saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina Loomakasvatuse ülesanne oli tagada tööloomad ja sõnnik Karpidamineandis olulist lisa toidulauale, nahast ja villast saadi aga kehakatet Kõrvalharudest oli oluline mesindus, kalandus ja küttimine Mõisamajanduse areng XVII saj. rajati Eestis rohkesti mõisaid Mõisapõllud kasvasid peamiselt talupõldude arvelt, sest talupoegadel oli ainult maa kasutamise õigus Väldanud sõdade läbi sai Eesti põllumajandus kõvasti kannatada
1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju ilusamaid ja paremaid tarbe tööriistasid ja relvi. Enamasti tegeles sepp nede tegemisega. 3
..- 12°C külma. Sobivate tingimuste korral läbitakse see faas 5...7 päevaga; 2. II karastumisfaas valgus pole siin enam vajalik, kuna temperatuur peab langema alla 0°C. Varuained muutuvad siin faasis lahustuvateks. Sellised taimed taluvad üle 20° C. Rukis läbib selle faasi kiiremini kui nisu. Ka selle faasi läbimiseks kulub keskmiselt aega 5...7 päeva. Karastumise kiirus ja varusüsivesikute hulk sõltub sordist ja kasvutingimustest. Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid
Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kartul, taime-ja puuviljaliigid) üks esimesi söödajuurvilja kasvataja hüdrotehnilise rajatise algataja masinlüps laudas edendas silo tegemist Sangaste rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav rukkisort Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis Sangaste rukki morfoloogia Sangaste kõrs on: -Pikk, võrdlemisi Sangaste rukki pead seisukindel on : -Jäme -Prismakujulised -Võrsub keskmiselt -Keskmise pikkusega kuni pikad -Lehed tugevad ja laiad -Hõredad ja laiad -Puhmas poolpüstine „Sangaste“ rukkisordile pühendatud mälestuskivi
Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova) Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) · Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) · Küttimine/ Jaht · Kalapüük/ Kalastamine · Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest. Käsitöö areng · Igas peres valmistati: tööriistaid tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega:
Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). Rauaaeg Noorem rauaaeg (8.saj 13.saj p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Levis kolmeväljasüsteem ( talvevili, suvivili, kesas) Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Rauaaeg Tegeldi vahetuskaubandusega. Tänu soodsale asendile tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid
aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 14. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 15. Iseloomusta eestlaste suhteid Vana-Vene riigiga 9.-11. saj. 10. saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 16. Kirjelda lühidalt eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpus?
Küllaltki ulatuslikult kasutatakse ka odrakesa. Pärast odra koristamist võib toimida mitmeti. Umbrohupuhtad põllud võib künda (15...22 cm), harida tüükultivaatoriga (15...18 cm) või nugaäkkega (10...12 cm). Kündmine on vajalik siis, kui põllul on palju põhku (peaks olema peenestatud) ja sinna on laotatud ka sõnnikut. Umbrohtudest puhtal kerge või keskmise lõimisega odrakesal võib talivilja kasvatada ka otsekülvi meetodil. Kultuuridest sobib enam talirukis. Rüpsi- ja rapsipõllud vajaksid pärast koristamist harimist. Soovitav oleks piirduda pindmise koorimise või mulla segamisega õhukese tüükultivaatoriga kuni 10 cm sügavuselt. See provotseeriks põllulevarisenud seemned tärkama. Enne taliviljade külvi tuleks haljendama löönud põldu pritsida herbitsiidiga, näiteks MCPA-ga. Talivili külvata otsekülvi meetodil. Haljasväetiskesade (valge mesikas, punane ristik) kasutamine on suure tähtsusega teraviljakasvatusele
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes
Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana- `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Uuendused Karjamajandus hea piimanniga äärsiri tõukari Hakkas kasvatama söödajuurvilja Juurutas silo tegemist Konstrueeris originaalse piimajahtusseadme Konstrueeris viljapuhtimismasina Kartulikasvatus selgitas välja kohalikele oludele sobivad kartulisordid Avaldas artikleid aiandusest ja puuviljakasvatusest Pööras erilist tähelepanu
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule.
linik. Sellise huvitava lahenduse peale annab tulla. Teisena Räägiksin Kairi Orgussaare teosest ,, Põllud" Need põllud olid riputatud seinale. Olid nelinurksed ja sakilised (tekkis tõeliselt põllu efekt). Huvitavaks tegi teose see, et põllud olid nii hästi ära tuntavad ja klaasi peal sellist asja edasi anda on üsna keerukas. Seal oli välja toodud Lumine põld videvikus, Jäine põld, Raps (kollase ja rohelisega), Tärkav oras (musta ja rohelisega), Lumine põld ja Talirukis (valge ja rohelisega). Kunstniku kirjeldus tööle oli see, et Eestlane on ikka olnud seotud maaga-seda korduvalt välja ostnud ning taas üles harinud. Minu üks lemmikumaid teoseid näitusel oli Piret Ellamaa teos ,, Munast loodud". Soome- ugri algmüütide järgi on maailma loojaks lind. Lind muneb munad, millest tekivad maa, taevas, taevakehad ja kõik muu, mis maailmas leidub. Seda mõtet püüdiski kunstnik edasi anda. Tema teos oli huvitavalt koostatud
Fifth level Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana-Kuuste rukist `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L. Talirukis on kõige külmakindlam teravili, samas õitsemise ajal on tundlik madala temperatuuri suhtes. Juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, seega vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes vähem nõudlik kui talinisu. On põuakartlik sügisese võrsumise ajal, kevadel kasutab väga hästi mulla talvist veevaru. Kasvatamiseks sobivad mitmesugused mullad, ka mulla happesust talub rukis teistest teraviljadest paremini.
Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2. Baltimaad "Rootsi viljaait" 5.1.3. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaera ja nisu. 5.2. Viinapõletamine 5.2.1. Viina hind kahekordistus. 5.2.2. Teravlijasaak läks viinategemiseks. 5.2.3. Kaasnes hoogne metsaraie. 5.2.4. "Hõbedavihma saju üle Eestimaa" 5.2.5. Turustati peamiselt Venemaal. 5.2.6. Õigus ainult mõisnikel. 5.2.7. Talupoegadel valmistamine ja kauplemine keelatud. 5.3. Talud 5.3.1. Eestis umbes 40000 talu. 5.3.2
Maa mõõtmine toimus adramaades. Lisaks tegeleti loomakasvatuse, küttimise, kalapüügi ja metsmesindusega. Vajalikud majapidamisriistad valmistati ise. Keskajal jäi põllumajandus üldiselt samale tasemele kolmeväljasüsteem, adramaad. Peamiseks uuenduseks oli mehaaniliste veskide peamiselt vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Tavalise rukki kõrval tuli kasutusele talirukis. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Arutluses käsitlesin eestlaste elu enne ja pärast Muistset vabadusvõitlust. Andsin ülevaate järgmistest punktidest : talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus.
