Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia iseseisev töö, halogeeniühendid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks?
  • Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad?
  • Mis on pürolüüs?
  • Mida nimetatakse freoonideks?
  • Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides?
  • Mis on pestitsiidid?
  • Mis on puupiiritus millest seda saadakse ning milleks kasutatakse?
  • Milles seisneb metanooli ohtlikkus?
  • Milline kogus metanooli teeb pimedaks?
  • Milline kogus tapab?
  • Millest on võimalik toota etanooli?
  • Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal?
  • Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke?
  • Millest tekivad puskariõlid?
  • Milliseid vaevusi need põhjustavad?
  • Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile?

Merli Ränk MJ108
Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias.
Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets
„Orgaaniline keemia XI klassile“, Koolibri, 1998.
1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad ?
2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia?
Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis (C2H5OH). Ja võrdle, kumma
kütteväärtus on suurem.
3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks?
4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist?
5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid ?
6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see.
7. Mis on pürolüüs?
8. Mida nimetatakse freoonideks?
9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides?
10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid
minimaalsed?
11. Mis on pestitsiidid ? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele.
12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus.
  • Orgaanilised ained on redutseerijad
  • -
  • Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirndada katalüsaatorite abil ja temperatuuri tõstmisega.
  • Ensüümid on looduslikud ained, mis reageerivad orgaanilise mustusega. Reguleerivad reakstioonide vaoshoidmist- suunavad kindlat rada pidi, et tagada protsessi maksimaalne kasutegur. Bioloogilist oksüdeerumist nimetatakse hingamiseks.
  • Orgaanilised ained põlevad auru olekus, segunenult õhu või hapnikuga. Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul .

  • Pürolüüsiks nimetatakse aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel.
  • Freoonideks nimetatakse madala molekul massiga ehk väikese süsiniku attomite arvuga fluoro - ja kloroalkaane.
  • Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust.
  • Freoonid on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Hõrendavad osoonikihti. Vanu külmikuid ning aerosoolpurke ja ka patareisid ei tohi jätta vedelema väljametsa alla, majataha või kusagile laokile. Külmikud ja aerosoolid tuleks koguda kokku ning hävitada.
  • Pesitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks.Kitsamas tähenduses on pesitsiid taimeghaiguste- ja kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
  • DDT kasulikkus seisnes selles, et põllumajanduses tõrjus välja väga mürgised ja kallid arseenipreparaadid, tervishoius võimaldas päästa 15 miljonit inimest malaariast ning ära hoida hulga tähnilise soetõve, entsefaliidi, unitõve, katku jt. Kahjulikkus – lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rsvkoes, kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi.Eriti tundlikuks osutus inimene
    ISESEISEV TÖÖ NR 2
  • Mis on puupiiritus, millest seda saadakse ning milleks kasutatakse?
  • Milles seisneb metanooli ohtlikkus?
  • Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab ?
  • Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet.
  • Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal?
  • Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke ?Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine?
  • Millest tekivad puskariõlid?Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustavad?
  • Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile?
  • Alkohoolse joogi kangus kraadides näitab, mitu cm3 etanooli sisaldub 100 cm3 joogis. Alkoholi sisaldust jooja veres mõõdetakse promillides (promill = tuhandik osa). Ühe väga jämeda reegli järgi hinnatakse alkoholi võimalikku sisaldust veres (g/dm3) nii, et jagatakse joodud alkoholi mass(g) isiku kehakaaluga(kg). Mitu promilli alkoholi oleks sinu veres ühe 50 õlle joomise järel? Etanooli tihedus on 0,789g/cm3. Mass=ruumala * tihedus
  • Puupiiritus ehk metanool , varem saadi seda puidu utmisel nüüd aga valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil.
  • Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes , samuti ka lahustite koostisosana.
  • 5-10 ml teeb pimedaks ning 30-40 ml tapab.
  • Aiasaadustest: nisu, kartul , suhkrupeet , oder , mais ja talirukis.
  • Käärimissegus ei ole alkoholi sisaldus kuigi kõrge. Sõltuvalt liigist ning muudest tingimustest surevad pärmseened 7-14 protsendilises etanooli lahuses ning käärimine lakkab.
  • Eriliste destillatsiooniseadmete nn. Rektifitseerimiskolonnide kasutamisega on võimalik saada alkoholi, mis sisaldab umbes 95,5% etanooli ja 4,5% vett. Destilleeritud joogid on viin , konjak .
  • Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldumisel käärimissegust. Puskariõlisid sisaldavad joogid nt: õlu, vein, sake jt, või puhastatakse destilatsioonil osaliselt nt puskar , mõned viskid. Selliste jookide tarbimisele järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega.
  • Mõjub inimese närvisüsteemile, kahjustab maksa ning tekitab mürgistust.

  • Õlle alkoholi(etanooli) sisaldus 4,7% järelikult 500 ml(cm3) õlles on etanooli 4,7 x 500/100=23,5 ml
    Mass=23,5 ml(cm3) x 0,789 g/cm3= 18,5415 =~18,5 g
    Inimese X kaal 64 kg järelikult 18,5(g)/64(kg)=0,289 promilli
  • Keemia iseseisev töö-halogeeniühendid #1 Keemia iseseisev töö-halogeeniühendid #2 Keemia iseseisev töö-halogeeniühendid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor L. s Õppematerjali autor
    Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias.
    Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets
    „Orgaaniline keemia XI klassile“, Koolibri, 1998.

    Sarnased õppematerjalid

    Anorgaaniline keemia-Alkoholid
    2
    doc

    Anorgaaniline keemia "Alkoholid"

    Iseseisev töö nr.1 Orgaanilises keemias ,,Alkoholid" 1. Mis on puupiiritus, millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke?Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? 7. Millest tekivad puskariõlid?Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustavad? 8. Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile? 9. Alkohoolse joogi kangus kraadides näitab, mitu cm3 etanooli sisaldub 100 cm3 joogis. Alkoholi sisaldust jooja veres mõõdetakse promillides (promill = tuhandik osa). Ühe väga jämeda reegli järgi hinnatakse alkoholi võimalikku sisaldust veres (g/dm3) nii, et

    Keemia
    Alkoholid iseseisev
    3
    docx

    Alkoholid iseseisev

    ALKOHOLID 1. Mis on puupiiritus,millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? Metanool ehk puupiiritus (CH3OH) . On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65 kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.Teine oluline kahjustus tekib neerudes.Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? Surmavaks annuseks loetakse koguseid alat

    Keemia
    Orgaaniline keemia nr 1
    3
    odt

    Orgaaniline keemia nr 1

    Orgaaniline keemia Iseseisev töö nr.1 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad?Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest, nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lammastiku ja halogeenide aatomid. Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia?

    Keemia
    Lühikokkuvõte
    12
    doc

    Lühikokkuvõte

    Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga

    Keemia
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun