30. Jäätise liigid Koorejäätis (10 %) Piimajäätis (4 %) Serbett (2 %) Mahlajää (0% rasva) 31. Jäätise tehnoloogiline protsess 1) tooraine vastuvõtmine ja kvaliteedi kontroll; 2) tooraine ettevalmistamine; 3) segu koostamine vastavalt retseptuurile; 4) segu pastöriseerimine; 5) segu filtreerimine; 6) segu homogeniseerimine; 7) segu jahutamine; 8) segu valmitamine; 9) segu külmutamine ja friiserdamine; 10) jäätise pakkimine; 11) jäätise kalestamine; 12) säilitamine ja realiseerimine. 32. Jäätisesegu friiserdamine ja kalestamine Friiserdamise käigus toimub jäätisesegu õhustamine (vahustamine) ja osaline külmutamine. Tavaline vahustusaste on vahemikus 80-100%, see tähendab, et 1 liitrile jäätisesegule on lisatud 0,8-1,0 liitrit õhku. Kalestamine viiakse läbi kalestuskambris või tunnelis, kus jäätise temperatuur langeb temperatuurini -18...-20 °C ja külmub ligi 70-80% veest. Põhimõtteliselt on
Jäätise tehnoloogiline skeem (Suhkur, Stabilisaatorid, Emulgaatorid, Aroomiained, Maitse ained, Lõssipulber, Või) Tooraine/materjalide vastuvõtmine ja säilitamine- Tooraine ettevalmistamine- Segu koostamine- Filtreerimine- Homogeniseerimine (73-75 C, 14-20 Mpa) - Pastöriseerimine(83-85 C/ 15s)- Jahutamine (2-6C)- Valmitamine (kuni 24 tundi)- Friiserdamine (-3..-6C vahustusaste 80-100%)- Jäätise pakkimine- Kalestamine (-18..-24 C) Säilitamine Rasvasisaldus Liigitus: Koorejäätis (10%) Piimajäätis (4%) Serbett (2%) Mahlajää (0%) Rasvasisalduse mõjutab: Kreemisust, maitset, Rasv jäätises stabiliseerib õhumullide struktuuri; annab edasi kreemisuse; takistab sulamist; maitse Jäätise koostisosad: RASV · Konsistents, tekstuur · Täispiim, või, koor, võiõli · Osaliselt või täielikult asendada päevalille-, soja-, või rapsiõliga · Sisaldus 0-18% Rasvaasendajad Kasulik
· Ameerika mandrile jõudis jäätis ca 1700. · Maailma esimene jäätisetehas Baltimore's (1851) 6.3. Jäätise tehnoloogiline protsess Jäätise tehnoloogiline protsess: 1) tooraine vastuvõtmine ja kvaliteedi kontroll; 2) tooraine ettevalmistamine; 3) segu koostamine vastavalt retseptuurile; 4) segu pastöriseerimine; 5) segu filtreerimine; 6) segu homogeniseerimine; 7) segu jahutamine; 8) segu valmitamine; 9) segu külmutamine ja friiserdamine; 10) jäätise pakkimine; 11) jäätise kalestamine; 12) säilitamine ja realiseerimine. 6.4. Koostiskomponendid 6.4.1. Rasv Rasvafraktsioon on oluline komponent koore- ja piimajäätises, kuna sellest sõltub konsistents ja tekstuur. Jäätisesegu koostamisel kasutatakse kas piima- või taimerasva. Esimesel juhul võib see olla täispiim, või, koor või võiõli. Piimarasva võib jäätises osaliselt või täielikult asendada päevalille-, soja- või rapsiõliga (paljudes riikides on keelatud
ses ja kesknoolutamises temperatuuril 300...400 °C. Parendatavad terased on kesksüsinikterased Vedrude töökindlus sõltub oluliselt nende (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Tabel 1.15. Parendatavad terased (EN10083) Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran-
kuna see viiks kristallograafilise desorientatsiooni suurenemisele. Üleminekul ühest terast teise suureneks ülemineku piirkonnas aatomite korrapäratus teradevahelise eralduspinna tõttu. Seepärast on peeneteraline materjal tugevam ja kõvem kui jämedateraline, sest esimesel on suurem dislokatsioonide liikumist takistav terade kogu piirpind. Kuid terade suuruse vähendamine ei suurenda mitte ainult polükristalse metalli, vaid ka sulamite tugevust. Kalestamine on ka metalli tugevdamise protsess, kus lisandi aatomite lisamine põhimetalli tahke kristallvõresse kas võre sõlmedesse või interstitsiaalsetesse tühimikesse. Kuna plastne deformatsioon toimub metalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, siis tavaliselt nimetatakse seda protsessi ka külmsurvetöötluseks. Deformatsioonide tihedus metallis kasvab külmsurvetöötlusel. Energeetiliselt dislokatsioonid tõukuvad üksteisest. Mida rohkem
..400 °C. Parendatavad terased on kesksüsinikterased Vedrude töökindlus sõltub oluliselt nende (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale - 17 - rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest roh- survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. kem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%). Tänu väävlile on teras hästi lõiketöödeldav (annab lõikamisel lühi-
annaabi.ee 