Muinasaja lõpul 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000- 200 000 inimest. Selle perioodi kohta on tähtsaimaks kirjalikuks allikaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga
*Noorem rauaaeg käimine. rüüstajate eest. 9. Hilisrauaaeg (u Arenes välja Peamine Rahvaarv kasvas ja 1050-1200) kolmeväljasüsteem tegevusala asustus tihenes *Noorem rauaaeg (ühel suvivili, teasel maaharimine jõudsasti. Muinasaja talivili ja kolmas oli (nisu, kaer, oder, lõpul elas Eestis ca 150 kesaks). Vajalike asju talirukis, 000 inimest. valmistati igas peres herned,oad). Maad Asustamata vaid soisem oma jõududega. arvestati edalaosa, mõned saared Virumaal ja Põhja- adramaades. ja mererannik. Elati Saaremaal Loomapidamine suitsutubades. rauatootmiskeskused. (hobused, lehmad, Tekkisid sumbkülad,
Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili. Nõuded teraviljade kasvatamisel: 1. Korralikult ettevalmistatud seeme 2. Õigeaegne külv (esimesel võimalusel) 3. Väljakülv ühtlase külvinormiga 4. Ühtlane külvisügavus 5. Külviread sirgjoonelised ja ühtlaste vahedega 6. Pole vahelejätmisi ega ülekülve 7. Põld tasane, kivid koristatud 8. Külvinorm kaaluliselt (oder>200, kaer200, suvinisu>200 kg) Taliteraviljad Talirukis, talinisu Normaalseks elutegevuseks peavad läbima teatud perioodi jahedat. Külvatakse augusti lõpus ja septembri algul, talvituvad võrsumise faasis. Vähendavad kevadtööde mahtu. Talirukis Põhiline leivavili, rukkikliid on loomasöödaks, põhk allapanuks. Soojuse suhtes vähenõudlik, peab läbima külmaperioodi u 60 päeva. Kõige külmakindlam. Vegetatsiooniperioodi pikkus u 300 päeva. Rukis võrsub kevadel vähe (talvekahjustusel kahjumisse). Suur juuretik, põuale vastupidav
Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkuseid röövkäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Vana-Vene riik oli lagunenud.Venemaa osal, Novgorodi feodaalvabariigil, polnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu
Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi. Tekstiil oli peamine. Ehted kaunistasid, nuga. Kootud vaibad. Eesti jag maakondadeks- kihelkondadeks. MK oli pooliseseisev pol üksus suuremad olid saaremaa, virumaa, sakala, ugandi, revala, harjumaa, läänemaa, järvamaa väiksed alempois, mõhu, nurmekund, soopolitse, jogentaga ja vaiga. RIIK EI TEKKINUD, SEST 1) ükski tähtis kaubatee ei läinud läbi Eesti 2) eesti
10 saj lõpul suhted teravnesid. 1030 korraldasid venelased Eestisse vallutusretke, aga said lüüa. SUHTED VIIKINGITEGA said palju idamais kaupa (eestlased), palju relvi. Hiljem korraldati sõjaretkesid, aga Eesti võitis. Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj Maaharimine kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli
sinu veres ühe 50 õlle joomise järel? Etanooli tihedus on 0,789g/cm3. Mass=ruumala * tihedus 1. Puupiiritus ehk metanool, varem saadi seda puidu utmisel nüüd aga valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. 2. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, samuti ka lahustite koostisosana. 3. 5-10 ml teeb pimedaks ning 30-40 ml tapab. 4. Aiasaadustest: nisu, kartul, suhkrupeet, oder, mais ja talirukis. 5. Käärimissegus ei ole alkoholi sisaldus kuigi kõrge. Sõltuvalt liigist ning muudest tingimustest surevad pärmseened 7-14 protsendilises etanooli lahuses ning käärimine lakkab. 6. Eriliste destillatsiooniseadmete nn. Rektifitseerimiskolonnide kasutamisega on võimalik saada alkoholi, mis sisaldab umbes 95,5% etanooli ja 4,5% vett. Destilleeritud joogid on viin , konjak . 7. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldumisel käärimissegust. Puskariõlisid
Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset
enam hästi ei kasva. Seepärast tuleb külvata ristikheina mitte enne 4 aastat, veelgi kindlam 6 aasta järel. Sageli hukkub Eestis risikhein vähktõve tõttu. Põldristikheina ebakindluse tõttu lisandattakse põllul temale tihti rootsi ristikheina ja timutit, harvemini teisi kõrsheinu, mis enam ädalat annavad. Selleks sobib kerahein kuivemais, päris-aruhein niiskemais oludes.ristikheina külvatakse kevadel võimalikult varakult katevilja alla, milleks on enamasti talirukis. Külviks läheb puhaskülvi korral umbes 20 kg seemet hektari kohta. Fosfor- ja kaaliväetis enamasti soodustavad ristiheina kasvu. Tihti antakse vara kevadel ka kipsi. Kui ristik on täies õies, algab ta puitumine ja ta seeditavus langeb. Varajasem niitmine annab kõrgema väärtusega, seeditavama ja valgurikkama heina, kuid vähem saaki. Aastasaak koosneb enamasti niidust ja ädalast.Ta annab 30-60 kvintaali õhukuiva heina hektari kohta. Rootsi ristikheina hakati kasvatama 18
