Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlased Muinasaja lõpul (1)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Millised Käsitöö alad olid arenenud?
Eesti muinasaja lõpul
  • Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200
    Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised , hobused , kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus . Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi . Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep , lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga.
  • Millised Käsitöö alad olid arenenud?
    Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju ilusamaid ja paremaid tarbe tööriistasid ja relvi . Enamasti tegeles sepp nede tegemisega.
  • Milliste kaupadega toimus peamine kaubavahetus:
  • Ida naabrid Müüdi vilja ja selle eest saadi karusnahkasid vaha ja palju muud. See kaup viidi edasi Põhja ja Lääne-Euroopa turule. Väga tõenäoline on, et enamus kaubast viidi tagasi Venemaale, kuid sinna müüdi see suure kasumiga
  • Lääne naabrid Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaupa peamiselt vahetati mingi muu eseme või asja vastu. Eesisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvasid. Peenemaid riidesorte ja muud luksuskaupa. Kõik tuli peamiselt läänest.
  • Nimeta kaheksa suuremat ja kuus väiksemat muinas maakonda Eestis.
    8 suuremat muinasmaakonda oli: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa , Saaremaa, Ugandi ja Sakala
    6 väiksemat munasmaakonda oli: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana
  • Milleks ehitati linnuseid.
    Linnused ehitati sellepärast, et oleks koht, kus peitu minna vastase eest, näiteks sõja perioodil. Oli Ringväll -Linnused ehk siis suuremad ja võimsavamad kui kunagi varem. Väiksemad linnused vahetati Ringväll-Linnuste vastu välja.
  • Kirjelda eestlaste suhteid oma naabritega .
    Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased . Põhja naabritega olid suhted head.
  • Kirjelda muinaseesti ühiskonda
    Arvati, et enamik Eesti elanike on rahaliselt võrdsed. Tähtsamaidküsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukaid talupoegi. Madalama kihina tunnistatakse ka sõjavangidest orje, keda käsitletakse aga pigem sulaste kui õigusteta sunnitöölisena.
  • Kirjelda muinaseesti sõjalist taset.
    Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikused röövretki jasõjaretkeid. Olukord tõsises seoses naabruses kujunenud riikide ühendusega. Need suutsid sõjakäikudega kaasa haarata suuremaid väeüksuseid ja kujutasid ohtu eestlaste iseseisvumisele. Ühe tõsisema katse oli Vana-Vene riik 11saj teisel kolmandikul juba teinud. Umbes 11. sajandi keskpaigus hakkati maha jätma väiksemaid linnuseid, ning nende asemele rajati suuremaid ringvall-linnuseid. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad . Ratsaväe liikmetel oli kahe teraga mõõgad.
  • Eestlased Muinasaja lõpul #1 Eestlased Muinasaja lõpul #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Indrek-Kristjan Paut Õppematerjali autor
    1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200
    2. Millised Käsitöö alad olid arenenud?
    3. Milliste kaupadega toimus peamine kaubavahetus: ida ja lääne naabritega
    4. Nimeta kaheksa suuremat ja kuus väiksemat muinas maakonda Eestis.
    5. Milleks ehitati linnuseid.
    6. Kirjelda eestlaste suhteid oma naabritega.
    7. Kirjelda muinaseesti ühiskonda
    8. Kirjelda muinaseesti sõjalist taset.

    Sarnased õppematerjalid

    Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte
    6
    docx

    Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

    Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust.

    Ajalugu
    10 klassi ajalugu õpikus 1 -6-peatükk
    10
    odt

    10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

    Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. 5.

    Ajalugu
    Keskmine kiviaeg Eestis
    6
    sxw

    Keskmine kiviaeg Eestis

    Maakonnas moodustatud. Vägi- loodususundeis kõike täitev ja ergastav ebaisikuline jõud. Vägi võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Mõõgavendade ordu ­ 1202. a asutati eriline vaimulik rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased ­ sakslaste vastu) Turaida vaherahu - Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine

    Ajalugu
    Eesti muinasajal
    5
    docx

    Eesti muinasajal

    Mõõgavendade ordu ­ 1202 asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Toreida vaherahu ­ Muistse vabadusvõitluse vaherahu, 1212 kevadel sõlmitud kolmeaastane vaherahu liivlaste, latgalite, eestlaste ja hiljem ka sakslaste vahel kolme maleva manööver ­ 1215 ühisaktsioon liivlased, latgalid ja eestlased sakslaste vastu, Riia linna täielik sissepiiramine; see ei andnud tulemusi, kuno oli liiga vähe jõude võiduristimine ­ 1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida, see loeti maa isandaks. Dannebrog ­ Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". ISIKUD: Ingvar ­ Rootsi kuningas

    Ajalugu
    10-klassi ajaloo eksamiks kordamine
    32
    odt

    10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

    Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu- Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks e muinasjaks. Muinasaeg on aeg, mille kohta puuduvad kirjalikus ajalooallikad või neid väga vähe. Teadmis muinasajast peamiselt mahajäetu või rajatu põhjal. Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi(u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu

    Ajalugu
    Eesti ajalugu - konspekt
    51
    doc

    Eesti ajalugu - konspekt

    Tuntuim on 1030.a toimunud Jaroslav Targa retk. Ta võitis eestlasi lahingus ja rajas Tartu kohale Jurjeviks nimetatud tugipunkti (seda aastat peetakse Tartu esmamainimiseks). Venelaste võim püsis kuni 1054.aastani, siis sundisid sossolid venelasi lahkuma (pole täpselt teada, kes nad olid. Võimalik, et saarlased või Sakala elanikud). Ka järgnevatel aastatel tuli ette venelaste sõjaretki Eestisse ja vastupidi, püsivat edu kumbki pool saavutada ei suutnud. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades ­ 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa

    Ajalugu
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    72
    docx

    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

    EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    Ceviz profiilipilt
    Rainu Ibrus: goood
    22:26 17-05-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun