Juuretis ja keedused Iseseisevtöö Lauri Rosin Juuretis Juuretis kujutab ennast kääriva seguna. Juuretises on nii piimhappe kui alkohoolne segu, seega toimub juuretises üheaegselt piimhappe kui ka alkohoolne käärimine. Oluline on, et juuretisse ei satuks jahuga või õhust liigselt võõrbaktereid ja metsikuid pärmseeni, mis võivad toote rikkuda Juuretise valmistamine Toimub kahes etappis, kultiveerimine ehk aretustsükkel ja tööstuslik tsükkel Algjuuretise saamine, kultiveerimine ehk aretustsükkel Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse selleks käärinud juuretist või puhast juuretise kultuuri; 3. juuretise kääritamine, olenevalt kasutatud tehnoloogiast võib see võtta aega 10–30 tundi.
suhkrudrazeekuulikesed. Pagaritööstuse lisatooraine ehk abitooraine - tooraine, mida lisatakse põhitoorainetele ja kasutatakse pagaritoodete toiteväärtuse tõstmiseks, vastavate maitse-, aroomi- ning füüsikalis-keemiliste näitajate tagamiseks. Pagaritööstuse põhitooraine - jahu, vesi, sool, pärm. Palett - kondiitri töövahend kreemide või taignate ühtlaseks laialiajamiseks, tortide ja kookide pinna silumiseks. Pooltoodete käärimine - eeltaigna, juuretise ning taigna süsivesikute ja valkainete muundumine jahu ensüümide, pärmi ja piimhappebakterite toimel, mille tulemuseks on eeltaigna, juuretise ja taigna optimaalne olek edaspidiseks töötlemiseks. Pooltoodete segamine - eeltaigna, taigna, juuretise retsepti- ja tehnoloogilise juhendi kohane segamine ning mehaaniline töötlemine vajaliku struktuuri ja füüsikaliste omadustega massi saamiseks. Pralinee - peenestatud mandleid või pähkleid, suhkrut ja rasvainet sisaldav mass.
Esimene ja väga oluline etapp on naturaalselt kääritud rukkijuuretise valmistamine. Lihtsamalt öeldes on naturaalselt kääritud rukkijuuretis rukkijahu (tavaliselt kasutatakse selleks rukkikroovjahu) ja vee segu vajalike ning sobivate piim- ja äädikhappe bakteritega. Optimaalselt kääritud juurestist (õiges vahekorras piim- ja äädikhapped) kasutades küpseb leib ühtlasemalt, on aromaatse maitse ja parema poorsusega, alastsesm, seda on parem lõigata ja see säilib kauem. Juuretise valmistamisel on mitu etappi: · Jahust ja veest segu valmistamine; · Emajuuretise ehk starteri lisamine. Tavaliselt kasutatakse selleks valmis käärinud juuretist; · Juuretise käärimine. See võib võtta aega kuni 10 tundi olenevalt kasutatud tehnoloogiast. Juuretise valmistamise juures on olulised tingimused, konsistents e. Jahu ja vee suhe, temperatuur ning käärimisaeg. Teine etapp on keedu valmistamine ja kolmas etapp on taina valmistamine.
Kordamisküsimused juustutehnoloogias 1. Mis on juust? Juust on toode, mis saadake piima klagendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Täpsustatud definitisooni järgi: värske või valminud tahke või pooltahke toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. Eesti definitsioon: lehma, kitse või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise lisamise, ensüümpreparaatidega kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud toode, milles vadakuvalkude ja kaseiini suhe ei ületa nende suhet piimas. 2. Juustude liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi. Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%).
12.2009 2 07.05.2009 3 07.01.2010 Hankijad 4 30.06.2010 Nimetus Aadress Telefon 5 07.09.2010 AS Piim Tallinn, Lehma 13 649000 6 19.09.2010 AS Või Paide, Juuretise 17 689478 7 07.08.2010 AS Konserv Narva, Rupski 15 635811 8 17.05.2010 9 07.09.2010 10 07.12.2009 Kauba sissetulek Hankija Hankija aadress Hankija tel. Kauba nim. V/S (1/0) Ühik
hea. 3. Spontaanse rukkijuuretise pH ja happesus käärimisel Juuretis on segu jahust ja veest, mida on kääritatud piimhappebakteritega. Eriti on tähtis see rukkileiva valmistamisel, kuna rukkijahus puudub kleepvalk. Hapendamise põhifunktsioon on inaktiveerida amülaasid, et vältida tärklise liigset lagundamist. Töö käik: eelnevalt valmistatud juuretis uuendatakse. Selleks segatakse 10% käärinud juuretis, 45% jahu ja 45% veega. Määratakse juuretise pH ja TTA ning asetakse termostaati 32 ºC 24 tunniks. Järgmisel päeval määratakse käärinud uuendatud juuretise pH ja TTA. Uuendatud juuretis pH 6,10 TTA 0,95 Kääritatud uuendatud juuretis Antud väärtuste määramiseni ei jõutud. 4. Presspärmi koguse mõju taigna gaasimoodustumisele Pärmi kogus ja selle suhe mõjutab oluliselt taigna omadusi, tehnoloogilise protsessi käiku ning leiva kvaliteeti.
KOORIKLEIVAD Laura Toim ja Kelian Kondas OMADUSED Väikesed leivad, mis koosnevad kahest koorikust, mille vahel on õhuke, mahlakas sisu. Koorikleibu valmistatakse samuti pehmemast taignast, kuid taigna käärimisaeg on lühem ja juuretise ning pärmi osakaal suur. Koorikleibadel on palju maitseid. Erinevaid maitseid saadakse seemnete ja linnasejahu lisamisega. 2 TOOTJAD EESTIS Eesti Pagar Leibur Fazer 3 SORTIMENT Rukkitasku Rehe koorikleib Teratasku Rukkipala Rännumees Kaerasüda 4 KOOSTISOSAD Rukkijahu Kuivpärm Soe vesi
· Homogeniseeritud rasvakuulikesed seovad enam vett, seega tekib halvemini vadakut eraldav kalgend · Soodustab lipolüüsi, kuna rasvakuulikeste kile saab kannatada. Lipolüüsil tekkinud vabad rasvhapped põhjust. maitsevigu. V.a. sinihallitusjuustud, limakooriku all valm. Juustud, sest neil on lipolüüs soovitav. 2. Juustutoomisel kasutatav mikrofloora. Mida arvestatakse juuretise valikul? Millised on kõige olulisemad mikroobid juustutoomisel? Juustutootmisel kasutatakse mitmeksesist mikrofloorat, mis lisatakse juustupiimale, juustukalgendile või juustukoorikute pinnale enamasti juuretisena. Juuretise valikul arvesatakse: · Mikroobide mõju piima- ja juustukalgendi ning juustutoorikute happesusele j. Parameetritele · Mikroobide ja nende ensüümide proteolüütilist ning lipolüütilist
1. Perioodilise tegevusega: Fikseeritud anumaga taignasegaja vaba või sundpöörlemisega Käruanumaga taignasegaja Taignasegaja koos tõstukikallutajaga Pideva tegevusega II. Segamisvahendite trajektoorist Lihtsa liikumisega Pöörleva liikumisega Planetaarse liikumisega Ruumilise liikumisega III.Taignasegamisvahendi telje asetuse järgi Horisontaalse asendiga Kaldasendiga Vertikaalse asendiga IV. Valmistatava taigna liigi järgi 3050% tiheda juuretisega 6070% vedela juuretise ja vedelate segude puhul V. Sõltuvalt kasutatavast juhtimissüsteemist Käsitsi juhitavad Poolautomaatselt juhitavad Automaatse juhtimisega VI. Tööprintsiibi järgi Skujulised Zkujulised Tänan Vaatamast !
Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise
just seda. 11. Missugusest kolmest põhisõlmest koosneb pidevtoimeline võimasin? Nende sõlmede ülesanded? · Kokkulöömissilinder, kus toimub võitera moodustamine · Eraldussilinder, kus eraldatakse võiteradevaheline pett. Seal saab ka võitera jahutada vee piserdamisega võiterale · Teksturaator, kus või pressitakse. Samuti toimub seal deodoreetimine ja soovitud lisandite või juuretise lisamine, veesisalduse normaliseerimine 12. Miks eelistatakse piima separeerida 40-50 °C temperatuuril? Rasva eraldumine on parem ja sellega seotud energiakulu väiksem. Ei sobi pastöriseerimata piima puhul mikroorg, areng. Jahutada kiirelt pärast sep., et ei toimuks lipaaside mõjul lipolüüsi Saavutatakse parim koorimistäpp 13. Missuguses vahemikus võib olla või valmistamiseks kasutatava koore rasvasisaldus? 38 - 42% / 30-50% 14
ja mida pole pärast hapendamist enam kuumutatud. Kuna bakterid on elus, saavad need meie organismi heaks toimida. Seepärast ongi päris jogurtite säilivusaeg ca kolm nädalat ning neid müüakse külmletist.(Jogurtist räägib pikemalt töövihikus leheküljel 14). Juuretis: Juuretis on rikkalikult mikroorganisme sisaldav käärinud aine, mida tarvitatakse käärimise tekitamiseks. Seda valmistatakse vanaks jäänud leivast. Juuretise ülesanded on piimasuhkru lõhustamine ja sellest orgaaniliste hapete tootmine, piimavalkude kalgendamine, jogurtile omaste lõhna- ja maitseainete eritamine ning vajaliku tiheduse tagamine. Juuretise bakterid lõhustavad ka piimavalke ja piimarasvu, mida inimorganism sellisel kujul paremini omastab. Piimhappebakterid: Toitumisteadus soovitab piimhappebakteritega rikastatud toiduainete söömist. Pikaajaliste uuringutega on tõestatud, et probiootilised bakterid taastavad
