Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastastikune mõju Isikutaju aitab meil luua sotsiaalseid suhteid
• tuju tõus, eufooria • itsitamine, naermine • loomingulised, filosoofilised või sügavad mõtted • vähendab iiveldust, suurenenud söögiisu (meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus • emotsionaalsus • üldine muutus ümbriseva tajumisest • aeg tundub liikuvat aeglasemalt • valgus paistab eredam, tekib tundlikkus valguse suhtes • suurendab liikumise avastamise võimet perifeerses nägemises • suletud silmadega näeb visuaalseid pilte • unisus • laienenud pupillid • surin jalgades ja kätes • mälestused elavnevad Negatiivne • intensiivne hirmu tunne • iiveldus, kõhugaasid, ebamugavus • erutunud olek • segadus • võib arendada psüühilist haigust, kui
· Värssdragöödia · Algvariant 1773- 1775 · Trükki ilmusid "Faust. Fargment" 1790 "Faust I" ja "Faust II" 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal
Modernism avastab, et vastused on lõpmata palju keerulisemad, kui varem tundus, ning et neid on peaaegu võimatu leida ning iga leitud vastuse juurest tuleb uuesti edasi otsima hakata. Inimeset ja maailma ei saa ära seletada. Kirjandus ei olnud enam vahend, mille abil edastada kasulikke või kauneid teateid elu kohta. Iga teksti kaudu tuli maailm uuesti üles ehitada, nii teksti loojal kui ka lugejal. Modernism saab alguse turvatunde ja harmooniliseuse kadumisest ning inimese üksinduse tajumisest maailmas. V.Woolf -Woolf eitab traditsioonilised süzeearendusega romaani. Ta kasutab oma teistes sisemonoloogi ja muudab jutustamise vaatepunkti. Ta tunneb huvi inimese sisemaailma ja selle muutlikkuse vastu. M.Proust - Proust kirjutab väga tundlikku süvapsühholoogilist proosat. Tegelaste tundeid, mõtteid analüüsitakse imepeenelt. Kõige olulisem on inimese sisemaailmas toimuv, järgitakse teadvuse voolu, mis tekitab mängu ajaga. J
Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on nüüd välistad...
Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimeste arvust. Seetõttu püütakse teavet
astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. Isikutaju eripära Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused.
-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia
Ehk küll ta täitmatuses rind võib maitsvaid sööke, jooge igatseda, kuid nälga temalt need ei vii. Kui kurat ka ei juhiks teda, ta hukkuma peaks niikuinii. Faust oli romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Faust oli inimenesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitasid sündmused põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leidis, et maailm on täis kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõudis tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Faust oli passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad. Kuid alati jäi Faust oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale
3.Vaimu väliste asjade ideed tekivad nende objektide tajumisel ehk aistimisel: kuidas täpsemalt objekt meeli mõjutab, kas ta on karvane, pehme, punane, triibuline. 4.Ideede teiseks allikaks on enda vaimu erinevad toimingud inimeses eneses. Refleksiooni all mõistame vaimu teadlikuks saamist läbi omaenda tegevuse ning seeläbi ideede tekkimist. 5.Välis- ja sisemaailma hõlmavad kõik inimese idee. Ideed väliste objektide tajumisest (pehme, karvane) ning ideed vaimu tegevusest. 6.Maailma sündiva lapse ideede tagavara täitub järk-järgult. Lapsi mõjutatakse erineval moel ja seega saavad nende vaimud erinevaid ideid. Kui laps näeb vaid musta ja valget, siis pole tal ideed punasest või sinisest. 7. Väljastpoolt ideede rohkus oleneb objektidest, millega kokku puutuvad ja kui mitmekesised need objektid on. Seestpoolt tulenevate ideede rohkus oleneb oma vaimu tegevustest ja palju uurib inimene oma mõteid. 8
binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokulaarne nägemine saaks toimida? kaks silma ja nende vahe, närvide tee, närvide töötlemise süsteem, korras silmade välislihased, korras kontrollsüsteemi mootor, ,,objektide kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9
Arenguromaan+ näited: Jälgitakse mingi inimese arengut. Goethe "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja "Wilhelm Meisteri rännuaastad". 14.Ballaad:lüroeepiline teos,pikem jutustav luuletus.Enamasti põhineb rahvajutuudel ja tihti peale traagilise lõpuga.Goethe "Metsavaim". 15,"Faust": "Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.J.n.e 17.Schilleri looming: on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane
Bacon "Uus Organon" Inimesed kes räägivad loodusest kui läbi uuritud asjast põhjustavad sellega tohutut kahju filosoofiale ja teadustele. Seda on teinud ka need, kes ütlevad, et teada midagi ei ole võimalik. Ta mainib ka antiikkreeklasi, kes arvasid, et see kas midagi on teada ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi. Tavainimesed meetod midagi teada on see, et kõigepealt määravad nad tõsikindluse astmed. Seejärel rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumisest endist. Tekstis leitakse, et igapäeva elu ja nii nimetatud iidolid rikuvad ära algse mõte. Autor pakub välja, et mõtet tuleks edasi arendada süsteemselt ja mitte lasta sel omasoodu edasi liikuda. Väidetakse, kui inimesed ei oleks kasutanud masinaid füüsiliseks- ja paljast mõtte jõudu intellektuaalseks tööks, siis oleks nad väga vähesega hakkama saanud. Tuuakse näide obeliski tassimisest inimjõul ja
1. Mida mõistab George Santayana ilu filosoofia all? Ilu filosoofia all mõistab George Santayana, et ilu filosoofia on teooria väärtuste kohta. Selle mõiste korralik definitsioon peaks näitama meile ilu kui inimliku kogemuse päritolu, asukohta ja selle koostisosi. Selle abil peaksime hakkama, kuidas ilu ilmneb, millised asjaolud/tingimused moodustavad objektis ilu, millised meile iseloomulikud iseärasused muudava meid ilu suhtes tundlikuks ning missugune suhe valitseb objekti põhilaadi ning meie vastuvõtlikkuse vahel 2. Millega S käsitluses esteetika tegeleb? Kuidas suhestuvad omavahel kriitika ja esteetika? Santayana käsitluses tegeleb esteetika inimese esteetilise vastuvõtlikkuse uurimisega ja uurib tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kui...
sisu, stiil ja karjäär. Hiline küpsusiga (35-55/60a). Küps täiskasvanu on võimeline produktiivseks ja loominguliseks tegevuseks. Inimesele muutub tähtsamaks töö, sest lapsed kasvavad, muutuvad iseseisvaks ning lahkuvad kodust. Kui töö pakub rahuldust ja vastab huvidele, siis jõutakse just siis selles perioodis tipptulemuseni. Ebaõnnestumine võib viia endasse tõmbumiseni. Selles vanuses võib tekkida ka nn. keskea kriis: see on tõusu katkemise, oma võimaluste piiratuse tajumisest tulenev kriis. Varases küpsuseas tehakse veel plaane karjääri rajamiseks, hakata saama suuremat palka ja tunnustust... Kui inimene avastab oma saamatuse ja ebaõnne, võib see tekitada tunde, et plaanide tegemiseks on juba hilja. Kehalised ja vaimsed võimed kahanevad, mida vähem võimeid kasutatakse, seda kiiremini need kaovad. Elatakse läbi kaotusi. Tuleb õppida leppima vanemate vananemise, haiguste ja surmaga. Elatanuiga (55/60-75a). Jõud hakkab kahanema
keemiaravi. 4. Õendusprobleemid. Äge valu rinna piirkonnas, mis on tingitud kirurgilisest vahelesekkumisest (operatsioonist). Ebamugavustunne tingituna operatsioonihaava valust. Iiveldus, oksendamine tingituna narkoosijärgsest seisundist. Infektsioonioht tingituna naha terviklikkuse häirest. 5. Õendusprobleemid. Häiritud enesehinnang , mis on tingitud moondunud kehakujust. Seksuaalne düsfunktsioon tingituna keha imidzi muutusest, oma välimuse tajumisest. Teadmiste defitsiit enesehooldusest. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM 1.Tugev operatsioonihaava valu (VAS skaala ja patsiendi hinnangu järgi) 6-7 palli tingituna haava ümbruse tursest ja punetusest. EESMÄRK 1.Valu väheneb 1-2 pallini 15 minuti jooksul peale ravimi manustamist. Turse haava ümbert alaneb, punetus väheneb . 5. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS 1.Selgitada ja jälgida valuvaigistite toimet ja kõrvaltoimeid
Faust sulandus rahvasse, proovis nende jooke ja soovis õnne ja edu nende tegemistes. Faust: Ma teie maitsvat jooki proovin, teid tänan, elu-tervist soovin. Rahvas: Pead painutagem taeva ees seal on me õige abimees. 4) Fausti kehastumine: mis iseloomustab Fausti ühte poolt, mis teist? Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samas kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane
See on isiklik igapäevaelu hõlmav maailm, mis on üles ehitatatud vastavalt igaühe individuaalsetele eripäradele, mõttemaailmale, arusaamadele, maailmavaatele, väärtushinnangutele, harjumustele, kogemustele ja eetikanormidele, konstrueeritud, lahtimõtestatud ja tõlgendatud esmane igapäevakogemus, mis on olemas igaühel meist selles maailmas. Inimkogemus, mida isik sellest maailmast saab, on mitmemõõtmeline, sisaldades kogemusi individuaalsetest läbielamistest, asjadest ning nende tajumisest. Eluilm on tunnetatud ja mõtestatud tegelikkus, hõlmates ka ühiskondlikke ja kultuurilisi aspekte. Igal inimesel on oma isiklik eluilm. Seega ei taju keegi välist tegelikkus objektiivsena, vaid igaüks tajub ainult iseenda eluilma ning käitub selle kujutlusest lähtudes. 7 ELUILMA JA OMAILMA KATTUVUS Nii eluilm kui omailm koosnevad märkidest, nende loomisest, vastuvõtmisest ning mõtestamisest. Need märgilised suhted objekti,
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal
tajumist ja sellele tähelepanu pööramist inimese mäluga. Näo äratundmist seostatakse eelkõige varasemalt nähtud näoga. (Samsonova 2013) 5 KOKKUVÕTE Kõige rohkem tajutakse isikutajus teiste inimeste füüsilisi tunnuseid. Isikutaju ei piirdu vaid sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Inimese taju sõltub hetkeseisundist. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või hoopis eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga
Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2. Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste Naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed paljude Stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist. 2.2 ISIKUTAJU ERIPÄRA Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: 1. Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. 2. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused.
valmisolek riskida julgus tegutseda ebakindlates tingimustes Neid positiivseid isikuomadusi võib leida paljudes inimestes, ent mitte alati pole nad ettevõtlikud. Samas leidub ettevõtlikke inimesi, kes kõige positiivse juures on ebaeetilised. Inimest võib nimetada ettevõtlikuks, kui ta: 1. Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärgi. Üksnes probleemi tajumisest ei piisa. Probleemide nägijaid on palju. Mõistmine eeldab ka arusaamist probleemi olemusest ja selle võimalikest põhjustest ning probleemi teravnemise tagajärgedest. 2. Saab aru probleemi lahendamisest. Ettevõtlik inimene teab või uurib välja, kuidas probleem lahendada. Ta teab mida, millega või kellega, millises järjekorras ja millal teha. 3. Leiab ressursid. Ressursid on raha, inimesed, tooraine, energia, maa, kinnisvara, seadmed,
-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. *Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia
tähtsaks peetud infot. Situatsioonitaju tähendab mingi olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. Kuid see on alati subjektiivne. Inimesetundmine on sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes ja isiksustüübi psühholoogilise kindlaksmääramise oskuses. Inimese mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide, asjade või nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: Tunnetatavat nähakse ja tunnetatakse sotsiaalse objektina, huvipakkuvamad jooned ja omadused on staatus, roll, rahvus, perekonnaseis jne. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaaalselt determineeritud (määratletud) tajuja enda positsioonist ühiskonnas, tööst, rollist, kõlblusnormidest, eetilistest ideaalidest, eelarvamustest; Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nende endi vahelistest
lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. (Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. ) "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825
Kaks seost – sarnasus ja koosesinemine. Konkreetsed üksikasjad on loodud troopidest läbi ruumilis-ajalise kokkulangevuse. Troopidel on kindlad rollid – kindlate kvaliteetide ja seoste juhud kui olemise fundamentaalsed elemendid, millest kõik muu luuakse. Tuttavad kindlad objektid on troopide kimbud ühendatud koosesinemisega: tuttavad omadused on troopide kogumid seotud sarnasusega. Pole olemas universaalseid, sest troobid on kohesed objektid tajumisest. Troobid on kõikide seoste tingimusteks. Troobid on aluseks kõigele, ka individuaalsetele objektidele, omadused, universaalid. Individuaalid on koosesinevate troopide kogumid; troobid, mis on nö kogumikus tänu koosesinemise seostele. Näiteks valge värv, kuubiku kuju, suurus, tekstuur ja selle positsioon, on seotud teineteisega koosesinemise seostega – koosesinevalt on need nt suhkrutükk. Omadused või universaalid on täpselt samade või sarnanevate troopide klassid. Punane värv
avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. Isikutaju eripära Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused.
eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu. 4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5. Diderot, Holbach, Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika sotsiaalse determineerituse idee. 6. Immanuel Kant eristas kaasasündinud (aprioorseid) ideid ja kogemuse poolt antud vaimuelunähtuste sisu. 7. K.Marxi ja F
konkreetset olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi (Pease 1994: 95). Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks. Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv - prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg 1997: 30). 5 Näo/silmade kasutus Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. " tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid üllatus, kurbus (Nierenberg 1997: 24).
nõksatused ehk sakaadid 28. Mida tähendab Tajuline püsivus tähendab, et on olemas omadus tajuline püsivus? luua objektist püsiv ja stabiilne kujutis ka stiimuli omaduste muutudes. 29. Kuidas on Tajuprotsessid seotud mäluga: Kui inimene meenutab tajuprotsessid seotud teatud sündmust oma minevikust, siis ei saa rääkida mälu, tähelepanu ja selle tajumisest, aga kui inimene meenutab, siis on teadvuse protessidega? teada, et on kunagi seda ka tajunud. Samas mälu aitab ka tajul õppida e kui näed midagi esimest korda siis järgmisel hetkel tajud asju tänu mälu koostööle paremini. Tajuprotsess vajab töötamiseks tähelepanu, et teatud objekt või sündmus saaks tähelepanu. Kui
lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla Peategelane on noor haritud rikas ja ilus, kuid ta ei ole rahul iseendaga ning ta ei ole õnnelik. Talle
toimuda ka enne operatsiooni, kindlasti aga peab see aga järgnema operatsioonile. Raviv arst on kohustatud suunama lapse logopeedi juurde. Sagedamini esinevad orgaanilised vead, mis takistavad lapsel kõne tekkimist ja arengut, on vale hambumus, keele kida lühidus, suulaelõhe, huulelõhe, suulae vale kuju, mitmesugused kasvajad ninas ja adenoidid. Artikulatsiooniaparaadi ositiseks on huuled, hambakaared, keele ots, suulagi ja kurgukaared. Kõneprotsess ise koosneb kahest osast tajumisest ja hääldamisest. Õige häälikuline kõne on lapse mõttemaailma kujunemisel lahutamatuks osaks. Sellepärast on väga tähtis õigedti kuulda ja hääldada. Kuulmist võib lugeda kõne nurgakiviks. Kõige väiksemgi rike kuulmises kajastub otsekohe kõnes. Oma kõne kuulmine 1/10 sekundilise hilinemisega toob kaasa kogeluse. Kogeleja, kes oma kõnet ei kuule, võib ajutiselt veatult kõneleda.
KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid
vaimuta, nii,et keegi neile ei mõtle, ehkki samal ajal ta seda just teeb ja nad eksisteerivad temas. Tegemist on kõige tavalisema Berkeley katsemeetodiga, lahutamisega: katsuge irrutada oma tajumus (x) tajutavast kehast (y). Keha, mida keegi ei taju ja millele keegi ei mõtle, on vasturääkivuslik-, kuid enamasti eksperimentaalselt: püüdke lahutada x ja y. Inimene peaks üritama omaenese mõtteis lahutada meeleliselt tajutava asja olemasol tema tajumisest. ,,Põhijoontes" on öeldud: ,,mõned tõed on mõistusele nii lähedal ja ilmsed, et inimesel piisab nende nägemiseks vaid silmad avada. Taoliste hulka arvan ma ka selle lihtsa tõe... et ühelgi neist kehadest, millest kokku moodustub maailmas võimas ehitis, pole olemist ilma vaimuta; et nende olemine ei ole midagi muud kui tajutud-või tunnetatud-olemine. Oma teadusfilosoofililises põhitöös De Motu(1721) väidab ta, et idee absoluutses, tühjas
eemaldunud mõttetark, kelle elu peasisuks on "intellektuaalne armastus jumala vastu", s.t. looduse tunnetamise kirg. Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne, antihistoristlik, ühiskondliku elu rikkalikust sisust irdunud (2: 163). SPINOZA TUNNETUSÕPETUS Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja ratsionalistlik. Teadmuse madalama astme moodustab tema arvates teadmus, mis põhineb kujutlusvõimel. Siia kuuluvad välismaailma meelelisest tajumisest saadud kujutlused. Teadmuse teise, kõrgema astme moodustab teadmus, mis põhineb mõistusel. Siin saavutatakse tõe tunnetamine tõestamise abil. Mõistusel põhineva teadmuse eeliseks on selle tõsikindlus, samuti saadavate tõdede selgus ja täpsus. Kolmas ja kõige kõrgem teadmus on teadmus, mis samuti põhineb mõistusel, kuid ei ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil
TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides
o Välklambimälestus (flashbulb memory)- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest o Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele Mäluprotsessid: o Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd mõtestatuks suudame materjali endale mõelda; sõltub konkreetsete sündmuste toimumisest ja selle tajumisest (kas, ma saan aru, mis on juhtunud, kas ma pean seda oluliseks jne) Aktiveerituse suunatus omandamisele: Tahteline või tahtmatu omandamine; Köitvus; Aktivatsiooniaste. Kordamiste arv ja omandamise metoodika Kohad; Assotsiatsioonid. Materjali hulk ja iseloom
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib
mitmetähenduslik keel. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning
avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. Isikutaju eripära Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused.
keeleta. Kuid keele kasutamine võimaldab rohkemat, kindlustab kõrgema, tegelikult täiesti uue kvaliteedi. Semantiline mälu ja verbaalne mõtlemine on võimalik ainult kõnele toetudes. Kõnepuuet (alakõnet) intellektuaalse alaarenguga isikul tuleb vaadelda kui teisest puuet, mille korral intellekt ei suuda (ja/või ei vaja) normatiivset keelesüsteemi täielikult omandada. Raskused algavad lapsel teise isiku kõne tajumisest, sest tal pole teadmisikujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erista taju väljas objekte, mida nimetatakse. Tõrked saavad alguse semantika tasandilt: keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega. Foneemikuulmi spuuded, millele sageli kirjanduses viidatakse, on teisejärgulise tähtsusega. Kõnet võib sel juhul vaadelda kui intellekti proteesi. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimist ja
Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (1.Lk: 18). Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (1.Lk: 18). 4. NÄOILME Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. " tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid üllatus, kurbus (2.Lk: 24)
elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise seisukohast on olulisemaks tööks Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1863). Oluline, kuna 1)selles on kokku kogutud ja üldistatud kõik tolleks ajaks saadud teadmised heli tekkimisest, helide vahel kujunevatest seostest ning nende tajumisest inimese poolt.(Helid pole ainuüksi muusika kuid suur osa muusikapsüholoogia varasemast ajaloost kuni 20.saj. 2.pooleni sisuliselt just helide psüholoogia, kus uurimiseobjektiks on pigem muusika väikesed koostisosad kui muusika ise.);2)Introspektiivne e.enesevaatluslik uurimismeetod, mille õigsust polnud võimalik 19.saj.keskpaigas tõestada, kuigi edasise arengu käigus kinnitust leidnud. 1879 rajas Leipzigi ülikooli filosoofiaprofessor W.Wundt
t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega. Mõtlemise seiukohalt on õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures rakendatatkse mõtelmisoperatsioone nagu analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Kuidas on seotud kõne ja tajuprotsessid? Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt ka situatsiooniväliste ütluste sisu. Tajudest ja tajukujutlustest sõltub suurel määral ka ütluse mõistmine. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele otsest mõju kuni 10-1 aasta vanuseni: laps elistab situatsiooniloogikat ütluse grammatilisele tähendusele. Taju täpsusest sõltub kõnes väljendatavate tunnuste hulk, mahust ja kiirusest kujutluste hulk. Taju analüütilisus
Analüsaatoritevahelised seosed ja pertseptiivne kogemus võimaldavad tajus esindada ka esemete ja nähtuste selliseid omadusi, milleks antud analüsaatorid evolutsioonis spetsiaalselt kohanenud ei ole (suurust, kaalu, seesmist struktuuri jms). Tajumise tagajärjeks on enamasti jõudmine mingi nimetuse, tähenduse või kategooriani. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõna(de)ga. TAJUDE LIIGITUS Üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused. Vastavalt analüsaatori domineerivusel tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Loomulikes tingimustes võtavad tajumisest osa erinevat liiki analüsaatorid üheaegselt. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid: ruumitaju, ajataju, liikumistaju.
• Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. • Aistinguteks on • Nägemine -90% • Kuulmine • kompimine, • haistmine, • maitsmine. • Aisting on tegevus: • me näeme, et mingi valgus on punane, • kuuleme, et hääl on vali jne. • Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. • Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja
· Omada persononaalset moraalikoodeksit ehk sotsiaalne filosoofia; · Tunda isiksuseteooriat; · Tunda tehnikaid käitumise mõjutamiseks; Inimeste käitumise mõistmiseks on vaja teada, et nad on: · eesmärke otsivad ja nende poole püüdlevad olendid, · inimesed konstrueerivad ise omale reaalsuse õpitu kaudu, · inimesed saavutavad oma elus kindlustunde adapteerumise kaudu, seda mõjutab ettekujutus iseendast ja tajumisest ja see aitab valise maailmaga toime tulla INIMESE MINAL on kolm tegevust välisilmaga tegelemisel: · adapteerumine: välismaailmale reageerimine meie mina arvestades ja seega silmas pidades meie eesmärke ja püüdlusi; · stabiliseerimine: meie süsteemi tasakaalus hoidmine uute sündmustega tegelemisel ja muutustes, selleks kompromissid surve -abivajadus · eesmärkide seadmine: st muutuste poole püüdlemine vastavuses seesmiste eesmärkidega
84). Noogutusega võib öelda tere või võtta teadmiseks kellegi teise ligiolekut. See tähendab "jah" ja toimib ka "ma panen tähele" zestina. Pead langetatakse alandlikkuse ja austuse väljendamiseks ning seda võib näha pühalikel juhtumitel või kirikus. Peanõksu kasutatakse mõnele inimesele või asjale viitamiseka, kasutamata sealjuures silmi või käsi (Jaskolka 2004: 46 - 48). 2.1.1 Näoilmed Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest (Nierenberg 1997: 24). Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid (Jaskolka 2004: 53). 2.1.1.1 Huuled Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel.
oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. · Aistinguteks on · Nägemine -90% · Kuulmine · kompimine, · haistmine, · maitsmine. Reemo Voltri · Aisting on tegevus: · me näeme, et mingi valgus on punane, · kuuleme, et hääl on vali jne. · Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. · Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Reemo Voltri Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Reemo Voltri Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Reemo Voltri Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Reemo Voltri Erinevatest meeleorganitest pärinevate
Esteetiline ilus, kaunis, maitsekas Hermaneutika tunnetusmeetod Induktiivne loogiliselt üksikutelt üldisele siirduv Interpreteerima tõlgendama Informatsioon moodustub andmeid interpreteerides Innovatsioon parem tehnouuendus Kriteerium etalon tehtu hindamiseks Kvaliteet omaduste kogum Kvantiteet koguseline ulatus Meetod kindel, äraproovitud tee millegini Menetlus käsitlemine, käsitsemine,käitlemine Metoodika meetodite kogum Metakognitsioon teooria, teadmine kognitsioonist: tajumisest, mõtlemisest, kujutlemisest Objekt ese, asi, käsitluse aines Haldamise objekt ainelised väärtused Juhtimise objekt protsessid Mõõtmise objekt karakteristikud Sidustamise objekt süsteemid Valdamise objekt vaimsed väärtused Valitsemise objekt inimesed Objektiivne tegelikult eksisteeriv, erapooletu Orienteeruma ülevaadet omama, asukohta teadma Paradigma terviklik mõttekonstruktsioon, süsteemne mudel, kas
annaabi.ee 