* rahvaste liikumine (hunnide liikumine) Noorem 800 * noad, (sõja)kirved, * põlluharimine kõrgel * asustus tihenes * venelaste poolt nimetati rauaaeg 1200/ sirbid, vikatid tasemel (talirukis, nisu, kaer, * üks adramaa taluperel tsuudideks 1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest
põllumaad jäid alles, Rahvaarv kasvas veelgi, põllumaade kasv. Võeti kasutusele uusi ehteid, põlluharimisviise. Andmeid eesti kohta leidus 13 saj ,,läti henriku kroonikast" ja 1230 ,,taani hindamisraamat". Sumbküla(majad on keset põldu tihedalt koos), ridakülad, hajakülad(talud üksteisest kaugel) Ilmus uus adratüüp(Rauast), hobused vahetati härgade vastu, võeti kaarsirp kasutusele, talirukis hakkas levima. Alles oli veel Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel. Rukkikasvatuse Levik, hapendatud taignast tehtud leib. Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud, sool... vastu Viidi karusnahka ja vaha. Eestis oli 8 maakonda milles oli 45 kihelkonda. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, eraomanduse kasvuga
Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade
2 (allikat) 2p Vene kroonika räägib, et tsuudid osalesid Kiievi-Vene tekkes. Veel seal olid inimesed soome- ugri perekonnanimidega 18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani. 19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem 20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad. 21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p Sumbkülad väga lähedalt teine teist
17. Missugused olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga 9.-11. saj? Kuni 11. sajandi alguseni olid Eesti ala ja Vana-Vene riigi suhted rahumeelsed. 18. Mis sündmust võib pidada Venemaa esimeseks katseks vallutada Eesti ala? 1030. aasta paiku võttis Jaroslav Tark ette sõjakäigu Eestisse 19. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.–12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 19. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkavad kasutama tööloomi, sõnnikuga mulda väetama; seetõttu kasvab põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt saab minna üle põlispõllundusele. Toodetakse järjest enam müügiks. 20. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 21
4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse
Talinisu külvatakse tavalises reaskülvis 13...15cm või kitsarealises külvis 7...8,5 cm reavahedega. Valisin kitsarealise külvi, sest siis jaotatakse seemned põllule ühtlasemalt. Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus- ja mikrokliimatingimused paremad. Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele. Talinisul on sügavama külvi korral ka võrsumissõlmed sügavamal, mistõttu taimed on vastupidavamad talvekahjustustele. Seepärast külvatakse talinisu kuni 1cm võrra sügavamale kui talirukis. Õige külvisügavuse tagamiseks peab kesa olema tasane, mulla pealmine 5cm kiht kohev ja alumine osa tihe. Kui muld on külviks liiga kohev, tuleb põldu enne külvi rullida. 7
Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). o Noorem rauaaeg (8.saj.- 13.saj. p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Tegeldi vahetuskaubandusega. Tänu soodsale asendile Läänemere lääne-ja lõunaranniku ning Venemaa
vallutamisega kurja vaeva. Mõne linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem välja linn. Nii sündisid Tallin, Tartu ja Viljandi. Maalinnade ja ka Tallinna nime puhul tuleb muidugi meelespidada, et nii muinasajal kui ka veel sajandeid hiljem tähendaski eestikeelne sõna „linn” linnust või kindlust(Laar, M. ja Vahtre, L. 2013. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile). Põhiliseks elatiseandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks oli suvi- ja talirukis. Talirukki levik lõi eeldused regulaarseks kolmeväljasüsteemiks, mis laiemalt levis küll hiljem. Vilja hakati välja vedama ja Eestist sai maailma põhjapoolsem teravilja eksportiv maa. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit. Talude põllud paiknesid eraldi, vaid kindlate põlluribadena küla ühispõllul. Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde käiva rakendiga
erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi teri vigastada.
Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu Pronks- ja hõbeehteid Tegeleti vahetuskaubandusega Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks Maksevahendiks oli hõbe Kaubandus Linnu eestis veel ei olnud
seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e. kirikumõisad mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut kirikuõpetajale d) linnamõisad linnade käsutuses olevad mõisad (Tll, Tar, Pä) Põhilised põllukultuurid: talirukis, oder, kaer, hernes, naeris, lina. Koduloomadest ja lindudest peeti: lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härgi, hobuseid. 18.saj sai mõisate põhiliseks sissetulekuallikaks viinapõletamine. Sellega kaasnes looduskaitsealane probleem hakati metsa raiuma uuteks põllumaadeks. Talurahva majanduslik ja sotsiaalne seisund oli: ühtne, ei olnud kihistumist kõik olid võrdselt vaesed. Ilmastikuolud olid 200-300 a. tagasi kehvemad talved olid pikemad
20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel! Talirukis, talinisu, talioder Vajavad jarovisatsiooni – staadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda Sügisel kasv peatub, kui õhutemperatuur alla 5 kraadi TERAVILJAD Nisu Minimaalne idanemistemperatuur 2 kraadi Vaavajadus suurem kui odral ja taliteraviljadel Kaer Niiskusnõudlik Kaer tuleb külvata võimalikult varakult Taluvad 8-9 kraadi külma Tuulekaer Näeb välja nagu kaer, ainult pikad jätked seemnete juures Rukis
eelvilja mõju järgnevale kultuurilr, vaid ainult vähendab. Näiteks põldhein tagab külvikorra kõrgema saagitaseme. Monokultuur Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal. 1. Oder 2. Oder 3. Oder 4. Oder 5. Oder kui on tegemist sellise põllupidamisega (individuaalkartulikasvatus, väikeaiapidajad), siis Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas 1. Talirukis 2. Oder 3. Kaer 4. Oder 5. Talirukis 6. Oder bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikem perioodilline viljelemine antud kasvukohas Viljavaheldus kultuuride ajalist järjestust nimetatakse viljavahelduseks - juhuslik, kus kultuuride järjestuse määravad subjektiivsed faktorid - agrobioloogiliselt põhjendatud s.o. kultuuride bioloogilistest iseärasustest tulenevat nõudlust keskkonnatingimuste suhtes
mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel. Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit. Talude põllud paiknesid eraldi või kindlate põlluribadena küla ühispõllul. KIVIAEG KAMMKERAAMIKAKULTUUR III aastatuhandel eKr imbus Eesti alale ja naaberaladele uusi sisserändajaid idast ja kagust, kes tõid kaasa savinõude valmistamise oskuse. Aastatuhandete keskel hakati Eestis ümberkaudsetel aladel valmistama väikeste lohukeste ja kammiga tehtud kriipsukestega
sõjakäigud. Lõunast korraldasid sõjaretki samuti balti rahvaste hulka kuuluvad leedulased. Läänes olid 11. saj kujunenud Rootsi ja Taani kuningriigid, mis aeg-ajalt korraldasid sõjaretki eestlaste alistamiseks ja ristimiseks, kuid edutult. 1187. a põletati idamaiste paganate poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna, mille hävitajate hulka kuulus arvatavasti ka eestlasi. das oli Vana-Vene 12. saj killustu Külad kasvasid, Talirukis oli tähtis põlluvili. Karjad suurenesid koos põllunduse arenguga. Mehed:kandsid korralikke villasest riidest või nahast kuubi. Peamine materjal tekstiil. Ülariideid kaunistasid ehted, näiteks naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega v särgi- ja nii meestel kui ka naistel kuuekraed.Halduslik korraldus. Esiaja lõpuks 12.–13. sajandiks oli enamus Eesti alast asustatud. Elanike üldarv oli ~150 000. Asustuse alglüliks oli pere, talu. Elati rehielamus
Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal. 6. Külvisenorm ja selle avaldamine Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikute külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis. Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele, riigi- ehr kroonumõisaid, mida riik rentis riigiteenistuses olnud aadlikele ja kirikumõi- sad ehk pastoraadid, kus elasid kirikuõpetajad. Muutus tähtsaks teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaer ja nisu. Hakati tegelema viinapõletamisega. Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, hernest, naerist ja lina. Koduloomadest musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest kanu, vähem hanesid. Veo- ja künniloomana kasutati härgasid, igas talus oli ka min üks hobune. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, kus oli igale talule eraldi pandud koor- mise maksimum. 17-18.saj oli ilmastik kontinentaalsem ja põllumajandus ebasoodsam.