omadustega. Sünerees – protsess, mille käigus kalgendist eraldub vesifaas – vadak. Protsesside erinevuse tulemusena on ka erinevatest kalgenditest eralduv vadak erineva koostisega. Sünerees on soovitav mõnedes tehnoloogiates (juust, ka kohupiim), kuid ebasoovitav hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parameetritega nagu temperatuur (soojendamine), hapnemise aeg (lõpp-happesus), juuretise valik, segamine. Ensümaatiline ehk laabikalgend Kümosiini (laapensüüm) toimel lõigatakse κ –kaseiin kaheks osaks: (Phe (105) ja Met (106) vahelt). Tekivad lahustuv glükomakropeptiid (CMP), mis difundeerub mitsellist välja, ja hüdrofoobne para-kappa-kaseiin, mis jääb mitselli. Selle tulemusena kaotab mitsell stabiilsuse, toimub mitsellide liitumine - koaleerumine (tekib kalgend). Selline kalgend tekib suhteliselt kõrgel happesusel - pH 6.4-6.5 juures, ja sisaldab seetõttu
saj keskpaigani. Aganaid tambiti leiva lisandiks tambilasnaga suures künas. Aganaleiba tehti ka tuulamata viljast. Rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli – viljaterad, aganad (kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed, umbrohuseemned), kõlkad, kõrretükid – pandi kotti jahvatamist ootama. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas, kraapis kurku ja oli valus süüa. 11. Leivategu kui protsess Leivateoga kaasnevad tööd Juuretise valmistamine Juure segamine ja hapendamine Taina sõtkumine ja kergitamine Leivaahju kütmine Leivapätside vormimine ja kergitamine Juuretise võtmine säilitamiseks Leiva küpsetamine I etapp Segatakse juuretis 1–1,2 l sooja (40°C) veega. Lisatakse rukkijahu nii palju, et lusikaga segades jääb paksem hapukooretaoline mass. Nõu kaetakse käterätikuga ning pannakse 12–18 tunniks seisma. Kääritusajast sõltub leiva happesus. II etapp
vähendavad sünereesi, valkude hüdrofiilsus suureneb). - Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretiskultuuride kasvu. Kui piim sisaldab hulgaliselt spoore, kasutatakse aeglaselt arenevate bakterite puhul (nt Bifidobacterium) puhul UHT- töötlust. - Kuumtöötlus stimuleerib juuretisbakterite arengut seoses piima hapnikusisalduse vähenemisega. 19. Jogurti juuretise valmistamine. Juuretise kultuuri bakterite sümbioos. Jogurti juuretise valmistamine: - Kuumtöötlemine 90 °C vähemalt 30 min: o Hävitatakse konkureeriv mikrofloora o Valkude struktuuri muutmine o Eemaldatakse piimas lahustunud hapnik - Jahutamine temperatuuril 42-45 °C - Lisatav juuretisekogus: 0,5-3% - Hapendamine kestab kuni 20 tundi (80-100 °Th) - Jahutamine temperatuuril 10-12 °C 20. Jogurti segupiima teised koostiskomponendid 21
Juust Iris Kivisalu Mis on juust? Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu liigid Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita.Toorjuust sisaldab kuni 80% vett ja on enamasti väherasvane. Toorjuustud on pehme, kreemja või sõmera struktuuriga ning neil on enamasti mahe maitse. Seda kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Quark Pealtvalminud pehme juust Juust on kaetud pealt hallitusekihiga, mis on
Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude iseärasus: ´võib muutuda sellele koele omaseks rakuks...Kasutatakse organite saamiseks Juuretise kasutamine .. nt. leib,sai(pärmseened), jogurt,juust(piimhappebakter), õlu(pärmseened) Monoklonaalseid antikehi kasut. vastavate ainete määramiseks, haiguste kindlaks tegemiseks. Dolly sünniga tõestati, et keharaku tuumas on olemas uue organismi arenguks vajalik informatsioon Mõisted:1.Kloonimine-DNA-fragmentide, rakkude v organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine 2.Meristeem-taimede algkude 3.totipotentsus-rakkude arenguline täisvõimelisus 4
