telli ja paneb ta erilise katsumuse ette
· Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus · Muutused religioonis segunemine e sünkreteism.
ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara kuulus mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid
Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. Eestimaa saamine Rootsi kuninga valduseks oli üks tähtsamaid reforme. Kuigi võeti kasutusele näiteks vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Sellist olukorda ei saa pidada talupoegadele positiivseks. Kuid ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid osad linnad oma linnaõigused, mis on negatiivne. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama. Linnad,
Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir. 18. Sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa märksa odavama hinnaga. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kaupmees, kellega ta äri ajas. Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad.
mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara. ● Talupojal õigus osta maad ● - (omada kinnisvara) ● Abieluks pole mõisniku luba ● Mõisnik pidi kihlused heaks vaja. kiitma. ● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamisõigusel?
maha ka kaklusi. Rootsi kuningas Karl XI viis läbi suure reduktsiooni, mis tähendas, et hakati kärpima baltisakslaste rikkust ja võimu ning tagastamisele kuulusid kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse rootsi valitsuse ajal. Mõisnikud võisid jääda rentnikeks, kuid nad ei tohtinud oma suva järgi talupoegade koormisi tõsta, kõik kohustused kanti vakuraamatutesse. Kui rentnik norme rikkus, oli talupojal õigus ta peale kaevata. 1687.aastal kaotati riigimõisades pärisorjus ja selle täielik kaotamine Eesti-ja Liivimaal oli lähemate aastate küsimus, kuid peale tuli Põhjasõda, mis lõpetas järsku rootsi aja. Põhjasõja ajal koostati eestlastest koosnev kaitseväge-maamiilits. Kutsutud talupojad vabastati koormusest, suurens iseteadvus. 29.septembril 1710.aastal läks Eestimaa Venemaa võimu alla. Peeter I kehtestas siin Balti erikorra, mis põhines
· Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused. 1819-sama seadus Liivimaal
Sellega kaasnes vallakohus. Vallakohud olid Eestimaal kuni 1817. aastani ning see hakkati nimetama Liivimaa kubermangu poolt kogukonnakohtudeks, Eestimaal taastati see alles 1866.a. Vallakogukonna juhiks sai Eestimaal talupoegade seast talitaja koos abimeestega, Liivimaal aga kaks vöörmündrit, ametitesse määras mõisnik. Järelikult juba 19. sajandi algusel said talupojad oma häält anda valitsusele. 19.sajandil said talupojad endale piiratud liikumisevabaduse, selleks pidi olema talupojal pass. 1863.a võeti Balti kubermangus passikorralduse seaduse. Passi sai 21 aastane talupoeg, kellel pole olnud seadusega probleeme,ning ta võis kolida ükskõik millisesse impeeriumi linna. Uus passi korraldus soodustas talupoegadel väljarändamist Venemaale, kus loodeti leida maad. Nüüdsest võime lugeda, et talupojast on saanud vaba talupoeg, kellel on nüüdseks rohkem õigusi. 1866.a jäi riigi kontroll tagasi hoidlikuks ning see andis võimaluse omavalitsusele suuri
taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõimu kõrgesindajateks said välismaalased 6.Talurahva olukord Venevõimu ajal-1739.a Venevõimu ajal oli talupoeg pärisori, talupoeg maa koos varaga kuulus mõisnikele.Maa kasutamiseks tuli talupojal tööd teha, mille suurus mõisas polnud määratletud.Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. 7.Katariina 2 Balti poliitika-Lõi Võru ja Paldiski linna.Püüdis Balti erkorda kaotada.Vene impeerium allus ühesugusele keskvõimule.Tema poliitikat hakkas eestis ellu viima Gerorge Brown. 8.George Browni tähtsus-Hakkas Katariina 2 poliitikat Eestis ellu viima, püüdis talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond
aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele
6)Linnad Rootsi ajal Domineerisid saksa kaupmehed.10 linna-Trt, Tln, Uus-Pärnu, Kuressaare, Valga, Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu. Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna. 7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva
Näiteks on teada, et Tallinnas hukati üks maahärra, kes sai oma talupoja linnas kätte ja tappis ta. Linnakohus langetas oma otsuse lähtudes asjaolust, et talupoeg oli linnakodanik. Maal olid elanikel suuremad koormised ja kohustused oma maahärra ees. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, lisaks pidi ta veel tasuma erinevaid makse nagu kirikumaks ja käima avalikel töödel. Samuti oli talupojal teokohustus see tähendas, et ta pidi käima kindla arvu päevi nädalas mõisa põldudel tööl. Linnaelaniku kohustused seevastu olid väiksemad, ta pidi osalema avalikel töödel, maksma makse (mis olid väiksemad), käima vahel linnamüüridel ja tornides vahti pidamas, sõja korra pidi ta linna kaitsma aga sõdu toimus väga harva. Linnakodanik oli vabastatud tollimaksust. Eesti keeles on palju laensõnu ja mõisteid alamsaksa keelest. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et
Linnades jäi samaks et tegeleti käsitöö ja kaubandusega, muutusid linnade õigused ja valitsemine, linnades tegutsesid tsunftid. Usus muutus peaaegu kõik: tekkisid kirikud, suruti peale ristiusk, pidi hakkama kirikule makse maksma, tekkisid kloostrid jne. Kultuuris suuri muutusi ei toimunud. 5. talupoegade isiklik vabadus järjest kitsenes kuni pärisorjuseni, 1507 võeti isegi õigus kanda relva, samas oli neil õigus ennast vabaks osta. Maad võis talupojal olla aga ta pidi mõisa põllul tööd tegema ja makse maksma (andamite näol). Talupoeg oli kohustatud kandma teokoormist, maksma makse jne. 6. Jüriöö ülestõusu põhjuseks peetakse eestlaste viha ja alla surutust, nähti võimalust enda olukorra parandamiseks. Taheti tagasi vabadust. Jüriöö ülestõusu tagajärgedeks oli laastatud piirkonnad, paljude õiguste kaotamine, Saksa ordu sai endale Põhja-Eesti. 7
9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 ¤ Lapsepõlv - lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. ¤ Baudelaire'i isa suri varakult (pärandus) ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga. ¤ Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat ( kuid teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal) ¤ Baudelaire saadeti Indiasse, pöördus tagasi täisealiseks saamisel Pariisi. (Indiasse jõudmata) ¤ 3 aastat dändielu, tänu isa jäetud pärandusele. Perekond sekkus, Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baude...
kahanemise järel oli palju vaba maad, said talupojad ka endale maad. Siiski jäi talupoeg mõisahärra omandiks. Rootsi võim muutis talupojad sunnismaiseks, kui 1671. aastal pärisorjus seadustatakse. Kuid talupojad ei jäänud ka täiesti ilma õigusteta. Tõsi, igapäevaelus jagas mõisnik jätkuvalt üksinda nii hirmu kui armu, kuid makse ja koormisi ei saanud mõisnik päris ise tõsta ning kui ta seda tegi, jäi talupojal võimalus mõisnik kohtusse kaevata. 1695. aastaks olid eestlased taas kosunud ning nende rahvaarv küündis ligi 40 000. Eesti muutus eeskätt saksa kultuuriruumi ääremaaks ja edaspidi jõudsid Euroopas levinud ideed siia peamiselt sakslaste vahendusel. Tartust kujundati luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. 17. sajandi keskpaiku jõudis Eestisse uus toretsev moevool- barokk. See tõi kaasa uue arusaama elust, kuid vähem uusi ideid. Rootsi ajal tutvus Eesti baroki
See oli tingitud eelkõige sellest, et vaatamata mõisniku isikliku võimu kaotamisele talupoja üle, jäi kogu majanduslik võim ikkagi mõisnikule. Talupojale tähendas see sisuliselt mõisniku alluvusse jäämist ning isiklik vabadus muutus tema elus väga vähe. Teatud määral tekkis probleeme juurdegi. Nimelt, kui enne talupoeg oli pärisori ja erinevad võimud, kaasa arvatud mõisnikud, üritasid hoida koormisi mõistlikul tasemel, sest muidu poleks talupojal lihtsalt mingit motivatsiooni teha tööd, siis nüüd oli talupoeg mõisnikust õiguslikult sõltumatu ning kõik senised talurahvaseadused kaotasid oma kehtivuse ja mõisnik sai oma rendilepinguid talupoegadele peale suruda. Viimastel polnud niikuinii mitte kusagile minna, sest kogu maa oli mõisnike vahel jaotatud ning enne passiseadust ei olnud neil ka õigust kolida. Mis andis pärisorjuse kaotamisele tegeliku väärtuse kogu eesti rahvale üldises
Reporter jätkab rääkides Bornhöhe teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Peagi tõuseb rahva seast pikk musta kaabu ja lihtsalt riietusega turskem mees. Rahvas on vaimustatud kui too lava poole sammub, kus ta junkruga kähmlusesse satub. Pealtvaatajad jälgivad pingsalt sündmustikku. Musta kaabuga mees, kelleks oletub Vürst Gabriel, lööb junkrult mõõga käest. Sündmuspaigale jõuab ka Agnes, junkru tulevane abikaasa, kes uurib toimuvat ja hiljem palub julgel talupojal junkru mõõga tagastada. Vürst Gabriel lahkub lavalt Agnesele kaabut kergitades. Publik ja ka kirjanik ise on vapustatud näitetükist. Plaksutamine on vali ja jätkuv, paistab, et pealtvaatajatele väga meeldib just etendatud teos. Reporter väidab, et Bornhöhe oli üks Eesti esimestest jalgrattaomanikest. Bornhöhe kinnitab seda ja räägib, et ta kirjutas sellest ka raamatu. Kõik osalejad kogunevad lavale ja peagi on kuulda tsitaati Bornhöhe kuulsamaist teosest ,,Tasuja".
Naljakas härjamüümine Ühel talupojal oli kolm poega, kaks tarka ja üks loll. Isa teinud enne surma seaduse, et vanemad pojad üheskoos talukoha enda kätte võtaksid ja nooremat venda toidaksid, kellest enese toitjat palju loota ei olevat ja kellele ta sellepärast suuremat pärandust ei lubanud kui ühe noore künnihärja. Targemad vennad kasutasid lolli venna härja kordamööda kündmiseks. Ühel päeval ilmub härja juurde võõras mees. Ta räägib härjaomanikule, et ärgu ta andku härga vendadele
Majandus · oluliseks sai teraviljakaubandus · peamiselt veeti Venemaale viina, samuti viidi sinna härgi · väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas, ka lukskaubad · 1734 Räpina paberivabrik · hakkasid tekkima manufaktuurid · 1739 Roseni deklaratsioon · talupoeg pärisori · mõisnik võis pärandada, vahetada, müüa · piiramatu kodukariõigus · maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisas tööd ASEHALDUSKORD 1762 võimule Katariina II impeeriumi ääremaade senised privileegid tuleb kaotada ja allutada ühesugusele keisrivõimule. · 1764 ringsõit Eestis · 1765 George Browne positiivsed määrused: · talupoja õigus vallasvarale · koormiste ülejäägi vaba turustamise õigus · piirid mõisakoormistele · talupojal õigus mõisniku peale kaevata
Eelised: Eelised: 1. Linnas olid kõik kodanikud vabad, polnud sunnismaisust, nagu 1. Ei olnud kunagi nii suurt toidupuudust, kuna talupoeg haris ise seda oli maal enamus talupojad. põldu. Linnaelanikul seda võimalust polnud. 2. Linnas oli linnaõigus, st kõik seadused olid kirja ja igaüks 2. Kõigil oli oma majapidamine (ka kõige vaesemal talupojal), oli teadis neid seadusi. Maal elati maaisanda suva ja tujude järgi. elamiseks ruumi ja avarust (loodus ümberringi). Puudused: Puudused: 1. Vaestel polnud oma kodu, elati ja tehti tööd teenijatena 1. Talupojal oli küll kodu, aga ta oli sunnismaine (omal vabal rikkamate juures. tahtel kodukohta vahetada ei saanud). 2
Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus, nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud vahetada elukutset. Ka liikumisvabadus oli veel piiratud
Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke. Egiptuse ühiskond jagunes viieks. Kõige suurem ühiskonnakiht olid talupojad. Nende ülesandeks oli harida kas riigi või ülikute maid. Talupojad olid sunnismaised ja pidid täitma rangelt töökohustusi mis neile anti. Kirjutajad hindasid vilja valmimise ajal arvatava saagi ja kehtestasid maksumäära, mis tuli igal talupojal pärast viljakoristust tasuda. Nende kohustuste hulka kuulus ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitistel. Ka püramiide kui ka templeid rajasid peamiselt talupojad. Töö oli kurnav ja kohustused sageli üle jõu kaivad, kuid nende tegematajätmisel ootas piitsutamine vüi orjusesse sattumine. Vaheldust raskes ja rutiinses elus pakkusid iga-aastased religioossed pidustused.