mõningad sõjakäigud Viikingite poolt. Lõunanaabrite ja just eriti idaslaavlaste mõju kasvas. Idanaabritega olid suhted üldiselt rahumeelsed, 10. saj lõpul teravnesid ja toimusid sõjakäigud. Aastad 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu eesti ajaloos, oli esimene vabadusvõitlus: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased muinasaja lõpul Tõusuaeg: rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala maaharimine (levis talirukis). Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem (ühele põllule talivili, teisele suvivili ja kolmandale kesa). Tegeleti ka loomapidamisega, küttimise, kalapüügi ja metsamesindusega. Kujunesid välja rauatootmiskeskused. Silmapaistev oli relvaseppade toodang. Tehti pronksehteid, hõbeehteid. Rahvusvaheline kaubandus kerkis esile. Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvu ja luksuskaupa
asustus tihenes. Paljud keskajal tuntud külad oli, siis juba olemas. Muinasajalõpul elas Eestis vähemalt 150 000 inimest. Elatus aladeks oli peamisel maaharimine, mis oli selle aja kohta kõrgel tasemel. Põhiliset kasvatati talirukist. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga (põllutööriist, millega küntakse põldu). Koos talirukkiga tuli uus põlluharimise viis nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talirukis, teisele rukis ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeldi loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Tähtis oli ka metsamesindus. Paljud vajalikud töö- ja tarberiista, ehitise, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu valmistasid kohalikud sepad, kes kasutasid soomaagist saadud rauda
tsuudid, aitasid vana-vene riigil kiiveit vallutada, osalesid sõjakäikudel bütsantsi ja treenisid riigi lõunapiiril rändrahvaste vastu rajatud kindlustes. 10. sajandi lõpul suhted vana vene riigiga teravnesid. 10.30 vallutati tartu, rajasid sinna tugipunkti Jurjevi.1054. said venelased eestlastelt lüüa. 1030-1061- nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. 19. Kuidas arenes põlluharimine? Kuidas mõjutas selle arengut raud? Vastus. Põhiliseks põllukultuuriks oli talirukis. Suurust arvestati adramaades(põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga), kolmeväljasüsteem. 20.Millised olid esivanemate elatusalad teise aastatuhande algul? Vastus.Põlluharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. 21.Millised olid esimesed väljakujunenud käsitööalad? Vastus. metallitöötlus, relvasseppad, pronksehete valmistamine, hõbeehted. 22. Iseloomusta vahetus- ja vahenduskaubandust. Vastus. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu
Poliitiline: Eesti oli jaotatud maakondadeks, see oli pooliseseisev poliitiline üksus. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi, siis väiksemad: Revala ja Harjumaa. Kõige väiksemad Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet. Majanduslik: Majanduslikult oli Eesti heal järjelt, külad kasvasid ja olid rahvarohked. Talirukis oli tähtsaim põlluvili. Eestist sai põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Vili on väga hea kvaliteediga, põllumajanduse arenguga suurenesid ka karjad. 15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks
- Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele) 3. Majanduslik areng ja talurahva õiguslik seisund a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)). b) Eesti kui "Rootsi viljaait": põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis) c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu. d) Talurahva õiguslik olukord Rootsi ajal. Võrdlus Rootsi aja alguse ja lõpuga Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · sunnismaisus
kodanikuõigus majaomanikele; pearahamaks ja hingeloendused. Mõis ja talu Erinevad mõisatüübid · Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele · Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder · Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks. Õigus seda teha oli ainult mõisnikel. Talud Eesti oli kokku umbes 40 000. Talupõldudel kasvatati peamiselt: teravilja, herneid, naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli rent tasuda koormistega (teotööga mõisapõllul). Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutesse
annaabi.ee 