Teravili LEIB Merilin Jürine KK11-PE Mis on leib? Läbi aegade olnud traditsiooniline toit Eesti toidulaual Rukki-või nisujahust(harvem muust) valmistatud taignast küpsetatud toit Eesti nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist Leiba peetakse südamesõbralikuks toiduaineks, sest aitab kolesteroolitaset alandada Mineraalainetest on leivas märkimisväärselt fosforit, rauda, magneesiumit ja tsinki. Täisteraleib sisaldab palju erinevaid B-grupi vitamiine 6 viilu rukkileiba (300 g) katab päevasest mineraalainete vajadusest 60-80 protsenti (eriti fosfori ja rauaga) ja vitamiinide vajadusest 35-50 protsenti
tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõistet puhul on piirdutud vaid definitsiooniga. Mõnele selgitusele lisatud veel ka viide rohkem infot pakkuva artikli juurde (nt pehme juust, vt ka kõvadus). Termini väljal esitatatud esimesena
juuretisest ja segada umbes 1L käesooja veega. Rukkijahu tuleb juurde segada niipalju, et moodustuks keefiripaksune kört. Kauss tuleb katta rätikuga ja jätta sooja kohta hapnema umb 10h-ks. Küpsetatakse 250- 180’C juures umb 1-1,5h. 5. Juuretised: Kõige lihtsam juuretisesegu: pett/keefir, 2-3 kääru head tumedat leiba Sega omavahel, jäta paariks päevaks sooja ruumi käärima rätiku alla, kuni juuretise pinnale tekivad mullid. Rosinajuuretis: 1dl vett 1dl rosinaid 0,5dl nisujahu 1dl rukkijahu Kuumuta vesi 50’C, kalla rosinatele, lase toatemp jahtuda. Püreesta rosinad ja vesi kõrgeservalises kausis saumikseriga. Lisa nisu-ja rukkijahu, sega ühtlaseks. Kata kauss toidukilega, lase üle öö toasoojas seista. Kartulijuuretis: 2-4 kartulit Kuuma vett Vala kartulitele kuum vesi peale, tambi tihedaks massiks
Tüüpidesse jagatakse nisujahu mineraalaine ja kleepvalgu sisalduse järgi. Sortidesse jagatakse endospermi ja -kliisisalduse põhjal. 6. Rukkijahu sordid Rukkipüüljahu, (tüüp 815) - suurem osa kliisid on eraldatud, peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Rukkikroovjahu, (tüüp 1370) - kliid on osalisel eemaldatud, hallikasvalge või hallikaskreem. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks. Rukkilihtjahu, (tüüp 1740) - kliid on kõrvaldamata. Värvuselt hall, kliiosakeste tükikestega. Kasutatakse rukkileibade valmistamisel. Täisterajahu, (tüüp 1800) - saadakse koorimata teradest. See on kliirikas jäme jahu. Värvuselt hallikasvalge. Kasutatakse täisteraleibade valmistamiseks. Rukkijahu, (tüüp 997) 7. Kuidas jaotatakse rukkijahust valmistatud leibu? Rukkijahu sisalduse järgi:
3. Lisastartermikrofloora: Propionibacterium freudenreichii Propionibacterium freudenreichii ssp shermanii Aktiivsed küpsemisetapis soojendusreziimil Temp 20-24ºC Vt joonis: propionaadi teke Maitse: · Laktoosist: Propioonhape ja äädikhape 2:1, piimhape · Proteolüüs tagab elastse juustumassi tekke: 1. Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2. Ekstratsellulaarsed proteinaasid (PrtP) 3. Rakusisesed peptidaasid (tri-, dipeptiidide, aminopeptidaasid). Kokkide ja laktobatsillide peptidaasid olulised järelvalmimisel (nt proliini peptidaas - Pro) Pärast kaseiini hüdrolüüsi kümosiini ja ekstratsellulaarsete proteinaasidega on laktokokkide peptidaasidega võimalik peptiidide täielik proteolüüs
koorikleivad 22. Peenleib. Kõige peenem rukkijahu sort, valmistatakse keet( rukkipüülist, kuumast veest ja rukkilinnastest), magusama maitsega, madala happelisusega 23. Tera- ja seemneleivad. Kasutakse idandatud või kooritud rukkiteri, purustatud nisuteri või helbeid; kasutatakse jämeda jahvatusega jahusid; happesus kõrgem 24. Koorikleib. Kasutatakse rukkiterasid, natur juuretist, soola, siirupit ja kartulihelbeid 25. Juuretise baasil tehtud leibade väärtus. Tervislikum, kergesti seeditav, meeldiv maitse ja aroom 26. Lisandid leivas kaasajal (taimsed, loomsed). Kartulihelbed, porgandihelbed, puuviljad, seemned, köömned, koriander, peki ja singi kuubikud 27. Leivatööstuse arengu lugu. Kõige pealt olid meistrid, kes tegid leiba . Nende leival pidi peal olema leivategija nimi ja märgistus. Hiljem hakkasid tegema leiba väikeettevõtted ning alles nüüd on tulnud suuremad ettevõtted, kes on
