Friedrich Georg Magnus von Berg (0)

         Friedrich  Georg 
       Magnus  von  Berg
(1845-1938)
       
Algusaastad
Sündis 16. veebruaril 
1845 Tartus -  baltisakslane
9-aastasena tekkis huvi 
rukki õitsemise vastu
F.W.R Berg adopteeris oma 
venna pojad ja tütre, 
kaasa arvatud F.G.Magnus 
von  Bergi  
Õppis Tartu Gümnaasiumis
Kõrgharidus Sorbonn’i 
Ülikoolis Prantsusmaal
1865. aastal siirdus 
Inglismaale, kus töötas 
kantseleiametnikuna
1866. aastal Inglismaal kogus 
teadmisi praktilisel põllutööl 
Edinburghi lähedal  farmis
1868. aastal naases  kodumaale  ja 
asus elama  Sangaste  mõisa
Mõisas hakkas tegelema 
majapidamise ja põllumajanduse 
aretamisega
1875. a abiellus Maria Bruuniga
Sündis 2 poega – Erik ja Ermes
Sangaste mõis
Teraviljakasvatuse algus
Mõisa  majandamine  ei olnud heal 
järjel
 Teraviljakasvatus  tõotas 
suhteliselt kiiret kulutuste katmist
 Krahv  Berg  tellis  Saksamaalt ‘ 
Vaasa ’ rukist – talvekindlus oli 
liiga madal
Ka Helsingist tellitud Soome  rukis  
hävis külmaga
Parimad tulemused saadi Vana-
Kuuste rukist
‘Sangaste’ rukis
Aretustöö tipp ‘Sangaste’ rukis
Esimene teadlikult aretatud 
rukkisort maailmas
Eesmärgiks aretada Eesti 
tingimustele sobiv talirukis
1889. a lõi talirukkipopulatsioonis 
 ‘Sangaste Roggen’ , mida 
käesoleval ajal tuntakse sordina 
‘Sangaste’ 
‘Sangaste’ rukis
Uuendused
Karjamajandus – hea piimanniga 
äärširi tõukari
Hakkas kasvatama söödajuurvilja
Juurutas silo tegemist
Konstrueeris originaalse 
piimajahtusseadme
Konstrueeris viljapuhtimismasina
Kartulikasvatus – selgitas välja 
kohalikele oludele sobivad 
kartulisordid
Avaldas artikleid aiandusest ja 
puuviljakasvatusest
Pööras erilist tähelepanu 
õunasortide aretamisele
Lossitiikides oli 
vääriskalakasvandus
Hobusekasvatus –  tori  
hobusetõug
Tori hobune
Lõpuaastad
Krahv Fr. Berg suri 
22. märtsil 1938. 
aastal
Maeti Sangaste 
kalmistule
Eesti Sordiparanduse 
Selts tellis tema 
kalmule 
mälestusmärgi 
‘Sangaste ‘ 
rukkipeade 
kujutisega
Töid
Aus  Petersburg  nach  Poti  (1879)
Tagesbuchblätter aus der Krim (1885)
Roggenzüchtung (1888)
Das Auswintern des Getreides (1891)
Die Bearbeitung des 
Ackerbodens (1892)
Ertragreiche Kartoffelsorten (1894)
Kunstsõnnik talupõllul. – Postimees, 
7. august 1901
Kalakasvatamine (1909)
Autasud
1889 Pariisi võitis talirukkisordi, 
kaera ja kartulisortide eest 
auraha
Venemaa Vaba Majandusühingu 
hõbeauraha talinisusordi 
‘Sangaste’ eest
Chicago maailmanäituse I 
auhinna  talirukkisordi ‘ Sangaste’ 
eest
Üle venemaalise majandite 
võistluse võitja – suur kuldmedal
Organisatsiooniline 
kuuluvus
Pariisi Leiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige
Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise 
Sotsieteedi kirjavahetajaliige
Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige
Soome Põllutööseltsi liige
Keiserliku Vaba Majandusühingu liige 
(auliige aastast 1888)
Eesti Loodusuurijate Seltsi liige
Riia Loodusuurijate Seltsi liige 
(auliige aastast  1910 )
Õpetatud Eesti Seltsi liige
Mälestuskivi rukkisordile 
'Sangaste'
Kasutatud kirjandus
  http://www.sordiaretus.ee/files/Nouanded/2005_berg1
60.pdf
  http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=810
  http://www.eestirukkiselts.ee/ ?
Tegevused:Krahv_Berg_ja_Sangaste
 J. Kahk. Sangaste "rukkikrahv" Berg. Tln., 1992
 150 aastat krahv Friedrich Bergi sünnist. Trt., 1995
Täname 
kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Algusaastad
• Slide 3
• Sangaste mõis
• Teraviljakasvatuse algus
• ‘Sangaste’ rukis
• ‘Sangaste’ rukis
• Slide 8
• Uuendused
• Slide 10
• Tori hobune
• Lõpuaastad
• Töid
• Autasud
• Organisatsiooniline kuuluvus
• Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste'
• Kasutatud kirjandus
• Slide 18