Kuigi võib selline seadus tunduda ebameeldivana, siis tegelikult oli see talupoja jaoks uue elu algus, kuna mõisnike võim talupoegade üle vähenes märgatavalt. Põhjus oli selles, et vara, mis oli ennem mõisniku oma, oli nüüd Rootsi riigi oma, kes hakkas looma uut süsteemi. Rootsi leidis, et kroonumaadelt saadavaid sissetulekuid suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja jaoks koormised, mis on minu meelest tõeline saavutus. Lisaks kõigele oli nüüd talupojal õigus kaevata mõisarentnike vastu. Lisaks reduktsioonile võttis Rootsi väga kindla sihi seada tugev alus luteri usule Eestimaal. Peatati senine Poola katoliku kiriku võim ja loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Siiski ei suutnud terve ühiskond sellist muudatust teha. Seda nägid ka rootslased, kes selle peale algatasid mitmeid nõiaprotsesse Eestimaal, ehk siis teisisõnu
mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. 1849/56- Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst;. See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad. Liivima talurahvaseadustesse fikseeriti ka need samad seadused 1856. aastal. 1863.- passikorraldusseadus; talupojad said passed 1866..-taastati kogukonnakohtud 1868- tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 3.19.saj alguses viidi Venemaal läbi haridusreform,mille järgi kehtestati 4-astmeline ühtluskool. 1.aste-kihelkonnakool 2.aste kreiskool 3.aste gümnaasium ja 4.aste ülikool. Avati taas Tartu Ülikool 1802.aastal, et riik kiiremini arenex. Olid samad teaduskonnad
Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le. Lõpuks enam ei tohtinud talupoeg mõisniku juurest pageda. Clas Tott maaseadustikuga 1671 kinnitati pärisorjus (mõisa maale asunud vaba inimene muutub koldetule süütamisel pärisorjaks). Mõisnikel oli kodukariõigus (õigus talupoegi peksta), kuid makse ja koormisi ta tõsta ei saanud, aga kui ta seda tegi, oli talupojal võimalus ta kohtusse kaevata. 17. saj alguses levinud renessanss, tekkinud rahvusriigid (asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina), kujunemas oli kodanik (inimese-riigi side, võrdsus). 17. saj keskel barokk (parim näide Narva vanalinn, enne kui hävitati). Luterlus arendas oluliselt eesti kirjakeelt. Kirikuelu sai raskelt kannatada sõdade tõttu, kuid Tallinnast kujunes tugev luterlik keskus (kuna oli vähe kannatada saanud). Gustav Adolf ja
ühtekuuluvustunnet kogumine Tulemus ühtekuuluvustunde Kujunes rahvuslik parlament Kasutusele võeti uus saavutamine, andis jõudu ja kirjaviis, rahvaluule julgust tulevikuks, kogumine, Eesti laulupidude traditsiooni algus Rahvamuuseum Pärisorjuse piiramine 1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama
koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale lubjakivi ja potikilde. Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia Koolidki asusid templite juures. Samas on arheoloogid leidnud hooneid, mida koolimajadeks peetakse, kuid mis ei olnud templite osad. Enamik õpilasi, siiski mitte kõik, pärinesid rikkamatest perekondadest. Õpiti lugemist, kirjutamist, kirjandust ja matemaatikat
annaabi.ee 