JUUSTUD Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega,
Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseened. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljaspoole. Juustu valmistamise põhiprotsess Piima töötlemine separeerimine kooreks ja lõssiks, pastöriseerimine ja normaliseerimine vajaliku rasvaprotsendi saavutamiseks. Juustupiima kalgendamine juuretise ja laabi lisamisel piimavalk tahkestub. Vadaku eraldamine juustutera lõikamine ja järelsoojendamine. Tekkinud juustumassi nõrutamine, jagamine juustuvormidesse, pressimine ja soolamine soolvannis. Juustu pakkimine ja valmimine laos. Juustu pakendamine/säilitamine Juustude paremaks säilitamiseks pakendavad tootjad need gaasikeskkonda. Kui selline väikepakend on juba avatud, kaob ka keskkonna kaitsev mõju ja juustuviilud tuleks toiduks tarvitada
riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega. Looduslikud antioksüdandid on askorbiinhape, õunhape ja sidrunhape.Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. Juust Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu võib valmistada ükskõik millise looma piimast. Meie lettidel on peamiselt lehmapiimajuustud. Lamba- ja kitsepiimajuustude valik on väiksem. Leitud lisaained toodetes Natamütsiin E 235- säilitusaine Naatriumnitraat E 251- säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252- säilitusaine Sorbiinhape E 200- säilitusaine Karoteenid E 160a- toiduvärv Annaato E 160b- toiduvärv Naatriumaskorbaat E 301- antioksüdant
omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga mitmekülgsel viisil. Variatsioon on lai – vedelelast tahkeni ja teralisest pulbrini. Tooted erinevad suuresti lõhnalt, maitselt, tekstuurilt, konsistentsilt jne. Enamikke piimatooteid iseloomustab muidugi lühike säilivusaeg ja isegi piimapulbril on see küllaltki lühike
loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat aastat. Jõulude ajal küpsetati ka erilist leiba (see oli tihti seakujuline ja kandis jõuluorika nime), mis jäi lauale pühadeaja lõpuni, viidi siis viljasalve hoiule ning jagati kevadel loomadele. Uudseleiba söödi jaagupipäeva või rukkimaarjapäeva paiku. Eesti rukkileiva valmistamine 5 l sooja vett 100 g juuretist 6–7 kg rukkijahu 1 sl soola 2 sl köömneid Juuretise valmistamine: 2–3 tahket leivaviilu leotada vees, peenestada, lisada natuke rukkijahu, suhkrut ja petipiima, segada vedela pudru taoliseks, hästi läbi kloppida, riputada peale natuke rukkijahu; hoida rätiga kaetult soojas kohas kuni kaks päeva; valmis juuretist võib hoida külmikus. 1 klaasile täistera-nisujahule lisada 1 klaas vett; iga 24 tunni järel pool segust ära
D-tüüpi-peale o tüüpi ka aroomimoodustajad. Produtseerivad suurtes kogustes diatsetüüli, atsetoiini, Co2.DL-tüüpi-sisaldavad l ja d tüüpi.Eelistatakse Leuconostoc mesenteroidesit, suured külvi doosid, madal temp. Termogiilsed kultuurid-nii määratud, määratlematta.Probiootilised-suukaudu sisse võetavad mikroo.r. 24. Bakterite puhaskultuuride saamine ja juuretiste valmistamine Kasutus:vedel, külmutatud, kuivatatud. Juuretise valmistamisel, otse tootmisportsessis. Valmistamise printsiibid: Tüvekultuuride isoleerimine, Komponentide segamine kasvukeskkonnaks uurimine, valik Tüvekultuuride paljundamine Kasvukeskkonna termotöötlus
Mõnikord tabab nina väheke pealetükkivat ammoniaagilõhna, kuid üldjuhul see midagi halba ei tähenda. Valgejuustude kuningriiki kuulub muidugi palju erimaitselisi sorte. Ainuüksi juustu värvus, mis võib varieeruda kahvatukollasest päikesekuldseni, annab maitsele oma nüansi. Tavaline juust Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan.
Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutuski kuni XVIII sajandini üldtunnustatuks. Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Leiva Keemiline Koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu. Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu palju organismile väga vajalikke mineraalaineid ( kaaliumit, magneesiumit, fosforit, naatriumit, rauda) ja B-grupi vitamiine , mida vajab inimese närvisüsteem ning nahk
saadakse piisava tugevusega kalgend, mis kergesti eraldab vadakut. Leitud on, et pastöriseerimistemperatuuri on otstarbekas tõsta üle 80 kraadi vaid suvisel ajal, kui kari on värskel söödal. Talvisel ajal on sel reziimil kuumtöötlemise korral vadaku eraldumine raskendatud. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32 kraadi ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Hapnemise kiirendamiseks ja juuretise aktiviseerimiseks võib juuretisse lisada tanki või kohupiimavanni kohe vanni täitmise algul. Kui happesus tõuseb tasemini 32-35 kraadi Th, lisatakse CaCl2 lahus, 40% vesilahusena. CaCl2 kompenseerib pastöriseerimisel tekkinud kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada
Rasvad 4,0 % 3,54,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 % Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 % Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 % 6. Juust Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan.
Piimhapekäärimine on toiduainetööstuses väga tähtis. Selle abil valmistatakse kohupiima, happukoort ja juustu. Leivataigna hapendamisel ja keefiri valmistamisel kulgeb piimhapekäärimine samaaegselt etanoolkäärimisega. Piimhapekäärimine on oluline ka silo valmistamisel, samuti kapsaste ja kurkide hapendamisel. http://www.slideshare.net/chryssy/glkoosi-lagundamine Hapukoore valmistamine Hapukoore valmistamiseks on vaja kvaliteetset kindla rasvasisaldusega koort ja juuretise piimhappebaktereid.Kui koore omadused on homogeniseerimisega ühtlustatud, siis see pastöriseeritakse, et takistada juhuslike mikroobide vohamist. Järgneb pastöriseeritud koore jahutamine hapendustemperatuurile (2226o) ning juuretise lisamine, arvestusega 25% hapendatava koore algmahust. Hapukoore valmistamises on suurimad teened loomulikult piimhappebakteritel, täpsemalt erinevatel streptokokkidel. Selles, et eri tootjate hapukoor veidi
tootmiseks. Muudab organismide pärilikkust ja paljunemises selle käigus. 4.Käärimise olemus, tekitajad, vajalikud tingimused, nimetused. Käärimise olemus- Pasteur tõestas, et käärimine on elussolendite toimimise protsesss ja, et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Kindlat käärimist põhjustab kindel mikroob. 5.Juuretis? Jogurti ja kefiiri juuretise erinevus. Juuretis aine, mis kutub esile käärimist. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Keefiri lähteaineks on piim, mida pastöriseeritakse ja segatakse juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise olemuse ja vaktsineerimise põhimõtte(-süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis
1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist. Järgmisena asetatakse segu inkubaatorisse käärima. Pooletunniste intervallidega jälgitakse kalgendi moodustumise kiirust
1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist. Järgmisena asetatakse segu inkubaatorisse käärima. Pooletunniste intervallidega jälgitakse kalgendi moodustumise kiirust
Niihästi nimetus kui ka ahi ja selle kasutamine sarnanevad Põhja-India tandoori ja selles küpsetatavate leibadega. Oma koduregioonis süüakse lavassi nagu leiba, kuid lavass võib täita ka söögiriista rolli, kui sellega ammutatakse sööginõust hautisi. Sageli keeratakse lavass ümber vürtsikate toiduainete nende mugavamaks suhu toimetamiseks. Eesti Must Rukkileib Leib on rukki- või nisu- (harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja
homogeniseerimine 5-10 MPa, 60-70 C pastoriseerimine 90-95 C, 20 s- jahutamine 22-26 C- hapendamine ja segamine (65-80 Th) 22-26 C, kuni 16 tundi, 65-100 Th ph 4,2-4,6 (juuretis 2-5% mesofiilseid juuretiskultuure)- segamine ja villimine- valmimine ja säilitamine külmlaos Hapupiima ja hapukoore miktrobioloogilise päritoluga kvaliteedi vead Tähtis osaon siin järgmistel teguritel; kasutatava piima hapnemisvõime, tööstusruumide ja seadmete puhtus, juuretise aktiivsus ja aroomitekitamisvõime, hapnemise tehnoloogilised parameetrid, homogeniseerimine, jahutamine, juuretiste nakatumine bakteriofaagiga. Toote viga vadaku eraldumine, tükkide moodustumine, teravhapu maitse, vähene happesus, maitselt; vähene maitse ja aroomikus, käärinud või pärmi maitse, roiskumise või juustumaitse. Hapendatud pett Hapendatud pett on kergelt veniva, kuid ühtlase, tükkideta konsistentsi, puhta ja meeldivalt
See on kõige kliirikkam jäme jahu, mis on hallikasvalge värvusega. Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Rukkilihtjahus on kliid eemaldamata, jahvatus on rukkitäisterajahuga võrreldes natuke peenem. Värvus on hall, kliiosakesed on näha. Kasutatakse rukkileibade valmistamisel. Rukkikroovjahus on kliid osaliselt eemaldatud, värvus on hallikasvalge. Rukkipüülijahuga võrreldes on osakesed jämedamad ja silmaga nähtavad. Kasutatakse nii leibade kui ka juuretise valmistamiseks. Rukkipüülijahus on suurem osa kliisid eemaldatud, nii et jahu koosneb peamiselt hästi peenestatud rukkitera tuumast. Jahu on valge värvusega, kergelt hallika või kreemja varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Rukkijahust valmistatud leibasid (rukkijahutooteks saab seda nimetada siis, kui leiva valmistamiseks kasutatavas jahus on rukkijahu üle 50%) võib liigitada järgmiselt. A) Rukkijahu sisalduse järgi:
Jogurti valmistamisel lisatakse piimale kääritamiseks juuretist, mis muudab osa laktoosist piimhappeks. Juuretiseks on kahte liiki baktereid: Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus. Jogurti juuretisel on mitmeid ülesandeid: need lõhustavad piimasuhkrut ja toodavad sellest orgaanilis happeid (piimhapet peamiselt), kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ning sünteesivad mitmeid vitamiine. Juuretise bakterid on suutelised lõhustama ka piimavalke ja- rasvu, muutes need piima toitained inimkehale veelgi paremini omastatavaks. Lisaväärtuse andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega- laktobatsillide ja bifidobakteritega. Farmi jogurtitele on lisatud juurde Lactobacillus casei, Lactobacillus acidophilus, Streptococcus Thermophilus, Bifidobacterium Bifidum. Probiootiliste
Antibiootikumid on keemilise koostise ja ehituse poolest mitmekesine orgaaniliste ühendite rühm, mida paljud mikroorganismid ja mõningad taimed produtseerivad kui kaitsefunktsiooni omavaid aineid. Samal ajal toimivad nad teistele mikroorga-nismidele mürkidena, inhibeerides valkude ja rakuseina peptidoglükaanide sünteesi või häirides rakkude metabolismi muul viisil. 5) Mis on jogurt? Kirjeldada valmistamise protsessi etappide kaupa ja iseloomustada jogurti juuretise tavapärast koostist. Jogurt on hapupiimatoode, mida vahemeremaades tunti juba antiikajal. Jogurtit valmistatakse termofiilsete piimhappebakterite juuretise abil, milles Streptococcus termophilus ja Lactobacillus bulgaricus on suhtes 1:1. Toote konsistentsi tihendamiseks võib juuretis sisaldada ka lima tekitavaid baktereid, mis reeglina kuuluvad perekonda Leuconostoc. Jogurti valmistamiseks tuleb piim pastöriseerida, kuumutades seda vähemalt 80 °C-ni
Glükolüüsi kaks peamist etappi. Glükolüüsi vaheühendite fosforüülituse tähtsus. Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sôltuvalt raku hapnikuga varustatusest. Glükolüüsi raja vôtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas. Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine
tehtud emajuuretise või juuretiskultuuri külvamisega lõssi, mida peetakse kõige sobilikumaks kasvukeskkonnaks (joonis 12). [5] Joonis 12. Juuretiste kasutamise põhilised moodused Kuna mikroobikultuuri paljundamine nõuab erioskusi, täiendavaid tööoperatsioone ja vastavaid vahendeid, siis suurema mikroobisisaldusega kultuurist on otstarbekas valmistada tarbejuuretis ilma vahepealse ümberkülvita. [3] Juuretise otsekülviks juustupiima kasutatakse ülisuure mikroobide sisaldusega (DVI (Direct Vat Inoculation) kuivkontsentraate. Juustu ühtlase kvaliteedi tagamise seisukohalt ongi otsekülv juustupiima ideaalne, kuid suure tootmismahu korral küllaltki kulukas variant. Toodetavad DVI-juuretised säilitavad alla -18 0C temperatuuril vähemalt 12 kuud. [4] Juuretise valikul tuleb arvestada valmistatava juustu tüüpi, mikroobide
