Egiptuse arutlus/analüüs (0)

Egiptus
Muistne Egiptus jagunes kaheks - Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, Ülem- Egiptus jäi Niiluse delta ja kärestike vahele. Vihme ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik vaid tänu niiluse korrapärastele üleujutustele. 3000 a eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Arvatavasti tegi selle teoks kuningas Menes, kes ka rajas Alam- ja Ülem- Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Umbes samal ajal kujunes välja ka egiptuse hieroglüüfkiri. Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke.
Egiptuse ühiskond jagunes viieks. Kõige suurem ühiskonnakiht olid talupojad. Nende ülesandeks oli harida kas riigi või ülikute maid. Talupojad olid sunnismaised ja pidid täitma rangelt töökohustusi mis neile anti. Kirjutajad hindasid vilja valmimise ajal arvatava saagi ja kehtestasid maksumäära, mis tuli igal talupojal pärast viljakoristust tasuda. Nende kohustuste hulka kuulus ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitistel. Ka püramiide kui ka templeid rajasid peamiselt talupojad. Töö oli kurnav ja kohustused sageli üle jõu kaivad, kuid nende tegematajätmisel ootas piitsutamine vüi orjusesse sattumine. Vaheldust raskes ja rutiinses elus pakkusid iga-aastased religioossed pidustused.
Ülejäänud neli ühiskonnakihti olid vaaraod , preestrid ja sõdurid, käsitöölised ja kirjutajad, ning kõige madalamal asusid orjad . Vaarao oli Egiptuse valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks . Ta oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega. Vaarao ehk jumala ja inimeste vahendajaks olid preestrid. Preestrid kuulusid tänu vaarao poolt saadud rikkalikele annetustele kõrgklassi ja kasvas ka preesterkonna võim ning sõltumatus keskvõimust. Templite juures olid koolid, kus jagati kirjatarkust. Koolides said käija tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Tähtis roll oli ka käsitöölistel. Nende ülesanne oli teha tarbeesemeid, sõjatehnikat ja aksessuaare kõrgematele isikutele.
Egiptuse ühiskond oli jagunenud erinevateks varanduslikeks klassideks. Oli tekkinud riiklus. Rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Tekkisid varanduslikud ebavõrdsused. Töötegijad pidid oma saagist andma suurema osa riigile ja meisterdama riigi tarbeks esemeid. Tänu sellele tekkisidki erinevad ühiskonnakihid.
Tänu kirja tekkele sai võimalikuks Egiptuse ühiskonna riiklik korraldamine sellisel moel nagu see oli. Kõige esimesena arenes Egiptuses piltkiri millest hiljem arenes hieroglüüfid. Egiptuse kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega, siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste . Kirja kasutamine aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas seega riikluse kujunemist. Nii kaasnes ka kirja kasutuselevõtuga kõrgkultuur - teadus ja kirjandus. Nn Rosette'i kivi mis leiti 1799. aastal andis võtme Jean Francois Champollionile egiptuse kirja ja keele dešifeerimiseks tänu sellele, et sellel oli kuningas Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes varjandis: egiptuse hieroglüüfkiri, egiptuse hilisemas kirjas ning kreeka keeles.
Egiptus poleks olnud selline ilma Niiluse jõeta. Tänu Niilusele sai võimalikuks põlluharimine ja kõrgkultuuri areng. Egiptuse riik oli võimas ja hästi ülesehitatud. Piiramatu võimuga jumal-kuningas vaaraod peeti kõige kõrgeimaks riigipeaks ja tema ütlusi kuulati. Talupojad ehitasid vägevaid templeid, sealhulgas Giza püramiidid ja Sfinks . Need olid mõeldud vaarao matmispaigaks ja tänu teaduse arenemisele ka hauataguse elu elamiseks.