▪ Tupetaoline, kroonitaoline. o Paljas ehk katteta: õiekate puudub. TUPP JA KROON Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: • Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks
meelespea ALUMINE SIGIMIK ÕIE OSAD 1 õiepõhi 2 tupplehed 3 kroonlehed 4 tolmukad 5 emakas Õis kinnitub õieraole 76. KROONLEHT ülemine, laiem osa on NAASTUKE kroonlehe alumine, kitsam osa on PINNUKE LISAKROON lisakrooni moodustavad kroonlehe pinnukese ja naastukese piiril arenevad püstised väljakasved 77. LIITLEHINE KROON Kroonlehed kokku kasvanud, kroonlehtede ülemised vabad osad on krooni tipmed. Krooniputk - kroonlehtede alumine, kokkukasvanud osa 78. LAHKLEHINE KROON Kroonlehed pole kokku kasvanud 79. sinilill LIITLEHINE TUPP tekib, kui tupplehed küljetsi omavahel kokku kasvavad LAHKLEHISE TUPE korral pole tupplehed omavahel kokku kasvanud Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades 80. kevadmaran ÕIE NEEL
õiekate Tupetaoline; kroonitaoline ▫ Paljas e. katteta: õiekate puudub Õis – tupp ja kroon • Tupp: koosneb tupplehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina ▫ Välistupp: tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi ▫ Lahklehine tupp: tupplehed vabad ▫ Liitlehine tupp: tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega • Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine või lahklehine ▫ Liitlehine: krooniputk, tagasikäändunud osa, neel ▫ Lahklehine: pinnuke või naast; istuv; Krooni kuju Aktinomorfne – korrapärane, polüsümmeetriline: õiest saab läbi asetada kaks või enam sümmeetriatasandit ◦ Ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas Sügomorfne – monosümmeetriline: õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi ◦ huuljas, keeljas, kannusega Asümmeetriline - sümmeetriatasandita Tolmukkond Tolmukas: koosneb tolmukaniidist ja peast
õisikandev vars väiksemate varrelehtedega (nagu nt. paiselehel) või hoopis lehtedeta (nurmenuku taimel). Koguvili mitme liitumata emakaga õiest tekkinud vili. Kores mulla jämedad osad. 71 Kroonineel koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. serviseks. Krooniputk kroonlehtede alumine kokkukasvanud osa. Kroonleht õiekatte seesmise ringi leht (värvuselt mitmesugune). Kupar kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe- või mitmepesaline kuivvili, mis avaneb hammaste või kaanekese moodustumise teel või pakatades. (joonis III, 11). Kupjas kupu kujuline õis nt. mustikal. Kõdu orgaaniliste, peamiselt taimede jäänuste biokeemilise ja mikrobioloogilise muundumise saadus nt. lehekõdu, kõduturvas
annaabi.ee 