väljumis(surve)kambritest nende küljest väljuvate torudega ning reguleerimisventiilidega. Koore (0,2...0,3Mpa) koguse mõõtmiseks rotameeter, lõssi rõhu (0,3...0,4Mpa) mõõtmiseks manomeeter. 32. Isepuhastuvate separaatorite trummel: taldrikutes puuduvad avad, neid on vähem ja on väiksemad. Kõntsapilude avam-sulgemiseks ringkolb (agens-vesi) 1x poole tunni jooksul. 33. Kestevpastöriseerimise seadmed: Vannid, tankid väiksemateks kogusteks. Kasut. hapendamiseks, juuretise tootmiseks/säilitamiseks. Vertikaalsed, silinderjad, soojusisolatsioon, soojusvahetussärk, vee sisestus-väljutusava, segisti, tooteväljutusava, kaas. 34. Toruaparaadid: toode liigub läbi silinderkorpuses olevate torudekompleksi, torude vahel on agens (aur, kuum-külm vesi) Soojusülekanne agensilt tootele läbi aparaadi seina (õhuke, hea juht roostevaba) 35. Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus: Soojusülekanne agensilt tootele läbi
Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust Juustu tootmise etapid 1. Juustupiimamassile lisatakse: Juuretise bakterkultuurid CaCl2 Laapferment (laabijuustud) Juustu tootmise etapid 2. Kalgend Teradeks lõikamine Kuumutamine ja järelsoojendamine vastavalt juustu liigile Juustu tootmise etapid 3. Tera Eelpressimine Vormimine Pressimine Soolamine Juustu tootmise etapid 4. Valmimine ettenähtud aeg Käärimiskeldris omandab õige maitse ja aroomi Käärimisaeg: 10 päevast kuni 2 aastani Keldrites on ettenähtud igale juustuliigile
osadest see on valmistatud Rukkilihtjahu saadakse lihtjahvatusel ja see on jämeda jahvatusega, sisaldades kuni 25 % kliiosakesi ja mitte üle 2,0 % mineraalaineid. Värvuselt hall, kliiosakeste tükikestega. Kasutatakse rukkileibade valmistamiseks. Rukkikroovjahus on kliid osaliselt eemaldatud, nende sisaldus on kuni 15 % ja mineraalainete sisaldus mitte üle 1,5 %. Värvuselt hallikasvalge või hallikaskreemikas ja kliiosakestest tingitud tähnidega. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks. Rukkipüüli valmistatakse viljatera tuumast. Kõik kestakihid on eemaldatud, mistõttu on oluliselt vähenenud ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudainesisaldus. Jahu on peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Lisaks jahule kasutatakse rukkiteri erinevates leivatoodetes tervelt, vähem või rohkem purustatult ja helvestena. Tatrajahu
Iseloomulik on see, et alati enne leivategemist sõelutakse jahu. Nähtavasti ei jahvatata vilja kuigi peeneks ja alles hiljem, olenevalt sellest, mida tahetakse valmistada, sõelutakse jahu läbi vastava jämedusega sõela. Kuna sõelumisega läheb palju jahu kaduma, ei tihka vaesemad inimesed jahu raisata ja eelistavad jämedamast jahust leiba. Leib tehakse hapendatud taignast. Hapendamiseks kasutatakse juuretist tshapaftuma, mida hoitakse tavaliselt samas nõus, kus tainast tehakse: Juuretise hoidmiseks on olemas ka spetsiaalne savikauss kurtsjaga. Tänapäeval hoitakse juuretist klaaspurgis. Leiba tehakse puust leivakünas. Leivategemise ajal asetatakse ta ahju peale (kashlangso) või väikesele pingikesele (veshkidjem) ahju lähedale, et säilitada püsivat soojust. Leivaküna. Mordva ANSV Kovõlkino raj. Elamu ahi pena kud. Mordva ANSV Valgapino k. E. Saarde, 1965. (Fk Zubovo-Poljana raj. Mordovski Pimburi k. 1437:54) J
*Liigitatakse: *kuju järgi *jahu järgi *valmistamistehnoloogia järgi *päritolumaa järgi *Vormileiva tainas pehmem kui põrandaleiva oma (happesus kõrgem, konsistents poorsem, sisu niiskem) *Koorikleib - pehme tainas, käärimisaeg lühem, juuretise ja pärmi osakaal suur Kahest poolest koosnevad väikesed leivad *Sepik - jäme (lihtjahust) nisuleib, eesti rahvuslik leivaliik *Linnas - idantatud teravili, on kahte värvi valge (odra) ja punased (rukki) Lisandid, lisaained levale: *Lisandid - päevalilleseemned, seesamiseemned, linaseemned, linnased
Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga mitmekülgsel viisil. Variatsioon on lai – vedelelast tahkeni ja teralisest pulbrini. Tooted erinevad suuresti lõhnalt, maitselt, tekstuurilt, konsistentsilt jne. Enamikke piimatooteid iseloomustab muidugi lühike säilivusaeg ja isegi piimapulbril on see küllaltki lühike.
annaabi.ee 
