50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pupi OnGay
Õppematerjali autor
A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie
õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Pearahamaksu, laiendati nüüd ka Eesti- ja Liivimaa alatele. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Et vältida pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. aastal põhijoontes varasem valitsemisviis. MÕIS JA TALU: AGRAAROLUD VARAUUSAJAL Kõige enam oli rüütelmõisasid, teise suurema rühma moodustasid kroonumõisad, kolmanda suurema rühma moodustasid pastoraadid. Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teravilja eksport, mis varauusajal kahekordistus. Viinapõletamine ja sellega kauplemine oli talupoegadele keelatud. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise est tasuda mõisnikule koormisi, mis seisnes peamiselt teotöös mõisapõllul. Koormiste üle peeti arvestust
· Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle. · Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus.
· Lääne-Eestis suri u. 3/4 elanikkonnast · mõned kohad olid täiesti inimtühjad · Põhjasõjaga kaasnes katk(1710-1711) · Tallinnas surid kõik arstid ja peaaegu kõik kirikuõpetajad · suurim demograafiline tagasilöök siinse maa ajaloos rahvaarvu taastumise tegurid · 18.sajandil kasvas rahvaarv poole miljonini · 1710-1711 aasta katk jäi viimaseks siin alal · kestev rahuaeg · sisseränne oli väiksem kui peale Liivisõda · Eestis paiknesid sõjaväeosad ning siia toodi paljud vene ohvitserid EESTI ALA VALITSEMINE Rootsi ajal 18.saj. · Eesti alad jäid jagatuks kahe kubermangu vahel · Eesti kubermang - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa · Liivimaa kubermang - Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad(Tartu ja Pärnu) · Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid kehtisid paljud eriõigused(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)
*Liivimaal langes 4/5 maadest reduktsiooni alla. Eestimaaloli vastav näitaja 54% ja Saaremaal 30% *Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt *Johann Reinhold Patkul õhutas mässu kuninga vastu, sest reduktsioon tekitas mõisnike hulgas äärmist pahameelt. Tema ja ta kaaslased anti mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale Talupoegade olukord: Agraarolud: *Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele *Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid aadlikele, kes rentisid riigilt mõisaid pikemaks või lühemaks ajaks, kuna neil polnud rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses
Mida tõi Eestile 1710? Pärast Riia kapituleerumist alistusid Pärnu ja Tallinn, otsene sõjategevus lõppes. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? 1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile Liivi sõda Põhjasõda Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L) Kogu Eesti Vene võimu all Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all
käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis) Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner, tegi ülikooli asutamise tegeliku töö ära, üks oma aja haritumaid rootslasi. August von Kotzebue rajas asjaarmastajate teatri Tallinnasse 1784 Anton Thor Helle- Põhjaeestikeelne piibel 1739 Rahvastik varauusajal. 1) 1558-1583 toimunud Liivi sõda vähendas rahvaarvu 2)1696-97 suur näljahäda, rahvastik väheneb. 3)1710-1711 katk, selle tulemusel kahanes rahvastik enam kui poole võrra. 4)1725-1800 kasvab rahvastik jõudsalt. Kindralkuberner. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangu kõrgemaiks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis
Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused. · 1558 rahvaarv: 250 000 300 000 Liivi sõja algus;
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid