Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Wilhem Tell (0)

1 HALB
Punktid
Wilhem Tell #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chaeins Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Wilhelm Tell

Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" Tegelased: Werner Stauffacher Konrad Hunn Itel Reding Hans Mauer maamehed Schwyzist Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Wilhelm Tell - kokkuvõte

Kehra Gümnaasium Wilhelm Tell Esimene vaatus Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm. Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose ,,Wilhelm Tell" sissejuhatuseks. Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole. Foogt on kade, sest tema ei saagi olla vaba inimene vabal maal. Gertrud, Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Artikklid Wilhelm Telli põhjal

Liigume edasi maahärra Baumgarteni juurde, kes on pärit Unterwaldenist. Ka tema jutustab meile oma loo. ,,Ühel päeval, kui raiusin metsas puid jooksis minu juurde mu kaunis naine. Ta oli väga hirmunud ja hingeldas. Läbi surmahirmu rääkis ta, et maafoogt Rossbergist oli tulnud meie koju ja nõudnud sauna kütmist ning hiljem mida sündmatut. Seda kuuldes valitses mind kohutav viha. Ma läksin ja tapsin foogti ja see järel põgenesin. Mind aitas üks õilis mees Wilhelm Tell, keda tänan oma elu lõpuni." Härra Baumgarteni lugu on uskumatu ja kohutav, kuid samas mõistetav. Keegi ei soovi seda, et mingi uhke linna härra rüvetaks ta naist. Proovisime ka rääkida ülla maahärra Wilhelm Telliga, kuid ta keeldus paraku sellel teemal kaasa rääkimast. Muidugi ei saa seda pahaks panna, kui arvestada, et tappis foogt Gessleri. Nüüd, kui on mõrvatud mitmeid foogte ja samuti keiser võib ehk Sveitsi olukord muutuda.

Kirjandus
thumbnail
32
doc

Konspekt - 10 klass

esikdraama ­ Röövlid", selle môte, türannia vastu "T. ja tungi" perioodi parem teos, selle idee ­ "Salakavalus ja armastus" , armastus lihtsa tüdruku vastu, seisused armastuse ees karjääri tipp ­ ajaloo professor Jena ülikoolis iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni peateos ­ "Wilhelm Tell" vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu tegelased: Wilhelm Tell ,mägikütt Gessler, riigifoogt Baumgarten,talupoeg Stauffacher, talupoegade juht Heinrich Holden, talupoeg Malschtal, tema poeg Auttingausen, vabahärra Rudens, tema kasupoeg Berta, aadlipreili, Rudensi pruut Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Wilhelm Tell - sisu põhjal küsimused ja vastused

Maarja Mägi 10B ,,Wilhelm Tell" Friedrich Schiller · Nimeta vähemalt 3 juhtumit, kui sveitsi maamehed olid foogti käsilaste nõudmistele vastu astunud ja millised olid vastuhaku tagajärjed? Esimesena toon näiteks juhtumi, kus Tell külastas oma isa, aga ta ei kummardanud kübarat, mis oli kohustuslik kõikidele sveitslastele. Karistuseks, et ta seda ei teinud, pidi Wilhelm oma laskma maha õuna, mis seisis tema poja pea peal. Wilhelm Telli plaan oli aga maha lasta foogt kui ta peaks oma poega tabama. Foogt sai aga sellest plaanist teada ning võttis Wilhelmi endiga kaasa ja pani ta vangi. Teiseks toimus juhtum, kus Baumgarten tappis linnusefoogti ning ratsanikud

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Valgustus

Ta sunnitakse kirjutama kirja, kus väidab, et pole presidendi poega kunagi armastanud ega pole olnud talle truu. Lõpuks lahkub armuke, Luise ei tunnista et oli sunnitud kirja kirjutama, presidendi poeg mürgitab Luise ja enda. President saab karistuse, käsilane reedab saladused. Näidatakse kõrgklassi moraalitust. ,,Wilhelm Tell" Sveits 13.saj peategelane osav vibukütt Wilhelm. Kujutab Sveitsi talupoegade, ülikute mässu dünastia vastu. Tell pole algul sõjakas, ega taha mässata, kuid kui foogt sunnib teda surmaähvardusel sihtima õuna tema poja peal, otsustab Tell foogtile kätte maksta ja tapab ta hiljem. Lõppeb vabanenud ülikute ja talupoegade vabaduse ülistamisega. Schiller püüdis kutsuda ka saksalasi üksmeelsusele. Ühtsuses peitub jõud.

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
thumbnail
48
doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus

Kirjandus



Lisainfo

hea

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun